SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt.
Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal Toodab adrenaliini hormooni Adrenaliin reguleerib südame tegevus Neerupealised Kõhunääre Toodab insuliini Soodustab glükoosi tungimist rakkudesse Vähene insuliini tootmine põhjustab suhkrutõve ehk diabeeti Diabeediga ei saa organismi rakud glükoosi kätte ja glükoos koguneb verre, mis väljub lõpuks uriinina Rohke insuliiniga saavad rakud kiiresti glükoosi kätte Kõhunääre Meessugunäärmed Toodab meessuguhormoone Valmistavad ette sugurakke ja suguhormoone Kui meessuguhormoone on vähe, siis inimesel ei muutu hääl madalamaks, ei suurene lihasmass Kui aga meessuguhormoone on palju, siis läheb hääl madalamaks, lihasmass suureneb ja füüsiline vastupidavus suureneb Naissugunäärmed Toodab naissuguhormoone Toodetakse munasarjades Mõjutab naise sugulist aktiivsust ja paneb aluse naiselikkusele Kui naissuguhormoone on vähe, ei tule muutusi naise kehas
munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide munasari-toodab suguhormoone ja valmivad naissugurakud munajuha-laienenud osas timub viljastumine emakas-loote arenemine menstruaaltsükkel-toimub ovulatsioon ovulatsioon-eraldub munarakust munasari munand-paljunevad ja valmivad spermid(sünteesitakse meessuguhormoone) sperma-sünteesib meessuguhormoone 2)*Viljastub-Toimub munajuha laienenud osas,edukus sõltub spermide arvust ja nende eluvõimest naise suguteed.Munaraku ja seemneraku ühinemine,tulemus see, et hiljem nende
rütmihäireid, vererõhu tõusu, peavalu ja ringlust, iiveldust, lihasekrampe, unehäireid ning ärevuse kasvu. Valguainevahetust juhivad meessuguhormoonid, ajuripatsi ja kilpnäärme hormoonid. Anaboolsetest hormoonidest on kõige enam väljaspool meditsiinilisi näidustusi (kuri)tarvitamist leidnud meessuguhormoonid ja organismis mitteleiduvad nn. anaboolsed steroidid, mis on oma toimelt valguainevahetusele ca 10 korda tugevamad. Meessuguhormoone toodavad mehel munandid ja neerupealsed; naisel munasarjad ja samuti neerupealsed, kusjuures täiskasvanud mehe organismis on nende hormoonide hulk veres enam kui 100% korda kõrgem kui naistel. Nende hulgast sõltuvad otseselt lihaskonna soo-omane areng, karvakasv, häälepaelte ja suguelundkonna areng. Paljud spordiga tegelejad tarvitavad anaboolseid hormoone, mille positiivseid efekte kiputakse sageli kahjuks ülehindama ja negatiivseid alahindama. Milline on siis nende ainete efekt
Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud.
SUGUELUNDKOND MEESTE SUGUELUNDKOND Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. VILJASTUMINE
Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega
Harkelund – Harkelundil on oluline osa organismi kaitsereaktsioonides. Hormonaalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist. Asukoht on eesmises keskseinandis rinnaku taga. Neerupealis – Asukoht on neerde ülaosa peal. Glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, mineralokortikoidid naatriumi ja kaaliumi ainevahetust. Neerupealiste koor produtseerib ka suguhormoone, eelkõige meessuguhormoone. Säsi rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades. Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini. Osalevad mõlemad süsivesikute ainevahetuses. Munasari – Östrogeenid ja gestageenid. Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad
ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise (loe ka Armastuse alkeemia, Kuidas ennast uurida, meestearst, masturbatsioon). Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret teevad, siis pane püksid jalga. Enamasti saadakse esimene seemnepurse vanuses 9-16 eluaastat, tavaliselt 10-14-aastaselt.
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Nä...
ainevahetust: insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; glükagoon (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas jne. Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed: Munand (testis) – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene – progesteroon jt.), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, sperma tootmist jne. Munasari (ovarium) – kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene jne.), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni.
