Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrdõiguslikkus, võrdõiguslikus, reaalsus, küsimusi, pereelu, ühiskonnaelu, edusammudest, omavalitsused, tänases, tulevases, osaliseks, konverentsil, diskrimineerimise, üro, rakendama, sotsiaalpoliitika, lõplikult, aprillil, asuvas, suremust, parima, aegadest, hakkamine, toonudMeeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5
pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
pl?Board=Themis&Number=9672 ). Kui tegu on tõepoolest meeste diskrimineerimisega, siis tekib järjekordselt küsimus, et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda. Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva. Ettekandjatelt küsitakse asju, mis ei puuduta otseselt seadust ega suhtuta arutellu tõsiselt kas see mitte ei sarnane mingil moel naiste diskrimineerimisele. Kogu istungi käigus ei puudutata peaaegu ühtegi konkreetset punkti seadusest.
ja naislukkseppi. Mis tähendaks justkui, et naised ei saa selliste töödega hakkama ja mehed ei sobi lapsi kasvatama. Inimesed on kinni tavades ja ei suuda neist loobuda. Kuigi peab tõdema, et 21. sajandil on Eestis juba küllaltki palju meesjuuksureid ja kokki, seetõttu võime loota, et ükskord lõppeb meeste- ja naistetöödel vahe tegemine. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti, sest praegusel ajal ei väärtustata meeste ja naiste tööd samaväärselt. Kohe kindlasti ei nõustu ma arvamusega, et mehed teevad rohkem tööd kui naised ning seetõttu saavad ka suuremat palka, kuna pluss- ja miinuspooli on mõlema sugupoole töös. Kahjuks on tänapäeva Eestis naistel
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013...............................................................................................................................................................12 Karu, M. Paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel TÖÖ ja PERE PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA LASTEVANEMATE TÖÖHÕIVE Eesti Tööandjate Keskliit URL : http://www.cb.ee/raamat/too_sisu_low.pdf 15.01.2013.....................................................................................12 Miettinen, A. (2008) KOTITYÖT, SUKUPUOLI JA TASA-ARVO Väestöliitto, Väestöntutkimuslaitos, Helsinki URL: http://vaestoliitto-fi- bin.directo.fi/@Bin/1a0b7b0730116c4c9ee4cc3fa1da6c84/1358290176/application/pdf/237612/Kotity
Põhiõigused on põhiseadusega kõigile riigis elavatele inimestele tagatud õigused. 2. Inimõigustega seotud teemad Peamised inimõigustega seotud teemade all käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, sõna vabadust, au ja väärikuse kaitset, usuvabadust, lapse õigusi, vähemuste õigusi, välismaalaste õigusi ja vähemusrahvusete õigusi. Kõigist nendest lühidalt on kirjutatud ka järgnevalt käsitlevates teemades (2.1- 2.8). 2.1 Sooline võrdõiguslikkus Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusvastast eelistamist ja õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad.
kohtumenetlused viiakse läbi liigse viivituseta, arvestades kriminaalmenetluse kõigil etappidel ohvri Uuringu väljatöötamine ja läbiviimine- FRA konsulteeris uuringu ülesehituse ja teemade üle juhtivate õigusi. poliitikakujundajate, spetsialistide, teadlaste ja uuringuekspertidega. Uuringu küsimusi katsetati esmalt 2 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kooskõlas inimõigusi kuues EL puudutavate õigusaktide aluspõhimõtete ning vägivalla kui soolistatud nähtuse mõistmisega tagada liikmesriigis, tulemuste põhjal töötati välja lõplik küsimustik uuringu läbiviimiseks EL kõigis käesolevas konventsioonis sätestatud kuritegude tõhus uurimine ja vastutuselevõtmine. 28 liikmesriigis
naiste õiguselt soolise võrdõiguslikkuse suunas(gendering)). Need muutused mõjutavad poliitika eesmärke ja kulusid (hoolekanne olulisem (lapsed + vanudrid) Tihedam seos tööturu seisu ja -poliitikaga: emplyment friendly policies. 11 Perepoliitika eesmärgid: (sündimuste suurendamine, naiste olukorra parandamine, vaesuse vähendamine, töö ja pereelu ühildamine) = Toimetuleku parandamine! Moodne perepoliitika- Palju eesmärke: töötavad emad, hoitud ja koolitatud lapsed, ohjatud ebavõrdsus probleem. Palju dimensioone- tööjõuturg, sotspoliitika, hariduspoliitika... *Esping-Andersen „Incomplete Revolution: Adapting Welfare States to Women's New Roles“ (2009) mudel kirjeldab moodsat perepoliitika kolme olulist komponenti: (a) Mõõdukalt helde ja mõistlikult pikk
