Sophia tarkus Selle sõna konstrueeris Pythagoras Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus Ainuõigeid lahendusi pole Vahel pole tulemuseks mitte lahendus, vaid probleemi sügavam mõistmine Filosoofia lubab jääda kindlaks oma seisukohtadele (oska vaid selgitada)
maitse. Seda võib lugeda ka klassitsismiks, vana-klassitsism. 3. Hollandis, Skandinaavias, Põhja-Saksamaal ja Inglismaal (peale revoluts) oli kunsti tellijaks kodanlus. Sealne kunst pole nii ülespuhutud ja uhke. Seda loetakse realismiks, vana-realism. Mõiste barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut pärli. Sealt on tulnud ka tähendus iseäralik, korrapäratu. See iseloomustabki barokkkunsti. Pööratakse rohkem tähelepanu meelelisele maaimale, kõik on ülepaisutatud, detailirohke, lopsakas, maaliline. Hakkab muutuma ka looduslähedasemaks. On lähemal lihtrahvale (sp mõnikord kutsutakse lihtrahvalikuks kunstistiiliks). Baroklikke elemente on väga paljude maade rahvariietes kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud
Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele. Nägemismeel Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende
samadest juba meile tuttavatest allikatest. 6) Enamik meie ideid on välisest kogemusest pärit. Vastsündinud laps kogeb pidevalt uusi asju, tema meeled on välisest mitmekesisusest üle koormatud. Uued asjad tõmbavad vaimu enda poole, ärritavad teda ja vaim ei saa midagi parata, sest tema ihaldab märgata uusi asju. Kuna uusi asju on palju ja nad rahuldavad vaimu, jääb vaimul vähem aega ise tegutseda. Inimesed kasvavad seetõttu üles pöörates rohkem tähelepanu meelelisele maailmale ja jättes unarusse selle, mis toimub nende sees. 7) Vaimus olevate ideede rikkus sõltub sellest, kui palju üks või teine inimene väliste objektidega ning kui põhjalikult kokku puutub. Tähtis on ka see, kas vaim reflekteerib neid ideid rohkem või vähem. Mida rohkem asjadele tähelepanu pööratakse, seda täielikumad ja rikkamad inimeste ideed. 8) Meeltega aistitavast on raske lahti rebida kuna meie meeled ärritavad meid pidevalt,
Püüa keerukaist asjust arusaamiseks õpitud teadusterminid lahti seletada argikeele mõistetega ja vastupidi- leida tavapsühholoogia tõdemustele täpsed psühholoogilised vasted. 10. Ole valvas ära tundma juhtumeid,. Kus tavakeele mõitel onm psühholoogiateduses antud spetsiifiline sisu. Need palju konkreetsemad. 11. Leia omandatud teoreetilisele teadmisele võimalikult kiirelt eluline näide.pole kerge.Püüa kõik viia meelelisele tasandile. Nagu see avaldusk mu viiele meelele ja osti vastavaid nähtusi elust.12. aseta tunnused millegi alusel hierarhiasse. Mooduta mõttetööd hõlbustavaid skeeme- lähedaste nähtuste jadasid, kokkukuuluvusi, vastandustasandeid. 13. Püüa kirjalikes töödes valgustada uuritavaid probleeme 2 v enamast aspektist. 14. Niihästi psüühilistel kui sotsiaalsetel nähtustel on tõenäosuslik- stohhastiline- iseloom. 15. Psühholoogia kui teadus tõstatab rohkem probleeme
Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid. Pidas seda õigeks, tema arvates oli tähtsaim riigi võimsus ja edukus ja selle nimel võis valitseja lahti öelda tavamoraalist ja vajadusel kasutada pettust ja vägivalda. 4. Millised muutused toimusid loodusteaduses? Hakati uurima loodust. Oluliseks said katsetused, vaatlused, kogemused, eksperimendid. Empirism filosoofiline koolkond, kus toetutakse meelelisele kogemusele. Suurimaks saavutuseks astronoomia areng. Koperniku poolt avastati uus heliotsentriline maailmakäsitlus päikesekeskne. Kiiresti arenes arstiteadus. Tekkis anatoomia. Mindi üle uuele kalendrile (Gregoriuse). 6.Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused :1) Euroopa linnades kujunes uus elanikkond, kes tegeles kaubanduse ja käsitööga, eesmärk oli kasumi saamine. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal enam võimalusi ja see
alaealisusest. Filosoof innustas inimesi mõtlema iseseisvalt. - Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõtleva indiviidi võimesse iseennasst juhtida ja usk mõistusesse - Võime olla kriitiline Valgustus: 1) ratsionalism rõhutab mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, e. deduktiivsus. Arenes Prantsusmaal ja Saksamaal. 2) empirism rõhutab induktiivsust e. tunnetust ja meelelisele kogemusele Valgustuse kodumaaks võib nimetada Inglismaad. Klassikalised Prantsuse valgustajad. 1. Montesquieu (1689-1755) - võimude lahususse põhimõte kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks neid aga ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata sama seadusandlikku õigust. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi ta seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu.