● membraanosa ● käsnosa Mis on suguelundite funktsiooniks? Täidavad paljunemisfunktsiooni. Mis toimub mehe suguelundites? Spermatosoidide paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemised suguelundid munand munandimanus seemnejuha seemnepõieke seemneväät eesnääre sugutisibulanääre Munand (lad.k) testis Munandimanus (lad.k) epididymis Seemnejuha (lad
Kordamine bioloogia kontrolltööks Inimese suguelundkond 1. Meeste suguelundkond · Sisemised: munandid, seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke · Välimised: munandikott, suguti, sperma · Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine
Mehe välimised suguelundid: munandikotid, suguti. Mehe sisemised suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Munandites paljunevad ja valmivad spermid, neis sünteesitakse meessuguhormoone. On täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Nad vajavad arenguks kehatemp. madalamat temp, mitte kokkupuudet verega. Arengutsükkel 70-85 päeva. Ühe kuuga valmib miljoneid. Valminud spermid talletatakse manustes. Seemnepõied ja eesnääre eritavad nõret, milles spermid liiguvad. Sperma väljutatakse organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Purske ajal eritub mitusada miljonit spermi. Sugunäärmed hakkavad talitlema 12-15 a., elu lõpuni.
Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süsteemi. Murdeeas hakatakse tootma muuhulgas suguhormoone, mis aitavad suguelunditel küpseda. Selle tulemusena algavad tüdrukutel menstruatsioonid ja kujunevad teised murdeeale iseloomulikud muutused. Hormoonid võivad sind ühel hetkel teha ääretult õnnelikuks, järgmisel kurvaks. Sellised nn. hormoonisööstud on teismelistele väga iseloomulikud. Mehe kehas on ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Tüdrukute murdeiga kestab enamasti 10.-16 eluaastani. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega. Tüdrukud alustavad kasvamisega varem ja ka lõpetavad varem (umbes kaks aastat pärast menstruatsioonide algust), seetõttu on tüdrukud
Tuntumad kõhunäärme haigused Kõhunäärme põletik Kasvaja Diabeet Jaotatakse 1. ja 2. tüübi diabeediks. 1. tüübi diabeedi puhul ei tooda keha õldse insuliini. See tüüp võib olla ka kaasa sündinud. 2. tüübi diabeedi puhul toodab keha liiga vähe insuliini keha kaalu kohta või toimi insuliin nii nagu peaks. Munandid ehk testised Munandid paiknevad munandikotis ja on eraldatud munandikoti vaheseinaga. Munandi toodavad peamiselt meessuguhormoone (astrogeene) aga ka vähesel määrel naissuguhormoone. Testiste haigused Kasvaja Endokriinsüsteemi häired Epididümidiit Munasarjad Munasarjad paiknevad väikevaagnas emakalaisideme tagaküljel. Munasarjad eritavad naissuguhormooni ja kollaskehahormooni. Postmenopausaalsed munasarjad toodavad androgeene, testosterooni ja progesterooni. Munasarjade haigused Munasarjapõletik Kasvajad Autoimuunsed haigused Munasarjatsüstid
Uriini kehast välja juhtimine VALE Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud erinevused Meestel: Mehe suguelundkonna eesmärk on viljastamine. Võivad viljastada iga kell. Munandid hakkavad talitlema poistel 1215 a vanuses. Sugurakkude moodustumine murdeeas. Meessugunäärmetes ehk munandites paljunevad ja valmivad meessugurakud ehk spermid. Sugurakud moodustuvad elu lõpuni. Kogu aeg tekivad uued juurde. Ühe spermiarengutsükkel kestab tavaliselt 7580 päeva. Munandid sünteesivad meessuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas suguküpsuse saabudes teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev lihaskond, iseloomulik kehakuju, madal hääl. Mehel toimub erektsioon ehk suguti jäigastumine. Mehe seemnerakud on väga liikuvad ja nende eluiga on umbes 72 tundi. Ühe seemnepurskega eraldub tavaliselt mitusada miljonit spermi. 0 Naistel:Naise suguelundkonna eesmärk viljastumine ning raseduse kandmine. Võivad viljastuda vaid ovulatsiooni ajal.
