Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
ühiskondlikke probleeme Hõivatud ametimuredega Võimustruktuur Sotsiaalne võim on potentsiaalne mõju, mida üks inimene omab teise suhtes ·autoriteedi võim ·jõu võim ·legitiimne võim ·referentne võim ·eksperdi võim Liidri tüübid: Pragmaatiline liider: ·Lähtub järgija vajadustest ·Keskendub põhivajadustele ·Põhitähelepanu olevikule ·Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine Ümberkujundav liider: ·Karismaatiline ·Muudatuste genereerimine (visioon, missioon, strateegia, kultuur) ·Arendab järgijatest liidreid ·Tähelepanu kõrgema taseme vajadustele ·Muudatuste vajalikkuses motiveerimine ·Visiooni loomine ja veenev kommunikeerimine järgijatele Liidri tüübid: Pseudo-ümberkujundav (Bass 1998, Baron et al 2003): Sallimatu mittekonformsuse suhtes Manipuleeriv Ennast esiletõstev käitumine Karistav ja isekas Sageli informaatorite süsteem Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes Käskimine - IK
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
org juhtide nõustamine personaliprobleemidega seonduvate muudatuste läbiviimisel- · Operatsioonijuhid Vastutab nende süsteemide loomise ja juhtimise eest, mis annavad org toodangu ja teenused. Vastutab toodangu kontrolli, siseseadete kontrolli, kvaliteedi kontrolli jm eest. · Haldusjuhid Nad on pigem generalistid kui spetsialistid. Neil on olemas mõningaid algteadmisi juhtimisest, kuid ei oma väljaõpet. · Muud juhid Nt. projektijuhid, arendusjuhid, reklaami osakond, suhtekorraldus 2.Juhi rollid (tegevused) Suhtlusrollid · Esindaja-org esindamine ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes · Juhtija-eestvedaja alluvate motiveerimine ning org ja alluvate vajaduste ühtlustamine · Sidepidaja ühistegevus org muude juhtidega ja firmale vajalike org. väliste isikutega Infoga seotud rollid · Vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides mitmesuguseid
1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4. Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 9. Kohesiivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat). Vähemalt kahest inimesest
Ühtsed grupid on osutunud uuringutes efektiivsemateks, kui ei esine samaaegselt teisi grupimõtlemist põhjustavaid tegureid. 8.Konformsus- conformal Konformsus on allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 9. Koheviivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat) 11
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti.
(uurimikomisjonid, projektgrupid jmt) Kinnine kooslus - Tseremoniaalsed tegevused gruppi arvamisel ja lahkumisel - Väga tugev omavaheline tegevusalane seotus Ekspeditsioon - Ajutine grupp, tugev seotus - Oluline- konsensus eesmärgi suhtes, sest aja jooksul võib eesmärgi tähtsus väheneda. - Paljud grupid ei jõua toimimisstaadiumi - Enesessesulgumise ja võõrandumise tendents - Oluline- rollijaotus Alaline meeskond - Võimalus grupist eemalduda, iseseisvalt otsustada Ühekordsete ülesannete täitjad - Kiire reageerimine keskkonnamuutusele - Võimalus keskenduda unikaalsele tootele - Vaheldusrikas - Väiksem turvatunne Mitteformaalne Formaalne A. Struktuur Spontaanne Planeeritud a) Kujunemine Emotsionaalsed Ratsionaalsed
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid
otstarbekad sidemed väliskeskkonnaga. Normid meeskonnatöös: 1. Koostegevuse normid 2. Situatsiooninormid 3. Rolliootused 4. Jaotamise normid 5. Üldised koostegevuse normid 6. Sotsiaalset reaalsust väljendavad normid Meeskondade liigid Goodall'i järgi: · Tööülesannete täitmise meeskonnad (allüksused) · Komiteed ja komisjonid · Otsustamismeeskonnad (tippjuhid) · Kvaliteediringid Meeskondade arengustaadiumid: 1. Mittearenenud meeskond *juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine *eesmärgid meeskonna liikmetele ebaselged *tegeletakse konkreetsete ülesannete täitmisega 2. Eksperimenteeriv meeskond *juhile vastuhakkamine *aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine *konfliktide
Ideoloog grupi uskumuste ja väärtuste allikas Patuoinas märklaud liikmete pettumustele ja nurjumistele 2 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 PERSONAALSED EESMÄRGID, GRUPIEESMÄRGID JA NOMINAALNE GRUPP Eesmärk on lõpptulemus, mille saavutamiseks töötavad indiviid või grupp. See on ideaalne ja täiuslik tulem, mida püütakse saavutada ning hinnatakse kõrgelt. Igal grupil on eesmärk ning igal indiviidil, kes liitub grupiga, on ka oma eesmärk. Grupil on olemas nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid, esimesed neist sillutavad teed viimaste saavutamiseks. Grupi efektiivsust saab mõõta eesmärkide kaudu, mida ta on saavutanud. Grupieesmärgid on oluliseks edasiviivaks jõuks, mis hoiab liikmeid koos, tekib ühtsustunne. Grupiliikmete pühendumus grupi eesmärkide saavutamiseks oleneb järgmistest asjaoludest: Kui atraktiivne on liige grupile
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital
(partnerid), konkurendid, ametkonnad) ning ettevõtte sisekeskond (org kultuur (sh org süsteemid) töötajad, omanikud-juhid). Wilsoni poolt on väljatoodud 3 põhilist viisi ärikeskkonna vaatlemiseks: objektiivne fakt selge, mõõdetav ja defineeritav tegelikkus subjektiivne fakt, mille iseloomulikud tunnused sõltuvad üksikisiku või rühma tõlgendusest ja ettekujutusest, keskkonnda kujundamine, kus organisatsioon ise loob ja defineerib keskkonda (organisatsiooni subjektiivse info põhjal tehtud otsused mõjutavad keskkonda). 8. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? · Vaatlus - Süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine · Juhtumite analüüsid- Põhjalik indiviidi, grupi või organisatsiooni analüüs · Küsitlused - Üldiste seoste ja parameetrite leidmiseks · Eriuurimused - Teatud kindla muutuja ja väljundi või tulemuse vaheline seos
arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu ...kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigi meeskonnaliikmete poolt; Liikuv liidri roll; Vastutus otsuste ja tulemuste eest; Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, grupis
38. Kavandamine aitab koordineerida tegevust, vähendab ebaselgust, väheneb topelttegevus ja „tühi töö“, kontrolli võimalus. 39. Kavandamiskäik 40. Toimingute rida, mida tuleb kava koostamisel sooritada. 1. Tulevikus ühiskondliku, majandusliku ja tehnilis-tehnoloogilise keskkonna vajaduste, nõuete ja võimaluste hindamine. 2. Organisatsooni liikmete väärtushoiakute, huvide ja taotluste hindamine. 3. Rolli määratlemine, mida organisatsioon peaks muutuvas ja arenevas keskkonnas etendama. 4. Soovitud osa täitmiseks vajalike varude ja nende hankimise allikate analüüsimine. 5. Strateegia kujundamine, mis hõlmaks ja sobitaks kokku võimalused ja organisatsiooni liikmete hoiakud ja taotlused, soovitud rolli ja varud. 6. Kogu org-i pingutusi suunavate kavade koostamine. 7. Allüksustes üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine 8
selleta oleks ühiskonnas tegemist enama kui omapäi igas suunas liikuva ja tegutseva inimhulgaga. Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtida saab ka näiteks autot, lennukit või jalgratast, aga juhtida saab ainult nende liikumist, mitte neid endid. 2. Organisatsiooni mõiste Sõna ,,organisatsioon" tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastust ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org on inimrühm, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioonide hulka kuuluvad nii era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud kui ka mitteametlikud asutused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Organisastioon peab suunama ja korraldama kõik oma varad kavandatud tulemuste saavutamiseks. Tegutsemiskeskonnana peab organisatsioon looma head tingimused
piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes tegevusvaldkondades org jätkab oma põhitegevust. Vahepealse kestusega e taktikalised plaanid (1-2 aastat) lühiajalised e operatiivplaanid suunatud konkreetsele tegevusperioodile
rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest Sisemine kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et tema ise mõjutab temaga juhtuvat, nö saatus on tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või organisatsioon ehk nö saatus on ette määratud (vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni, kus inimesele antakse ülesanne ja see tuleb tal täita). 5. Mida nimetatakse tajuks? psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma 6. Selgitage taju valivust Valivus sõltub välistest faktoritest ja inimese sisemistest teguritest; teatud nähtuste või esemete eristumist teiste hulgast eraldab taju talle sobivama
Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu Kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 44. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigi meeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) Liikuv liidri roll Vastutus otsuste ja tulemuste eest Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele.
Olu Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute line probleemid, tähtajalised võimaluste äratundmine, planeerimine projektid III tegevused IV tegevused Eba Vahelesegamised, mõned Tühi-tähi, askeldused, ajaraiskajad, olul telefonikõned, vahetud meelelahutused ine kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus 5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon, visioon, eesmärk, strateegiline kavandamine. Missioon organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus. Peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, atraktiivselt, reaalselt ja olema sisult ja vormilt eetiline. Võimaldab organisatsioonile luua soodsa imago ja hoiaku. Missioon võrreldes eesmärgiga: on püsivam ega muutu nii kiiresti, sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte. Peab vastama küsimustele: 1
Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel Kursusetöö Juhendaja: Henn Tarro Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte üldiseloomustus................................................................................................... 4 1.1 Missioon........................................................................................................................ 4 1.2 Visioon........................................................................................................................... 4 2. Väliskeskkonna analüüs...................................................................................................... 5 2.1 Põhitegurid...................................................................................