Meelelise olemise ebatäiuslikkuse põhjust tuleb otsida mitte-olevast. Seega sõltub muutuv kehaline maailm ainult osaliselt ideedest, osaliselt aga mitte-olevast, mis on piiritu, täiesti muutlik, mitte-olev ja mitte- teaduslik. Mitte-olev on tühi ruum, mis on vormitu, oleva täielik negatsioon. Õpetus hingest Meid ümbritsev maailm on Platoni järgi loodud valmistava meistri ehk demiurgi poolt. Maailma luues lõi demiurg esmalt hinge, mis on kogu meelelisele maailmale aluseks ja ümbriseks, läbistades seda kõikjal. Hing on Platoni järgi iseennast liigutav, liikuvana omab ta oma liikumise põhjust iseeneses. Kõik muud liikumised, seal hulgas kehaline liikumine, kus liikumise põhjus on väljaspool liikuvat, on põhjustatud hinge kui ainukese võimaliku liikumise alge poolt. Kuna demiurg oli hea, lõi ta üheainsa kosmose igavese eeskuju võimalikult täiusliku koopiana.
· Früügia metsik, kirglik, ekstaatiline · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Pythagoras õpetus arvudest. Fikseeris esimese helisüsteemi matemaatilised suhted, Kosmos samadel suhetel. Platon järkas Pythagorase õpetust, kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone ning kritiseeris ,,uue muusika" meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, kuid jättis seejuures ruumi ka meelelisele naudingule. Aristoxenes eelmise õpilane, koondas Kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks, süstematiseeris rütmiõpetuse. Keskaja algust tähistab 756. a eKr Lääne-Rooma keisririigi langust Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia uute tekstide laulmine b) psalmoodia juutide religioosses muusikas tähtsaim c) vaimulik laul varakristlikus keskkonnas laulmine 395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise
aga anda vaid teadmise vormi). Loodusteaduse puhtad üldprintsiibid. Peale seda, kui ta on andnud transtsendentaalse õigustuse meelelisuse printsiipidele (ruum ja aeg) ning puhastele arumõistetele (kategooriad), on Kanti ülesandeks nüüd demonstreerida neid sünteetilis-aprioorseid otsustusi, mis puhta aru printsiipidena on aluseks kogu meie kogemustunnetusele. Kuna kategooriad on puhtad üld- mõisted ja meelemuljed on mitte-mõistelised, siis nõuab kategooriate rakendamine meelelisele antusele mingit vahendavat elementi mõistelisuse ja meelelisuse vahel – ühte elementi, mis oleks samalaadiline niihästi puhaste mõistete kui ka nähtumustega ja seega looks silla üle lõhe, mis lahutab mõistet ja meelelist antust. See vahendav kogemuselüli on mitte empiiriline, vaid transtsendentaalne produkt. Kant nimetab seda transtsendentaalseks skeemiks. Sellise skeemina peab Kant võimalikuks käsitleda aega kui sisemeele kaemus-
ole vahendatud tõestamisega. Need on tõed, mida mõistetakse intuitsiooni abil, s.t mõistuse poolt vahetu äranägemise abil. Neile on iseloomulik maksimaalne selgus ja täpsus. Esimene teadmuse liik on meeleline teadmus. Teine ja kolmas on intellektuaalne teadmus. Nendele kolmele teadmuseliigile antud hinnanguis avaldub kujukalt Spinoza tunnetusteooria ratsionalism. Vastandades mõlemad intellektuaalse teadmuse liigid meelelisele teadmusele, alahindab Spinoza meelelise teadmuse ja 9 kogemuste tähtsust. Ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks. Ta ei näe kogemuses, praktikas tõesuse kriteeriumi. Ses suhtes on Spinoza ratsionalism teravam, järsem kui Descartes'i ratsionalism ( 2: 163-164). SPINOZA ATEISM Spinoza etendas olulist osa uue aja ateismi ja usulise vabameelsuse arengus. Oma
laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Selle arengus võib eraldada mitut etappi, kus kõigile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumiga. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule. U 1700 eKr purustas maavärin lossid. Need taastati, kuid paarisaja aasta pärast muutis vulkaanipurse nad uuesti varemeteks. Seejärel hävitasid kreeklaste esivanemad saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides. Kreeta kuninga Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud Kreeta kunsti ka minoiliseks kunstiks. Kreeta saarel tärganud
Esialgu eristame kaks liiki märke. mille inimene on omandanud kui ühiskonna liige. 1. Meelepõhised märgid. Need on meeleliste tunnuste K kui keskkond: K on see osa keskkonnast, mille in on kogumid, mis vastavad millelegi välises maailmas. ise loonud ning millele ta peab ennast kohandama. 2. Keelelised märgid. Need on loomult kahesed: Ühelt inimgrupi eriline eluviis. Saab eristada kolm kultuuri poolt nad vastavad otse meelelisele välise maailma dimensiooni: (1) Kultuuri seesmine subjektiivne või kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. psühholoogiline representatsioon, kaasa arvatud Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt kas mõtlemine, tunded, teadmine, väärtused, hoiakud ja meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega. Nt. uskumused; (2) Käitumise dimensioon, kaasa arvatud
Meelelise olemise ebatäiuslikkuse põhjust tuleb otsida mitte-olevast. Seega sõltub muutuv kehaline maailm ainult osaliselt ideedest, osaliselt aga mitte-olevast, mis on piiritu, täiesti muutlik, mitte-olev ja mitte-teaduslik. Mitte-olev on tühi ruum, mis on vormitu, oleva täielik negatsioon. Õpetus hingest Meid ümbritsev maailm on Platoni järgi loodud valmistava meistri ehk demiurgi poolt. Maailma luues lõi demiurg esmalt hinge, mis on kogu meelelisele maailmale aluseks ja ümbriseks, läbistades seda kõikjal. Meeltega tajutav või kehaline maailm ei saa olla igavene nagu igavene mõteldava sfäär, sest ta sisaldab mitte-oleva muutuslikkust, mis väljendub kõikvõimalikes liikumise vormides: "Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: (1) mis on alati olev, millel pole saamist, ja (2) mis on alati saav, aga kunagi pole. Esimene on haaratav mõistusele mõtlemisega ja on alati iseendaga
Meile vajalik psühholoogiline arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline: Märk on mõtlemise ehk tähendusloome meelelistest tunnustest koostatud ühik, mis osutab välise või seesmise maailma psüühiliselt eristatud aspektile. Esialgu eristame kaks liiki märke. 1. Meelepõhised märgid. Need on meeleliste tunnuste kogumid, mis vastavad millelegi välises maailmas. 2. Keelelised märgid. Need on loomult kahesed: Ühelt poolt nad vastavad otse meelelisele välise maailma kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt kas meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega. Nt. sõna /koer/ ei osuta otse koerale vaid selle meelelisele psüühilisele vastele. Kuna suhtlemise reeglid erinevad välise meelelise maailma asjadevaheliste seoste reeglitest, on märke võimalik kombineerida viisidel ja kasutada kontekstides, milles meelepõhiseid märke kasutada ei saa.