Millised on mehe suguelundid ? Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. Kuidas valmivad mehe sugurakud, miks kestab see neil terve elu ? Mehe sugurakud paljunevad ja valmivad munandites. Spermide normaalseks arenguks on vaja madalat temperatuuri ja nad ei tohi verega kokku puutuda .Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites
elu lõpuni, kui mingid traumad või haigused seda enne ei katkesta. Munandite tegevused hakkabki poistel murdeiga. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused: karvade kasv näol(habe ja vuntsid), tugev ja hästi areneneud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1.3 Spermid vajavad arenguks eritingimusi: Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva. Sugurakke moodustub mehe kehas pidevalt. Valminud
Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon (Gonadotropin Releasing Hormone, GnRH) Lõpliku küpsuse saavutab vaid üks folliikul, seda nimetatakse "dominantseks folliikuliks". Meessuguelundid Munandid - paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. ·Ülesanne : toodavad meessuguhormoone Munandimanused - paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. ·Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! Eesnääre - asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja
§ ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku; § soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes annab organismile § energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral). q Alatalitluse korral võib kaasa tuua veresuhkru taseme languse (pole sage). q Ületalitlusepuhul võib esineda hüpertoonia, veresuhkru taseme tõus, AV kiirenemine. SUGUNÄÄRMED Meestel testised toodavad meessuguhormoone e. androgeene (testosteroon, luteiniseeriv hormoon, folliikuleiud stimuleeriv hormoon). Naistel munasarjad toodavad naisuguhormoone e. östrogeene (östrogeenid) ja gestageene testis (progesteroon ) Sugunäärmete hormoonid reguleerivad: suguorganite arengut, § munasarjad sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist § sugurakkude küpsemist. § Mõjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi tööd. §
tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. 15. Munand ladina keeles testis Asend lapikovaalne ploomisuurune paariselund, mis asub munandikotis. Ehitus, funktsioon: Munand koosneb 200300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. 16. Munandimanus Asend: asub munandi serval. funktsioon: seemnerakkude reservuaariks. 3 17. Eesnääre ladina keeles Prostata Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all funktsioon Eesnäärme nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib
Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme
naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret teevad, siis pane püksid jalga. Enamasti saadakse esimene seemnepurse vanuses 9-16 eluaastat, tavaliselt 10-14-aastaselt. Kasv ja kehakuju muutumine
Nina + neelu ülaosa --> kõri --> hingamistoru e trahhea + peabronhid --> kopsud 14. Suguelundid: a) nimeta mehe sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); b) nimeta naise sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); c) mis on ovulatsioon ja kui sageli see keskmiselt toimub? Suguelundid: a) mehe sugunääre on munand /testis/, produtseerib uusi seemnerakke e spermatosoide ja meessuguhormoone; b) naise sugunääre on munasari /ovarium/, produtseerib munarakke ja naissuguhormoone; c) ovulatsioon - küpsete munarakkude väljumine munasarjast ? 15. Nimeta südamekambrid, märgi igaühe juurde, kas seal sees on normaalselt arteriaalne või venoosne veri Südameõõs on vaheseinte abil jagatud kaheks pooleks - parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri) ning kumbki pool omakorda kaheks - ülemised osad on kojad, alumised
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega
Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti!
nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt paras proovikivi, sest muutused ei toimu mitte ainult kehas, vaid ka meeltes ja mõtlemises. Hormoonid tegutsevad Alates murdeeast hakkavad ajuripatsist verre nõristuma hormoonid " keemilised saadikud", mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele käsu hakata senisest enam tootma naissuguhormoone (östrogeeni ja kollaskehahormooni). Naise munasarjades ja neerupealistes toodetakse ka meessuguhormoone, mille toime naistel on peamiselt seotud karvakasvu, higi- ja rasunäärmete tegevuse ja seksuaalihaga. Naissuguhormoonid ja ajuripatsi kasvuhormoon mõjutavad rasvkoe lisandumist ja kasvu. Naissuguhormoonide toimel toimuvad järgmised muutused: · keha võtab naiselikumad vormid; · arenevad rinnad ja suguelundid; · kaenla alla ja häbemekingule ilmuvad karvad; · toimub kiire kasv (nn kasvuspurt); · tekib valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal kuul küpsema munarakud ja
Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Kui munaraku viljasab Y kromosoomiga sperm, siis tuleb poiss, X tüdruk. Kõigepealt arenevad välja esmased sugutunnused- sugunäärmed ja suguelundid. Sünnihetkeks on need juba olemas. Nende järgi saab määrata lapse soo ja ka juba enne sündi. Hilisema arengu vältel võimendub organismis sooole omaste suguhormoonide süntees. Poiste organismis sünteesitakse eelistatult meessuguhormoone, tüdrukutel naissuguhormoone. Lisaks sugulisele küpsemisele arenevad suguhormoonide mõjul suguküpsuse saabudes teised sugutunnnused. Meestel on nendeks habe, madalam hääletoon, tugevam lihastik,laiad õlad, kitsad puusad, pikemad toruluud. Naistel : rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvvkude,kõrgem hääletoon, lühemad toruluud. Erinevuse aluseks on muutlikkus. Muutlikkus on organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erinevad. Kõige üldisemalt võib seda
aastas. (www.meestekeskus.ee/04raamatud/.htm) Mehe suguline areng. On teada, et kuni viienda rasestumisnädalani arenevad mehe ja naise loode enamvähem ühtemoodi. Seejärel läheb nende areng lahku ning Y-kromosoomis paikneva SRY-geeni mõjul hakkavad poisslootel kujunema sugurakud. Need liiguvad loote neerude piirkonda ja sealt hakkavad neist omakorda välja kujunema munandid. Meesloode vajab kaitset ema hormoonide feminiseerivate mõjude eest. Seitsmenädalase loote munandid toodavad meessuguhormoone, millest peamine on testosteroon seda hetke võibki nimetada mehelikkuse avaldumise alguseks. Kaheteistkümnendal rasedusnädalal algab munandite laskumine neerude piirkonnast allapoole. Need peavad lõpuks jõudma munandikotti, kus on jahedam, et saaksid tekkida seemnerakud. Sünnitushetkeks on see protsess tavaliselt lõppenud. Ent siiski kaks kuni kolm protsenti poisslastest sünnib ikka munandid kõhuõõnes. Enamasti laskuvad need siis esimestel elukuudel.
varusid · hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres · normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt.
valutaluvus; kehakuju; veesisaldus kehas jne. 12. Soo määramine- vajalik spordis, sõjaväes, abiellumisel ja lapsendamisel: 1. sugukromosoomide test- X-kromosoomi test. XX -> Barry kehake- üks mitteaktiivne X-kromosoom. Meestel nt XXY- Kleinefelter. 2. Pööratud soolisusega individid- XX-mehed. 3. Kõrgenenud meessuguhormooni tasemega naised. 1) juba maast madalast sünteesitakse palju. 2) Rakkudel vähe retseptoreid, mis meessuguhormoone seovad. 13. Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsioone- kvalitatiivse toimega- ka väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. viirused, toksiinid, alkaloidid, iseeneslikud. Osoon, asbest, teatud ravimid, tugevad happed/alused. radoon, UV, laserkiirgus, tugev elektromagnetkiirgus. 15. Geenmutatsioon- muutused DNA tasandil, mis tavaliselt haarab vaid ühte nukleotiidipaari.
(Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011) 5 SAGEDASEMAD HAIGUSED Kolm kõige sagedasemat kodutuhkru haigust, milledel puudub kindel ravi, on neerupealise kasvaja, insulinoom ja lümfoom. (Foster, Smith, 2012a) 5 Neerupealise kasvaja Neerupealised on paarisorgan, mis asub retroperitoneaalruumis. Need koosnevad koorollusest ehk cortex'ist ja säsist ehk medulla'st.(Ambos, 2009) 6 Mis see on? Terved neerupealised sisaldavad rakke, mis toodavad erinevaid hormoone nagu kortisoon ning osa nais- ja meessuguhormoone. Neerupealise kasvaja puhul on toodetud üleliia naissuguhormoone. Kasvaja on rohkem levinud emasloomadel ning esineb tavaliselt üle 4 aasta vanustel kodutuhkrutel. (Foster, Smith, 2012b) 7 Tekkepõhjused Kindlad teadaolevad tekkepõhjused puuduvad ent osa arvavad, et probleemiks on väike genofond, mis saadi 1950. aastal George Marshalli sugulusaretusel, kus võis suureneda tuhkrute tundlikkus neerupealise kasvajale. Teised jälle arvavad, et kasvajat võib põhjustada
3)Intiimhügieen Väliste suguelundite ja päraku piirkond määrdub rohke valgurikka higiga ja muude kehaeritistega Meestel tuleb samuti pesta eesnaha all olevat nahka, et eemaldada smegma Tualettpaberit kasutada ja pesemisliigutusi teha eest-taha suunaga Pesupükse vahetada 1-2 päeva tagant. Mehesuguelundid Sisemised 1.Munandid Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad Ülesanne juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed
Naise suguelundites tekivad ja valmivad naissugurakud (munarakud) ning areneb loode, mis raseduse lõpul väljutatakse. Mehe suguelundites toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse. Olenevalt asukohast eristatakse sisemisi ja välimisi suguelundeid. MEHE SUGUELUNDID Mehe suguelundites toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemiste suguelundite hulka kuuluvad munand testis paariline munandimanus epididymis paariline seemnejuha ductus deferens paariline seemnepõieke vesicula seminalis paariline seemneväät funiculus spermaticus paariline eesnääre prostata sugutisibulanääre paariline
läbipääsematuks. Munaraku tuum on haploidne ehk sisaldab 23 kromosoomi - pronukleus (ka seemnerakk on pronukleune). - Need ühinevad omavahel, kui membraanid tuumade ümber lahustuvad. - Kromosoomid ühinevad, tekib diploidne tuum Naissugukromosoomid on XX, meessugukromosoomid XY Esimesed kuus nädalt on embrüo areng samasugune. Peal kuuendat nädalat, lülitatakse sisse Y kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvad geenid. Kui see aga sisse ei lülitu, areneb lootest naine. Raseduse katkestamine on abort. See saab toimuda iseenesest, kuid ka kunstlikult esile kutsuda. Iseenesest - vead loote geenides, harva esinevad ema hormonaalsed häired, põletikud, nakkushaigused, kasvaja/ (esimese kolme raseduskuu jooksul). Esilekutsutud - ravimite abil, kirurgilise protseduuriga Kunstiliku viljastamise puhul viljastatakse munarakk kehaväliselt ning seejärel viiakse
Kuidas on omavahel seotud meeleelundid ja närvisüsteem? Too üks näide elust! Kuidas on omavahel seotud närvisüsteem ja sisenõrenäärmed? Too üks näide elust Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. SUGUELUNDKOND MEESTE SUGUELUNDKOND Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. VILJASTUMINE
ainevahetust ning omavad ühtlasi ka sugufunktsioone (nais-, meessuguhormoonid). Säsis toodetakse adrenaliini, mis stimuleerib südame tööd, lihaskontraktsiooni ning hingamist, ent pärsib seedimist. Pankreas asetseb kõhuõõnes, mao taga, seal reguleeritakse kahe süsivesikuga glükoosi taset. Nimelt glükoos muudetakse insuliini abil glükogeeniks ning glükogeeni muudab glükoosiks tagasi glükagoon. Munandid neis toodetakse paralleelselt spermidega ka meessuguhormoone androgeene (omavad ainevahetust stimuleerivat toimet) testosteroon, mille toimel kujunevad välja meestel mehised tunnused. Munandites on aga ka üks väike ala, kus toodetakse naissuguhormoone östrogeene. Tallinn Munasarjad neis toodetakse naissuguhormoone ehk östrogeene, millel on ainevahetust stimuleeriv toime, ent mõju märgatavalt väiksem, kui androgeenidel. Toodetakse aga ka
sugutikäsnkeha ning avaneb suguti tipul välimise sugutisuudmena.Urogenitaaldiafragma lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 101. Nimeta mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised on: · Munandikott · Suguti (uriini ja seemnevedeliku väljutamine) Sisemised on: · Munandid (2)(toimub seemnerakkude valmimine ja produtseeritakse meessuguhormoone) · Munandimanused (2)(toimub seemnerakkude aeglane küpsemine) · Seemnejuhad (2)(sperma väljajuhtimine) · Seemnepõiekesed (nõre lisandub spermale, vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks) · Eesnääre (seemnevedeliku lisamine) · Purskejuha (selle kaudu toimub seemnepurse) · Joonis lk 136, 137 + tv joonis 15 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis.