usku, kuidas asjad peaksid maailmas käima; Konstruktivistid keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumused, kuidas asjad maailmas peaksid olema konstrueerivatest inimestest (arvamusliidritest) Milline on ideaalne ühiskond? Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peaks ideaalis korraldatud olema; Konstruktivistid keskenduvad sellele, kuidas selliste väidete esitajad konstrueerivad "ideaalmaailma" Milliseid küsimusi on vaja esitada? Objektivistid esitavad sotsiaalprobleemidest rääkides sageli selliseid küsimusi nagu "mis põhjustavad sotsiaalprobleeme?" ja "Mida peaks tegema, et sotsiaalprobleeme põhjustavaid tingimusi kõrvaldada/ leevendada?" Konstruktivistid esitavad sageli sotsiaalprobleemidest rääkides selliseid küsimusi nagu "Miks me muretseme ühtede tingimuste pärast ja jätame kõrvale teised, kuigi erapooletult võttes on need samuti kahjulikud
objektile läheneb. Seega võivad objekti uurida erinevad teadused ja ühel teadusel võib olla mitmeid objekte. Seega peab teadus kasutama vaatenurka, mida ei kasuta ükski teine teadus. Sotsioloogia kui teadus Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata nendele nähtustele võimalikult erinevatest vaatekohtadest. Sotsioloogia erineb teistest sotsiaalteadustest selle poolest, et koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia uurimisvaldkond on äärmiselt lai alates indiviidide vahelise suhtlemise analüüsist kuni globaalsete ühiskondlike protsessideni. Seotud mitmete erinevate teadusharudega: Psühholoogia Ajalugu Sotsiaalantropoloogia Majandusteadus Politoloogia 9 Haldus Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad:
ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti efekti tõotavate küsimustega. August Comte 1798-1857: Positivism tähendab tema jaoks faktiteadust metafüüsika asemel, sotsioloogia tähendab, et inimühiskonda kui faktide kogumit saab uurida loodusteaduse eeskuju järgi, alturism (teistele elamine) tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik
o Anglo-Ameerika räägib vabadusest - inimesel on teatud vabadused, kuhu riigil pole asja. o Kontinentaal-Euroopa aga õigustest - inimesel teatud õigused, mida riik peab tagama ja inimesel peab olema õigus nende õiguste kaitsele. · Milline on rahvusvahelise õiguse roll siinjuures. Algselt oli see äärmiselt minimaalne. Esimesed rahvusvahelised lepingud on pärit 19. saj teisest poolest, aga ka siis puudutavad spetsiifilisi küsimusi ja pole inimõigusalased lepingud kaasaja mõttes. Tänapäeva mõistes rahvusvahelised inimõigusalased aktid võetakse vastu pärast II MS. · Seega oli põhimõtteliselt kuni II MS-ni kodanike ja riigi vaheline suhe riigi siseasi. Rahvusvaheline õiguskaitse oli ,,väga tore lollike". · Kuid teatud reeglid siiski olid, millest ajapikku kasvasid välja rahvusvahelised inimõigused:
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial
...............................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.........................................................................................15 13.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate teenuste arendamisel (SHS)...................15 § 27. Vanurite sotsiaalhoolekanne.........................................................................................15 14.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel.........15 Riigi kohustused:..............................................................
a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta. 4
- vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.
Oluline on töölise loovus ja paindlikkus Ohuks tootmise ja tehnoloogia negatiivne mõju keskkonnatasakaalule Siirdeühiskond Ühiskonna aenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemisega loosungid Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja seotus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste järgimine Infoühiskond Oluline on info kiire hankimine ja töötlemine Info kerge kättesaadavus E-riik Riigiasutuste ja õigusaktide kajastumine internetis, mis võimaldab ametnikevahelist, samuti kodanike ja ametnike vahelist kiiret ja mitmekesist suhtlust Võim majanduses Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest
Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et
¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.