vormistikku. (Meeleandme teooria kohaselt kasutades lihtsustamise eesmärgil bioloogia vaimne märgib ainuüksi meelele kuuluvat alaseid mõisteid: meioos/amitoos rakkude vormi.6) Nimisõnana tähendab vaim isikulist pooldumine, mitoos- suguline paljunemine. vormi, määrsõnana füüsilise keha entiteedilist Mõlemad on üldiselt alginformatsiooni omadust, andes meelelisele illusionistlikule jagunemine ja (ümber) jaotumine. (Vaimu kui vormile kehast sõltumatu eksistentsi aluse. alginformatsiooni vormina olen tuletanud Eelnenud kolme suunda iseloomustab mitte teadusfilosoofide ja teadvuseteadlaste müütiline arusaam vaimust, mis on võrreldav 11 uurimustööde najal, mis argumenteerivad (teoreetilise maailmamõistmise) energia
tunnuste üheaegse töötluse alusel luuakse materjal fokaalse tp jaoks, Tähelepanu omadused: valivus, püsivus, jaotuvus, ümberlülituvus, maht Tähelepanu ressursid. - piiratud - ressursside jaotamine (mitme tegevuse sooritamine üheaegselt võib mõjutada sooritusedukust) Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne;
Õnn ja nauding taastab purunenud ühtsuse ja kingib hingerahu. Kolmesugune nauding: 1)Loomulik nauding, mis on hädavajalik, NT:soov juua. 2)Loomulik nauding, mis pole hädavajalik, NT:iha delikatesside järele, samuti suguline armastus (tark ei abiellu). 3)Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik, NT:kuulsuse ja au tagaajamine, tulemuseks on hingelised rahutused (tark elab varjatult). Vaimne nauding tuleb alati valida, sest: 1)see peab meelelisi naudinguid meeles. 2)See annab meelelisele naudingutele kestvuse. 3)fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid. Naudingu väärtus:1)mõtle alati kui kaua see nauding kestab. 2)millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul olla. Kõiki maailma asju tuleb hinnata sellest lähtuvalt kuidas nad mõjuvad meie tervisele ja hingerahule. Hea on see mis neid soodustab. Halb on see mis neid takistab. Kannatused: Hinge kannatused on halvemad kui keha kannatused. Keha kannatab ainult oleviku
Ilmalikud teadused liigitas ta inimmõistuse võimete alusel: mäluga saladustest. Seda aga, et Jumal on olemas, et ta valitseb maailma on vastavuses ajalugu, kujutlusvõimega poeesia (kr poima `teos, üle, on kõikvõimas, tark ja hea, et ta väärib austust, saab tõestada loodu, tegu') ehk kaunid kunstid ning aru ehk mõtlemisvõimega ainult tema loodu põhjal, st tuginedes meelelisele kogemusele. filosoofia. Inimesefilosoofia osad on õpetus kehast ja hingest. Esimesse Ajalugu jaguneb omakorda looduslooks ja ühiskonna ajalooks. kuuluvad meditsiin, kosmeetika, atleetika ja nautimise kunst, teise paljud teadused, nende hulgas loogika (k.a avastamise loogika),
on paistest pimestatud. Kuid kui märgatakse – siis tõeselt, varjamatult, nii nagu oleva endaga on. Märgata saab aga vaid seda, mis on. Igasugune tõene arutlus peab lähtuma tõeselt märgatust. Antud eelduses ilmneb oluline erinevus, mis eristab Parmenidest Joonia mõtlejatest. Nemad mõtisklesid mitmekesiselt olevate – ta onta – ja nende terviku ühtsuse üle, Parmenides seab küsimuse oleva enda kohta. Mitmekesiselt olev on kõik see, mis meie meelelisele tajule avaneb, “olev ise” on “märgatav” vaid noein`ile. Olev ise on selline, et ta tõe tee leidnud noein`ile avaneb. Seejuures on olev ise meeltega tajutavast maailmast erinev olemisvaldkond. Samas tundub Parmenides aga ka seisukohal olnud olevat, et olevasse endasse on kätketud võimalus, et oleva paistab mitmekesisena. Kuid olevale endale saavad tõeliselt kuuluda vaid need karakteristikud, mis loogilise siduvusega tulenevad noein`i poolt “märgatud” oleva enda
