Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on
rõõme ning teisi emotsioone, mida kirja teel oleks võimatu teha. Näiteks skype'i, facebooki ja twitteri teel saab edastada hetkega pilte, videoid ja muljeid oma elust, hoides nii kursis ka inimesed, kellega võib-olla nii tihti ei kohtuta. Kõige suuremaks probleemiks interrnetiavaruse puhul pean mina uue generatsiooni maailmavaate kujunemise protsessi. Alles kümmekond aastat tagasi anti väärtushinnangud edasi vanematelt lastele, nüüd aga mõjutavad seda nii meedia, meelelahutustööstus, teiste noorte vaated kui ka muud allikad. Tulemuseks on põlvkond, kelle vaated elule ei pruugi alati olla moraalsed või eetilised. Vanasti meeldis teismelistele käia trennis, lugeda, veeta aega õues, ja kindlasti kekenduti ka koolitööle enam, sest ahvatlevad alternatiivid puudusid. Samas ei saa selles süüdistada ainult noori, kuna vanemad on need, kes peaks oma lapsi kontrollima või keelama ning praegune ühiskond kujundati just nende endi poolt.
tööstusriikeesti, läti albaania ukaina arengumaaindia, maroko türgi,Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, LKorea. Toorainemaad: SAraabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen Põhja riigid arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüst. Riigi osakaal majanduses suur,uued tööstusettevõtted ja linnad. informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. turismi ja meelelahutustööstus,Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) Geograafiline tööjaotus spetsialis. nendele toodetele, milleks on kõige paremad eeldused, Suhtelise eelise printsiip alati toodab mingi riik või piirkond mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Riik peaks spetsialiseeruma sellele erialale,
Massikultuur ja kõrgkultuur Otsides definitsiooni mõistele massikultuur ja kõrgkultuur, leidsin järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev. Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja
Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus 4.ühiskonna juhtumine peab olema tsetraliseeritum. Valitsusse peab kaasama spetsialiste 5.tgev keskklass, kes töötavad ametinikena 6. tehniline progress lähendab inimeste elustiile 7
tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseaded. Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine. Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus. Turismi ja meelelahutustööstus. Etevõtete paigutust mõjutavad tegurid: · tooraine (transport, kaugus) · tööjõud (odavus, kvaliteet) · turg (transport) · jäätmed (ümbertöötlemine) · kapital · seotud ettevõtted (side) Rahvusvahelise ettevõtte tunnused: Tegutseb paljudes riikides, firmasisesed majandussidemed ületavad riigi piire. Majandustegevuse maht on suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. Rahvusvahelise kaubanduse suunad:
SKT-sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta-aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.mida rohkem toodetakse, seda rikkamad. Eristatakse: rikkad, keskmisest rikkamad,keskmisest vaesemad,vaesed. ÜRO inimarenguindeksi järgi : kõrge, keskmine ja madala arenguga riigid. SKT,eluiga,haridus. Esimesed: norra,island,rootsi,austraalia,holland,belgia, eesti 44. Inforiigid: rikkad maad,tööstuse osakaalu vähenemise tõttu tekkind,kasvasid äriteenused, meelelahutustööstus,sotsiaalteenused.Lääne-euroopa, p-ameerika,jaapan Uustööstusmaad:usin,kuid odav töötajaskonnaga olemasolu,kapitali nappus,tööstustoodang,keskmisest jõukamad riigid: ida-aasia(singapur,taiwan),l-ameerika(brazil),ida-euroopa. Toorainemaad:arengumaad,alzeeria,tsiili,indoneesia,erandid-saudi-araabia,kuveit Vaesed-tööjõuta,loodusvaradeta ja kapitalita riigid:afganistan,nepal,niger. GATT-1948
3.Kirjaoskus 4.Sündimus 1000 elaniku kohta 5.Suremus 1000 elaniku kohta 6.Inimarengu indeks. Põhja- ja lõunariigid : Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) Ühiskonna arenguetapid : KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks.