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, globaliseerumine, o Elatustase o Elustandard o Inflatsioon o SKP 2. Organisatsioonikarakteristikud Organisatsiooni 5 põhikarakteristikut: 1. ülesehitus ehk struktuur kas meekonnad saavad tekkida, et töötada ühise
analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja mõtlemine), ideede arendamine (ideede hindamine, keerukate ideede lihtsustamine, ebasobivatest loobumine, ebaõnnestumisel üritada uuesti), ideede kaitsmine- (teistele tutvustamine ja müümine, kriitika kuulamine, eesmärgi saavutamine ja vastutuse võtmine. 20. Õppiv organisatsioon ja õppimine organisatsioonis. Õppimine toimib kui organisatsioonis on märgata pidevat muutust ja arengut. Madalama taseme õppimine toimub kitsa ülesande piires etteantud reeglite kohaselt. Kõrgema taseme õppimine esineb juhtimistasemetel. Õppimine on ka oma käitumise muutmine, õppimist vigade kaudu, väärtushinnangute muutmine, teadmiste muutmine. Õppimine võiks viia arenguni, ümberkorralduseni, isegi ümberkujundamiseni
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;
f. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? Nominaalse grupi tehnika palju lahendusvariante, nende hindamine avalikult Delfitehnika kasutatakse inimeste arvamust küsimustike abil, kellel puudub otsene kontakt Ajurünnak palju ideid, kriitikat pole Vaba/ avatud arutelu igaühe mõte loeb, grupiliider teeb kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid iga grupp pole meeskond. Meeskond erineb grupist meeskonna eesmärk on liikme eesmärk; liikuv liidri roll; vastutus otsuste ja tulemuste eest; sünergia. 46. Mida nimetatakse sünergiaks? Sõnastage näide. Olukord, kus tervik ületav osade summa. See tähendab, et koostööga saavutatakse rohkem kui indiviidide üksi töötamisega (2+2=5). Nt: meeskonnatöö ja nende head tulemused jalgpall. 47. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)?
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
1- vähetähtis 2- mõõdukalt tähtis 5- väga tähtis linna päevad 3.2. Järgnevalt mõelge oma kavandatava sündmuse peale ja sõnastage selle sündmuse eesmärgid pidades silmas väljavalitud ideed. Teile on abiks eesmärkide sõnastamise SMART mudel · S- Specific (täpne ja üksikasjalik) · M- Measurable (mõõdetav) · A- Attainable (saavutatav ja kontrolli all) · R- Realistic (reaalne ja saavutamist väärt) · T- Time able (ajastatud ja käegakatsutav) 1) Üldeesmärgid: tulemuse sõnastus. 2) Konkreetsed eesmärgid: mida peame täpselt tegema, et saavutada tulemus. 3.3. Pange kirja kõik tegevused, mida Te peate tegema, et saavutada oma sündmuse eesmärke. Seejärel jaotage tegevused kolme eelpool mainitud etapi vahel! a) Tegevused ettevalmistava etapi käigus: b) Tegevused teostamise etapi käigus: c) Tegevused hindamise ja kokkuvõtete tegemise etapi käigus: 3.4
ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas keskenduda viiele aspektile: individuaalsus, grupid, organisatsiooni ülesanded ja tehnoloogia ehk töö teostamise vahendid ja võtted, organisatsiooni ülesehitus ning organisatsiooni keskkond. Psühholoogia-alased teadmised ja uurimused võimaldavad täpsemalt analüüsida kahte esimest--individuaalsust ja gruppe organisatsioonis. Üksikisikule ja gruppidele annab organisatsioon raamistiku, mis võimaldab tegevust kooskõlastada. Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide ühisosa, seda liht- sam on korrastust luua. Organisatsiooni saab muuta tegusamaks, kui inimesed saavad oma psüühilisi omadusi ja võimeid paremini kasutada (joonis 1.2.). Joonist 1.2 võib vaadelda kui raamistikku organisatsioonilise käitumise analüüsile. Juhtimise käsitlus makrotasandilt Baasteadused
· Euroopas hakkasid kvaliteediühingud tekkima 20. sajandi keskel Euroopa esimesed kvaliteediühingud · 1952. a. Loodi kvaliteediühingud Saksamaal - Saksa Kvaliteediühing (DQG Deutsche Gesellschaft für Qualität) - ja Rootsis (SFK - Svenska Förbundet för Kvalitet) · 1953.a. Lõid kolmandana kvaliteediühingu hollandlased Kvaliteedi Edendamise Fond (KDJ - Stichting Kvaliteitsdienst). Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsioon · 1956. a moodustasid viis kvaliteediorganisatsiooni Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist ja Inglismaalt Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsiooni (European Organization for Quality Control) · Ühingu esimene president oli kvaliteediprofessor Walter Masing EOQ European Organization for Quality · Nüüdseks on liitunud üle 30 riigi rahvuslikud kvaliteediorganisatsioonid · 13. juuni 1993. a. alates on ka Eesti
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks meeskonnas koheselt määratleda rollid ning nendest ka kinni pidada, et tulemus oleks kõigile
saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika Riigi põhilised funktsioonid: 1) valijaskonna huvide kaitse 2) majandusliku efektiivsuse tagamine tulud ületavad kulusid see põhimõte satub riigisektoris vastuollu. 3) sotsiaalne efekt võib olla majandusele vastuoluline. Sotsiaalsed tegevused majandussfääris võivad osutuda ebaefektiivseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