alles murdeeas hormoonide toimel. Hormoonid on n-ö keemilised saadikud, mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele murdeeas "käsu" hakata senisest enam tootma naissuguhormoone, mille toimel kujuneb naiselik kehakuju, arenevad rinnad ja suguelundid, tupes tekib valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal kuul küpsema munarakud ja algavad menstruatsioonid. Naise kehas toodetakse ka vähesel hulgal meessuguhormoone nende toime on naistel peamiselt seotud karvakasvuga ja seksuaalsusega. Sündides on munasarjades (neid on kaks, üks kummalgi pool emakat) ootamas tuhandeid munaraku algeid, elu jooksul neid enam juurde ei teki. Alates murdeeast valmib nüüd igal kuul munasarjas üks munarakk ja eraldub. Seda nimetatakse ovulatsiooniks (toimub umbes 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni). Munajuha haarab vabanenud munaraku oma narmastega ja uhib emaka poole. Selleks ajaks (jälle hormoonid!) on emaka
elukuuni ja esineb harilikult nn. titekõõma ehk gneissi kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla aukude ja kubeme piirkonnad. Seborröadermatiidi kulgu mõjutavad androgeenid ehk meessuguhormoonid. Vastsündinute haigestumise põhjus on tõenäoliselt emalt saadud hormoonid. Kui emalt saadud androgeenide toime lõpeb, muutuvad rasunäärmed 9-12 aastaks inaktiivseteks ning selles vanuses seborröadermatiiti ei esine. Meestel, kellel meessuguhormoone toodetakse vähe, haigust ei teki. Naistel paraneb naha seisund raseduse ajal. Haigust ägestavad faktorid Nahalööve võib tekkida igal ajal ja näiliselt mingi põhjuseta, kuid pole kahtlust, et on olemas faktorid, mis kutsuvad esile haiguse ägenemise. • Geneetiline eelsoodumus. Kui inimene elab stressivaba elu, siis sõltumata geneetilisest eelsoodumusest, ei pruugi tal kunagi seborroiline dermatiit avalduda. • Stress
Pärast viljastumist jõuab munaraku tuuma teine meioosi jagunemine lõpuni. ( sisaldab nüüd 23 kromosooni ja seda nim pronukleuseks). Spermi ja munaraku pronukleused ühinevad, ja selle tulemusel tekib diploidne tuum. Inimese sugu määratakse viljastumis hetkel XX kromosoomidega- naine. XY- mees. Munarakud sisaldavad kõik X kromosoome aga spermid võivad olla nii X kui ka Y. 1-6 näd on munarakk ühesugune, pärast lülitatakse Y kromosoomis asuv geen sisse, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvaid geene. Raseduse katkemine Nimetatakse abordiks. U 15% katkeb rasedus iseenesest. Iseeneselik raseduse katkemine toimub enamasti esimese kolme raseduskuu jooksul. Esile kutsutud raseduse katkestamise korral katkestatakse ravimite või kirugiliste protseduuride abil. 2.7 viljastunud munarakust sünnini Uue organismi areng kestab kokku 38 nädalat. Sügoot*- viljastunud munarakk Embrüo- loode Embrüogenees- loote areng, lõpeb sündimisega 1
· 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna. · Uroloog arst, kes tegeleb kusesuguelundkonna probleemidega. Mehe suguelundid I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. · Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. · Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava.