asjaolus. Esiteks, arupärane mõtlemine toetub meeleliselt kogetavatele abivahenditele, sel ajal kui mõistuspärane mõtlemine on nö. puhas mõtlemine, st. mõtlemine, mis toetub üksnes iseendale, ning millesse ei ole segatud midagi meelelist. Arupärase mõtlemise näitena käsitleb Platon 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. matemaatikat, eelkõige geomeetriat. Geomeetria toetumine meelelisele kogemusele ilmneb selles, et geomeetrilisi figuure saab joonisel kujutada ja matemaatilises arutluses kasutatakse väga tihti sellist abivahendit. Platon osutab aga sellele, et geomeetria väited kehtivad sel juhul mitte jooniste, vaid geomeetriliste kujundite kohta. Viimaste kohta ütleme me tänapäeval, et need on “idealiseeritud objektid”. See tähendab, et nad kujutavad endast selliseid objekte, millel on niisugused omadused, mida meeltega tajutavatel objektidel olla ei saa
Descartes (1596-1650): Descartes'i järgi peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi, olema teadmiste-puu juureks. Nüüd on otsustav ülesanne selles, et rajada filosoofia kaheldamatutele aksioomidele [aksioom-aluseks võetav seisukoht, mida ei tõestata]. Senised metafüüsika konstruktsioonid ei kõlvanud selleks. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas Descartes metoodilist kahtlust. Kas filosoofia saaks rajada meelelisele kogemusele? See tundub ju vahetuim. Kuid meeled petavad meid vahel, ka unes tundub meile, et teeme midagi jne. ... ,,Mõtlen, järelikult olen" (Cogito, ergo sum) ongi uusaegse pöörde moto ja tulevase ratsionalismi lähtekoht. Mõtlemine alati millestki + see, et mina mõtlen. Siit hakkab kujunema uusaega määrav subjekt-objekt suhe, mis viib ka teaduste tormilise arenguni. SUBJEKT (kr. hypokeimenon). Iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Enne uusaega
Aristotelest peetakse "loogika isaks". Eristab 10 kategooriat: 1)substants - mis on millegi all; 2)kvaliteet; 3)relatsioon - suhe; 4)ajapunkt - millal miski toimub; 5)koht - kus toimub; 6)habitus - välislaad, kehaehituse tüüp; 7)olukord - asend; 8)tegu - mis toimub; 9)kannatus - miks kannatavad; 10)tõeliselt olev. Metafüüsika - esimene filosoofia, mis uurib olemise lähteprintsiipe ja olemise algpõhjuseid. Da meta da füüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat. Teadus meelelisele tunnetusele tabamatutest olemise lähteprintsiipidest ja algpõhjustest. Platoni puhaste ideede õpetus ei kirjelda tegelikkust piisavalt. Igas protsessis on 3 momenti: 1)substants (substagere - ) - see, mille suhtes protsess toimub; 2)vorm (morphe - ) - see, mille poole protsess püüdleb; 3)steresis - vastassuunaline mõju, mis toimub protsessile vastu. Bioloogia on tema lemmikteadus. Iga asja paneb liikuma sisemine tung saada suuremaks. Iga asi on vorm ja mateeria (nende ühtsus)
tunnuste üheaegse töötluse alusel luuakse materjal fokaalse tp jaoks, Tähelepanu omadused: valivus, püsivus, jaotuvus, ümberlülituvus, maht Tähelepanu ressursid. - piiratud - ressursside jaotamine (mitme tegevuse sooritamine üheaegselt võib mõjutada sooritusedukust) Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne;
esimesena Pythagoras-tema arvamuse kohaselt muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne. Platon kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust. Tema põhiteos on „Riik“-tahtis teatud laadid ära keelata, muusikat ei tohi kuulata naudingu pärast. Platoni õpilane Aristoteles oli teist meelt: rõhutas muusika osa kasvatuses, kuid jättis ruumi ka meelelisele naudingule. Eetos-muusika vaimne mõju. Miks teame antiikmuusikast nii vähe? Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust, Materjale pole palju Kultuuri katkestus-võib oletada, et kreeka muusika mõjutas kristlasi, kuid teisest küljest ei pruukinud paganlike kreeklaste matkimine kristlastele meelejärgi olla. Kuid kindlasti on Euroopa muusikat mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri
korrapäratute hulgas; liikuvad staatiliste hulgas; ebatavalised tavaliste hulgas. Märgatakse ka harjumuspärase puudumist. Mõtlemine Mõtleine onm objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine on tunnetuse kõrgem, ideaalne aste, mis võimaldab representeerida nähtuste ja esemete seoseid ja suhteid, tunnetada tegelikkust üldistatult. Mõtlemine on rajatud meelelisele tunnetusele – aistinguile, tajudele, kujultustele. Meeleline tunnetus ei võimalda mõista sügavamaid varjatuid seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi. Mõtlemine on sotsiaalselt tingitud ja lahutamatult seotud kõnega. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemine on sotsiaalne nähtus, tabamaks millestki varjatuid seoseid, olemuslikku või üldist, on ühelt poolt
liigutusi, jne. Kirjeldasid, et emad tunnevad ekstaasi peale lapse sündi. Ja teised kes seal juures on, on ka ülevas meeleolus. Ema huvi lapse vastu, tahab teda tundma õppida. Ainus asi, mis võib segada seda, on haiglarutiin (ema ei saa näha last pärast sündimist, näeb ainult siis kui on söögiaeg). Kriitiline periood, kus pannakse paika laste tundlikkus, on kohe pärast lapse sündi (paar tundi). Oluline nahk - naha kontakt, aitab kaasa meelelisele arengule. Last ei tohi eemaldada pärast sündimist emast. 1976. püsitati Klausi ja Kennelli poolt hüpotees, mille kohaselt on seotussuhte kujunemises kriitiline periood vahetult peale lapse sündi. Selle hüpoteesi kohaselt on kõige kriitilisem punkt 2-3 tundi peale sündi. Alus suhtele pannakse esimesel eluaastal. Carol Gilligan (1938- ) Gilligan arvas, et kõik mis Kohlberg ütles ei kehti naiste kohta. Erinevate
filosoofiliseks aluseks. 4. irratsionaalne tunnetamine ehk mittemõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel, seda iseloomustab intuitiivne tunnetamine, vaistlik, kõhutunde järgi. Esindajaks oli saksa mõtleja A. Schopenhauer, kelle jaoks oli tunnetamise aluseks TAHE (des Wille). Tema peateoseks oli ,,Maailm kui tahe ja kujutlus". Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Viitab meelelisele tunnetamisele. Teine esindaja oli Sigmund Freud. Tema rajas psühhoanalüüsi, mida algselt käsitleti ravimeetodina, millega raviti kompleksides inimesi ja neurootikuid. Hiljem oli psühhoanalüüs omdanud filosoofilise tähendus inimese hälbelisus tingitud alateadvuse ja tegelikkuse konfliktist. Alateadvus baseerub instinktidel. Sublimatsioon- inimene
Aja- ja ruumisuhted ei arvesta teatri tingimustega. Keskendub inimsuhetele. Ei pruugi vaid inimsuhetele keskenduda. TEATER KIRJANDUS Ajalis-ruumiline kunst Ajaline kunst Ruumisuhted on vahetult tajutavad Ruumisuhted tuleb sõnadesse panna Heterogeenne põimuvad eri märgisüsteemid, Homogeenne üks verbaalne märgisüsteem kunstiliigid Suunatud vahetule, meelelisele tajule Nõuab, et lugeja konkretiseeriks kujutluses teosemaailma Kollektiivne loome ja vastuvõtt Individuaalne loome ja vastuvõtt Draamateksti põhitunnused: · Dialoogilisus dialoog viib tegevust edasi. Tihe seos esitamissituatsiooniga. Kõneleja ja kõneldava aine vahel pole distantsi. · Tegevuslikkus dialoog on vahetult situatsiooniga seotud, mille kõneldakse ja mis kõne arenedes muutub teiseks situatsiooniks
Nii võib juhtuda, et teadmisi jääb järele ainult vähe-kui üldse jääb. 13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Et miski on uskumuse põhjustajaks. ET p põhjustab S-i uskumuse. Aprioorne (teadmine ideedevaheliste suhete kohta) teadmine. Aprioorne teadmine ei tule kogemustest (nt 2+2=4). Aprioorne teadmine võib olla kas mõistuspärane (loogiline) või konventsionaalne (kokkuleppeline). Empiiriline (teadmine faktide kohta) teadmine tugineb meelelisele kogemusele. seda liiki on näiteks teadmised, et Päike täuseb idast, et mõned loomad on lihatoidulised jms. Teaduslik teadmine-kogu koolihariduse üks eesmärke on teadusliku maailmavaate kujundamine s.o. teaduslike teadmiste omandamine. Teaduslikud teadmised moodustavad süsteemi st teadlased püüavad luua teooriaid, mis ühendaksid võimalikult palju teadmisi mingi valdkonna kohta. Tänapäeval liigitatakse teadusi formaalseteks (n