üleminekuks Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid. Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng. Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/. Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine. INFOÜHISKOND Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus Üha kasvav elutempo KOKKUVÕTE: AGRAARNE ÜHISKOND - elatusmajandus Majandusharud - PÕLLUMAJANDUS Tootmisüksus - MÕIS TALU Töö iseloom- KÄSITSITÖÖ Kasutatavad ressursid- MAA, METS, VESI Hõive- VALDAVALT PÕLLUMAJANDUS
Ja oli seda ka kesk- ja töölisklassil. 12. Mis on Põhja riigid? Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnaga tugev riiklik haidus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. 13. Selgita globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult arenenud riikidele. Globariseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogia, toodete jms. ülemaailmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Positiivne: kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. 14
või kaudselt), 6% tööhõivest (otseselt) ja 30% väliskaubandusest. • Prognooside kohaselt kasvavad kõik need arvud tulevikus veelgi, sedamööda kuidas kasvab nõudlus turismiteenuste järele. Turism on seotud paljude majandustegevustega • Turismimajandus on tihedalt seotud paljude majandusharudega nagu : – transport, – majutus, – toitlustus, – meedia, transpordifirmad – meelelahutustööstus jms. • Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. hotellid restoranid, kohvikud, baarid Turism on tundlik • majandusharu Turism on äärmiselt tundlik sihtkoha majandus- ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes.
Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võrdle põhja ja lõuna riike. Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet? Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides
eeldused üleminekuks infoajastule Üleminek infoajastule · Oluline informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine · Suur tähtsus ,,külmal sõjal" o Mikroelektroonika o Lennundus o Kosmosetehnoloogia o Tuumatehnoloogia · Kasvas äriteenuste tähtsus · Kõrgharidus, ülikoolid muutusid olulisemaks · Turismi- ja meelelahutustööstus · 1973 energia- ja majanduskriis o kiirendas läänes üleminekut infoühiskonnale o arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedaseks Tehnoloogia areng · aurumasina ja raudtee leiutamine tootmise paigutamine paindlikum · linnad kasvasid metroo, rong võimalik äärelinnast kesklinna tööle sõita · auto leiutamine tootmise paigutamine veelgi paindlikum · lennukid, hiigellaevad tõuge globaliseerumisele
..) Tollimaks maks,mis nõutakse sisse kaupade riigipiiri ületamisel.See ei piira kaubakogusei vaid kauba hinda. Kvoot kauba sisse- või väljaveoks kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang. Inimarengu indeks kasut. riikide arengutaseme hindamiseks,mis koosneb SKT,hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajanduses 1.Inforiik rikkad maad,kus tööstuse osakaal vähenes ja suurenesid meelelahutustööstus, äriteenused ja sotsiaalteenused.(Jaapan,Lääne-Euroopa,Põhja-Ameerika) 2.Uustööstusmaad maades kus on usin kuid odav töötajaskond ning napib kapitali.(Taiwan) 3.Toorainemaad ressursirikkad arengumaad,mis ei suuda industrialiseeruda(Tsiili,Indoneesia) 4.Vaesed riigid puudub kapital,loodusvarad,usin tööjõud.(Afganistan,Nepal) Rahvusvahelised organisatsioonid. WTO maailma Kaubandusorganisatsioon,mood. 1994a.,eesmärgiks elavdada rahvusvahelist
Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Türgi hea kliima, kultuur erinevad atraktsioonid (muuseumid, lõbustuspargid, loodusobjektid) kerge ligipääsetavus 14. Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? puhkus, tervis ja religioon, äri- ja ametireisid jne. 15. Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16. Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? 1) loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine 2) looduse mitmekesisuse vähenemine
13.Millised on maailma kõige populaarsemad turismiregioonid, miks? Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Türgi hea kliima, kultuur erinevad atraktsioonid (muuseumid, lõbustuspargid, loodusobjektid) kerge ligipääsetavus 14.Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? puhkus, tervis ja religioon, äri- ja ametireisid jne. 15.Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16.Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine looduse mitmekesisuse vähenemine prügi, reostusoht ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda KORDAMISKÜSIMUSED TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1.Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud?
müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestekeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega;muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne
müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestkeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne
skeem on meestekeskne • Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; „vana raha kõrgklass“ (pikaajaline pärandatav jõukus) ja „uue raha kõrgklass“ (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass – enamus rahvastikust, „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul Töölisklass – Kahanev trend, töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised Alamklass – marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused, immigrandid • Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
kapital, eluvõimalused Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. • Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: • Enamus rahvastikust, mitmekesisus • „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageride revolutsioon” – struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. • Hariduse ekspansioon töölisklass: • Kahanev trend • Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised
· Suremus: 10 · Imikusuremus: 5,1 · Keskmine eluiga (N/M): 81/76 · Kirjaoskus: 99.0% · SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 31800 · Põllumajanduse % SKTst: 1,0 · Tööstuse % SKTst: 25,6 · Teeninduse % SKTst: 73,2 · Haritav maa: 23% Suurbritannia kuulub arengutasemelt inforiikide hulka, sest 20. sajandi lõpul, tööstuse osakaalu kahanemise ehk deindustrialiseerimise taustal kasvasid seal kiiresti äriteenused, meelelahutustööstus ning sotsiaalteenused. Inimestel on raha ja vaba aega, mitte ainult ülemkihil, vaid ka kesk- ja töölisklassil. RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: · Alates 1. jaanuarist 1995 WTO (Worl Trade Organisation) liige 5 · IMF (International Monetary Fund) · 1973 liitus Euroopa Liiduga Rahvusvahelised firmad: · Royal Dutch/Shell
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
· Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. · Tinglikult: `vana raha kõrgklass' (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja `uue raha kõrgklass' (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: · Enamus rahvastikust, mitmekesisus · ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), "manageride revolutsioon" struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. · Hariduse ekspansioon töölisklass: · Kahanev trend · Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised · Keskklassistumise tees affluent worker (jõukas tööline) alamklass:
olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne *Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused Kõrgklass Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; ,,vana raha kõrgklass" (pikaajaline pärandatav jõukus) ja ,,uue raha kõrgklass" (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass enamus rahvastikust, ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul Töölisklass Kahanev trend, töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised Alamklass marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused, immigrandid *Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus
Lõuna riikides erandi moodustavad naftat eksportivad riigid (Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit) liiguvad uusindustriaalsete riikide poole. 1 3. Kuidas jaotatakse riigid arengutaseme järgi? (arenenud ja arengu; Põhja ja Lõuna). Selgita erinevuste kujunemise põhjusi. 3.1 Rühmita riigid arengutaseme alusel 1. Arenenud maad (Põhi. Heaoluühiskond) * Inforiigid nendes riikides kahaneb tööstusosakaal. Kasvavad äriteenused, meelelahutustööstus ning sotsiaalteenused. Rikkad maad, kus inimestel on nii aega kui ka raha. Lääne-Euroopa riigid, Põhja-Ameerika riigid ja Jaapan * Uustööstusmaad Ida-Ruroopa maad, mõned Ida-Aasia maad (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea), mõned Ladina-Ameerika riigid (Brasiilia, Argentiina, Mehhiko). More Economically Developed Countries MEDC 2. Arengumaad (Lõuna e. Kolmas Maailm) SKT ühe inimese kohta kuni mõni tuhat dollarit.
tuhanded uued tööstusettevõtted ja tuhanded uued linnad. Linnarahvastiku osakaal tõusis kolmveerandini. Hakati arendama ka regionaalpoliitikat. Üleminek infoajastule Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel. Tähtsamaks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine tootearendus ja uurimistegevus. Kasvas panganduse, äriteenuste , raamatupidamise ja turunduse tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikooli olulisus. Tekkis turismi-ja meelelahutustööstus. 1973. aastal toimunud energia-ja majanduskriis kiirendas läänes üleminekut infoajastule. Suurem tähelepanu energeetikale ja keskkonnakaitsele. ! Globaliseerumine ! Maailmamajanduse seostumine ulatuslikuks tervikuks üleilmastumine.. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi : kolooniate poliitilist iseseisvumist arenenud riikide vahelist majanduskoostööd rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist
pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks; globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut.
kinnisvarafirmad.. Raadioreklaam – eeliseks vahetus, hetkelisus, etteloetavuse puhul saab muutusi sisse viia, helikvaliteedi demonstratsioon, kindlate gruppideni jõudmine, jääb hästi meelde, emotsionaalse mõju edasiandmine, kuulamine ei nõua nii konsentreeritud tähelepanu kui televisiooni-või trükireklaam, päralejõud maksimaalne, odav. Nõrkuseks visuaalsete võimaluste puudumine, inimese tähelepanu kõigub, teadet pole võimalik üle kuulata. Kaubamajad , restoranid, meelelahutustööstus, karastusjooke tootvad firmad, valitsusasutused, lennufirmad, moefirmad, kohalikud firmad, õllefirmad, pangad. Plakati-ja tänavareklaam – eeliseks praktiliselt piiramatud võimalused suuruse valikul, hea seostatud müügi-ja iniemste liikumiskohtadega, hea nähtavus ja mõjusad värvilahendused, maksimaalselt saab ekspluateerida graafika võimalusi, kauapüsiv reklaamteade, tehniliste võtete rakendamine, odav, avaldab mõju ööpäevaringselt
maailmamajanduses maailmamajandus Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene.