Maksa üheks tähtsamaks ülesandeks on organismile kahjulikke aineid kahjutuks muuta. Olles sunnitud pidevalt töötlema suurtes kogustes alkoholi, muutub maksa ainevahetus, mürgiste ainete pikaajalise suure koormuse tõttu ei tule maks toime ning tema rakud hävivad. Maksa ülesandeks on ka inaktiveerida ehk võimetuks muuta mitmeid hormoone, nagu näiteks aldosterooni, mis vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene. Kahjustunud maksarakud sellega aga toime ei tule. Sagedasemad põhjused makasatsirroosi tekkimisel on alkohoolne maksapõletik, viiruste poolt põhjustatud (B- ja C-hepatiit) ja immuunsüsteemiga seotud (krooniline autoimmuunne hepatiit, primaarne biliaarne tsirroos, skleroseeriv kolangiit) pikaajalised maksahaigused. Maksarakkude kahjustuse viirushepatiidi korral põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka
Kõhunäärmes on veel hormoonid somatostatiin (toodavad pankrease -rakud) ja l i p o k a i i n ( reguleerib rasvade ainevahetust takistab rasva ladestumist maksa fosfolipiidide sünteesi intensiivistamisega), pankreastatiin, somatostatiin ja veel mõned hormoonid. SUGUHORMOONID Suguhormoonid tekivad sugunäärmetes munasarjades munandites, aga samuti ka kollakehas ja platsentas, vähesel hulgal neerupealsete koorolluses. Eristatakse meessuguhormoone (androgeene) ja naissuguhormoone (östrogeene). Keemiliselt struktuurilt on nad steroidid. Neid sünteesitakse kolesteriinist, aga sünteesi vaheproduktiks on progesteroon esineb nii munasarjades kui munandites. Androgeenid on östrogeenide sünteesi vaheproduktid, seepärast on nii mehe kui naise organismis samaaegselt mõlemaid hormoone. Mehe organismis on ülekaalus androgeenid, naise organismis östrogeenid.
a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c) Kulgeb neeruvaagnast kusepõieni → Kusejuha, d) Tagab kusepõie tühjendamise → Kusiti 130.Millises diureesi faasis toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Resorptsioonifaas 131.Milline alljärgnevatest hormoonidest suurendab Henle lingu ülenevas sääres naatriumi ja vee tagasiimendumist ning vähendab seega uriini teket? Aldosteroon 132.Millises mehe suguelundis toodetakse meessugurakke ja meessuguhormoone? Munandites 133.Mis on pildil numbritega tähistatud kuseelundkonna osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → neerusäsi, Numbriga 2 on tähistatud... → kusejuha 134.Millistes seljaaju sarvedes asuvad motoorsed neuronid? Eessarvedes 135.Milliseid närvisüsteemi osi on all kirjeldatud? a) Pea- ja seljaaju → Kesknärvisüsteem, b) Pea- ja seljaajust väljuvad närvid → Piirdenärvisüsteem, c) Närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja
*seemnejuhad 2.Välimised: *munandikott *peenis ehk suguti ehk fallos Munandites on väänilised seemnetorukesed, milles valmivad isassugurakud ehk spermid. Spermide arenguks on vaja keha temperatuurist madalamat temperatuuri, spermid on keha võõras rakud ja ei tohi kokkupuutuda verega. Spermide arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Sugurakkude tootmine algab vanuses 12-15 ja kestab ligikaudu 80 aastani. Munandid toodavad ka meessuguhormoone, mille toimel arenenud sekundaarsed sugutunnused. Valminud spermid säilitatakse munandimanustes. Sperma moodustavad spermid koos seemnepõiekeste ja eesnäärme nõredega. Sperma väljub kusiti kaudu ja seemnepurskega väljub mitusada miljonit seemnerakku. · Naise suguelundid asuvad peamiselt kõhunäärmes Nendeks on: *munasarjad *munajuhad *emakas *tupp Munarakud tekivad looteeas ja elujooksul juurde ei tule
Suhkrutõve raviks kasutatav insuliin on tavaliselt valmistatud veise või sea pankreasest. Geenitehnoloogia võimaldab juba sea insuliinist valmistada iniminsuliini. Insuliin osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse Suurendab ka kaaliumi liikumist rakku Insuliin avaldab toimet rasvaainevahetusele 3. Mehe suguelundid: I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel
annaabi.ee 