Tean kuidas praekartuleid tehakse; 3.Teadmine kui teatud informatsiooni omamine e teadmine – et- propositsiooniline . Tean, et minu ema nimi on Vaike. Teadmine-et jaguneb kaheks: 3.1.Aprioorne st kogemuse eelne, sellest sõltumatu teadmine •mõistuspärane (loogiline) •konventsionaalne ekokkulepe. N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2.Empiiriline teadmine- tuginevad meelelisele kogemusele- Päike tõuseb idast. Teadmised sõnastataksE, neid saab omandada lugedes või kuulates. Näited igapäevases elu: antakse edasi õpetajalt õpilasele- oskus rääkida emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel?- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad
Näiliselt jaa. Kohustuse mõiste sisaldab sundivat elementi. Selle juurde kuulub paratamatult subjekt, kes kohustab, ja teine, kes on kohustatud. Kuna inimene on aga ühest küljest meeleline olend ( puhas loodusolend, inimene kui ilming), teisest küljest on aga eetilise vabadusega varustatud mõistusolend (inimene iseendas), siis tähendab kohustus iseenda suhtes, et inimene eetiliselt vaba olendina annaks seaduse iseendale kui meelelisele olendile. Inimesel on esmalt sellised kohustused enda kui puht animaalse (loomaliku) olendi suhtes. See kohustus on enesealalhoid. Enesetapp on kuritegu, samuti enesehävitamine (vabatahtlik omaenda füüsiliste ja psüühiliste võimete hävitamine). Siia juurde kuulub ka enese uimastamine mõõdutundetu alkoholi ja toidutarbimise läbi. Inimesel on kohustused iseenda suhtes ka kui moraalsel olendil. See tähendab tõepärasust ja enesest lugupidamist
Kõik need kolm moodustavad ühtse terviku: kanoonika on füüsika eelduseks ja füüsika omakorda eetika eelduseks. Füüsika õpetab, millised jõud maailmas valitsevad ning milline on inimese koht maailmas. Ilma selleta ei oleks eetika mõeldav. Selleks et maailma õigesti tunnetada, on tarvis teadmisi tunnetuse seaduspärasusest e kanoonikast. Tunnetusteooria puhul väidab Epikuros, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisele kaemusele. Füüsika puhul arendas Epikuros edasi Demokritese atomistlikku õpetust. Epikoros seletas aatomite liikumist neile omase raskusega. Lisaks leiab ta, et aatomitel on kindel trajektoor (avaldub paratamatusena), ent nad võivad sellest kõrvale kalduda (avaldub juhuslikkusena). Epikuros rõhutas ka, et surmal pole inimesega mitte midagi pistmist surma inimene ei taju. Eetika eesmärgiks seadis Epikuros küsimuse, kuidas kõrvaldada valu ja ebameeldivused. Õnn ja nauding on
Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid umbes 1700 e.Kr. Need taastati, kui paarsada aastat hiljem muutis vulkaanipurse nad taas varemeteks. 2 Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid
sellest omakorda, et liikumist pole olemas (pole ju tühjust, kuhu liikuda), midagi ei teki ega hävi (see eeldaks muutumist mitteolevalt olevale), kogu maailm on ühtne ainemass (kehade vahel pole tühjust, mis neid eraldaks). Seda, et meie ümber aga liikumine ja hävimine siiski olemas tunduvad olevat, seletas Parmenides järgmiselt: on olemas tõeõpetus (maailm on ühtne ja liikumatu) ja arvamuseõpetus (maailmas on paljusus ja liikumine). Tõeõpetus tugineb mõistusele, arvamuseõpetus meelelisele tunnetusele, mis meid petab meeleline maailmapilt on illusioon. Zenon (u.490 - 430 e. Kr.) ei loonud oma õpetust, vaid tõi juurde argumente Parmenidese teooriale. Kuulus apooriate poolest (ummiktee) Näiteks Achilleus ei saa kunagi kilpkonnast mööda, lendav nool ei liigu, kuna viibib igal ajahetkel mingis punktis paigal. Koolkonda kuulus veel Melissos Samoselt. 40. Pythagoras ja koolkond Pythagoras (580-500 e. Kr.) Sündis Samosel, rändas palju. Tõenäoliselt oli tuttav
annaabi.ee 