taustal ignoreerida. 2. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 3. Erakonnad ja nende vastutus. Üleriiklikul tasandil toetab Keskerakond tugeva ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes oleksid suutelised tagama vajalike reformide elluviimise. Poliitilise stabiilsuse suurendamiseks ja Riigikogu liikmete vastutuse tõstmiseks oma valijate ees peame otstarbekaks, et valimistel osaleksid ainult erakonnad ja üksikkandidaadid. 4. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus. Riigi tasandile tuleb aga delegeerida üksnes selliste küsimuste lahendamine, mis oma olemuselt nõuavad üldriiklikku reguleerimist. 5. Elanikkonna õiguskaitse. Iga inimene saab teostada oma põhiseaduslike õiguste kaitset ja kontrolli riigivõimu tegevuse üle kohtute kaudu. Olukord, kus ületöötavate kohtunike käes
tunduvalt komplekssem kui teooriad. Inimesed ei käitu tavaliselt nagu programmeeritud robotid ning seepärast jääb alati ruumi üllatusteks. Maailma komplekssus võib olla probleemiks riigiteadustele, seades ühtlasi piirid sellele, mille kohta me saame ja mille kohta me ei peaks arvamust avaldama. Eelistan siiski, et minu prognoosid lükatakse ümber, kui elada maailmas, kus inimeste käitumine on niisama etteaimatav kui aatomid, millest me koosneme. Mõnikord esitatakse politoloogidele küsimusi, millele me kui teadlased peaksime jääma vastuse võlgu. Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti
Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Peamised seisukohad: vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Inimene on oma loomult ebatäiuslik, riigi funktsiooniks ongi inimese instinktide piiramine. Ühiskond on orgaaniline ja hierarhiline. Kuigi konservatism ei ole omanduse vastu, eitab ta täielikult liberalismi individuaalsust. Poliitiline võim põhineb traditsioonidel, tavadel ning
rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: · ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · inimõiguste tunnustamine o Industriaal- ehk tööstusühiskond TÖÖSTUSPÖÖRDE TULEMUSENA KUJUNENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSLIKU TOOTMISE DOMINEERIMINE MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES. Sai alguse tööstuspöördest ÜLEMINEK PÕHILISELT PÕLLUMAJANDUSLIKULT TOOTMISELT TÖÖSTUSLIKULE; SEDA ISELOOMUSTAVAD VABRIKUTE LEVIK, LINNADE KIIRE ARENG,
Osa eksamitöö ülesandeid on koostatud valikvastustega ülesannetena, mis põhinevad näiteks Põhiseaduse tundmisel või selle kasutamise oskusel. (Põhiseadus on eksami ajal kasutatav!) On ülesandeid (avatud küsimused), mille lahendmiseks on pakutud väljavõtteid dokumentidest, tabelitest jms. Ülesanded on grupeeritud ainekavas esindatud valdkondade kaupa, näiteks inimeste võrdsed võimalused ühiskonnas, majandusalased küsimused jne. Valdkonna sees on raskemaid ja kergemaid küsimusi. Püüa vastata esmalt neile küsimustele, mida sa hästi oskad, kuid kasutades kõiki eksamil kasutada olevaid lubatud abimaterjale, püüa lahenda siiski ka kõiki teisi. Mõnele küsimusele tuleb otsida vastust Põhiseaduse erinevatest paragrahvidest. Mitu õiget valikut sul tuleb teha, sellele vihjab küsimus ise ning mõnikord ka konkreetse ülesande eest saadavate punktide arv.
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
Täidesaatva võimu järelevalve on Kongressi üks peamisi vastutusalasid. (D. V. Edwards, 1998, p. 377) Seadusandjapoolne järelevalve on kujunenud Kongressi töös keskseks ning seda tehakse mitmel viisil. Esiteks on Kongressil õigus nõuda täitevvõimu ametnikelt perioodiliselt üksikasjalikke aruandeid nende tegevuse kohta. Riigiasutuse eelarve arutamisega kaasnevad järelpärimised võimaldavad mõlema koja liikmetel esitada täitevvõimu ametnikele hulga küsimusi. Lisaks teostavad Kongressist sisukamat järelvalvet selle komisjonid, mis võivad sundida valitsusametnikke ja kodanikke andma tunnistusi ja tõestusmaterjali oma tegevuste kohta. (Gitelson jt, 1996, lk. 213-214) Kongressis on läbi läinud seadus, mis nõuab täidesaatvalt võimult regulaarselt raporteid, mis käsitlevaid selliseid tegevusi nagu seaduste jõustamine, kulud ja poliitikate hindamine. Siiski on selliseid nõutud raporteid raske leida ja veel raskem lugeda
lisaks Punase Risti organisatsiooni nimetatud osadele ka riigid. Kongressi ülesandeks on rahvusvahelise humanitaarõiguse edasiarendamine. Kongressi töö tulemusena tekkisid Genfi konventsioonidele lisaprotokollid. Üksikisik. Klassikalises rahvusvahelises õiguse kehtis arvamus, et vaid riigid said olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, mitte aga inimesed. Üksikisikute huvisid said kaitsta vaid riigid, st riik toimis vahendajana rahvusvahelise õiguse ja üksikisiku vahel. Tänases rahvusvahelises õiguses on esindatud arvamus, et inimene saab olla rahvusvahelise õiguse subjektiks piiratult ja erandjuhtudel. Valdav arvamus on, et tegemist ei ole originaarsete, vaid sekundaarsete rahvusvahelise õiguse subjektidega. Neil on tuletatud piiratud õigussubjektsus, mille on neile omistanud riigid, juhul kui tegemist on rahvusvahelise õiguse normidega, mis loovad õigusi ja kohustusi otse inimestele ning mis on vahetult kohaldatavad. Selliseid norme
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Õppematerjali katsetasid Siiri Aiaste Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist, Mart Kand Tartu Kommertsgümnaasiumist, Riina Raja Kiili Gümnaasiumist ning Tiia Luuk Tallinna Reaalkoolist. Täname õpetajaid asjatundlike märkuste ja tähelepanekute eest. Täname Briti Sõjamuuseumi õiguse eest kasutada õppematerjalide paketis „Peegeldused” (Relections) sisalduvaid õppeülesandeid, kaarte ja fotosid. Täname ka Eesti Juudi Kogukonda, kes valis oma arhiivist kogumiku jaoks juudi kogukonna elu tänases Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I
annaabi.ee 