(valitsuse toetused, info levik). Näited: esimeseks massturismi piirkonnaks kujunesid Vahemere maad, kus on soodne kliima päevitamiseks, kaunid rannad ja palju vaatamisväärsussid. Kariibi meri oma kuulsate lõbureisidega, Mehhiko oma kultuuriobjektidega, Las Vegas pillava eluviisiga. Turismimajandus on tihedalt seotud paljude teiste majandusharudega, nagu transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne. Majanduses otsene mõju majutusele, transpordile, toitlustusele, meelelahutusele, jaekaubandusele, vabaajateenustele. Kaudne mõju investeeringud turismi ja transpordi arendamiseks, valitsuse kulutused turismi ja transpordi toetamiseks, kaupade ja teenuste ostmine turismiettevõtete poolt. Kogu mõju mõju SKTle ja mõju tööhõivele. Suuremad turismisihid maailmas: Prantsusmaa, USA, Hispaania, Hiina, Itaalia.
muutes reisimise inimestele mugavaks · järjest uued piirkonnad just arenggumaades muutuvad turistide reisisihiks; · globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) · Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2
varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) Kõrgklassi ‘kirevuse’ kasv Kõrgklassi ‘kirevuse’ kasv Keskklass: Keskklass:
arengumaadesse sõltub põhiliselt litsentsijate turvatundest oma õiguste järgimise kohta litsentsiaatide poolt. Märkimata ei saa jätta ka infotehnoloogia hüppelisest arengust tingitud olukorda, kus intellektuaalomandi õigusega kaitstavate objektide reprodutseerimine ja kiire levitamine on muutunud kättesaadavaks paljudele üle kogu maailma. Eelkõige arengumaades vohava piraatluse tõttu kannatab just tarkvaratööstus, aga ka meelelahutustööstus eesotsas heliplaadi- ja kinostuudiotega. 3.2 TRIPS lepingu eellugu Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organistasiooni ning selle eellaste poolt on juba üle sajandi tehtud jõupingutusi, töötamaks välja reegleid, mis tagaksid intellektuaalomandi õiguste piisava kaitse rahvusvahelisel tasandil. Vastu on võetud terve hulk konventsioone, mis reguleerivad erinevate intellektuaalomandi valdkondade kaitset. Tabelis 2 on näidatud peamised õiguskaitsevahendid, nende objekt, kohaldamise
· Kuritegevust käsitletavates uudistes edastatakse ebaproportsionaalselt palju vägivaldsust ja isikuvastast kuritegevust, ei kajastata tegelikke võimalikke riske ühiskonnas 44. Sotsiaalsed kõrvalekalded Fiktsiooniliste tekstide tüüpilised kõrvalekalded sotsiaalsest reaalsusest · Elukutsete esindatus on tugevasti kallutatud kõrgema staatusega valdkondade suunas nagu juura, meditsiin, sõjavägi, meelelahutustööstus jne · Etnilisi vähemusi kaldutakse näitama madalama staatusega või kahtlase väärtusega sotsiaalsetes rollides, kuigi need võivad olla ka modifitseeritud, vastamata seejuures tingimata rohkem tegelikkusele. · Naisi esitatakse stereotüüpilistes ametites ja kodustes rollides, nad on reeglina passiivsemad ja vähemtähtsad tegelased
kaupade hinnad 2. vaatamisväärsused kultuurilised, arhitektuurilised, looduslikud 3. riigi turismipoliitika valitsuse toetus, koostöö, reklaam, info levik, tutvustus, koolitus jms. 4. looduslikud olud kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused jm Seosed teiste majandussektoritega: 1. transport 2. majutus 3. toitlustus 4. meedia 5. meelelahutustööstus 85. Maailma tuntumad turismipiirkonnad ning turismi mõjumassiliselt külastavatele piirkondadele Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju Majanduslikud: suureneb töökohtade valikuvõimalus; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset; elavneb majandus üldiselt; paraneb
täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks · järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks; · globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) · Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2
täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks · järjest uued piirkonnad just arenggumaades muutuvad turistide reisisihiks; · globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) · Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2
- Kommunikatsioon ja meedia.Tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt,elektrooniliselt või digitaalselt sõnas,kirjas,pildis.Sidevahendite arengus oli suur läbimurre kui võeti kasutusele satelliitside 1962.a. mis võimaldas suurt hulka infot edastada kiiresti suurele hulgale inimestele.Edasi saab infot edastada veel fiiberkaabliga,suure panuse info kiirele levikule on andnud ka telefaksi ja faksi ning interneti kasutuselevõtt. Meedia- ja meelelahutustööstus siia kuuluvad televisioon,raadio,filmi,-video- ja muusikatööstus ning kirjutatav press(ajalehed,raamatud,ajakirjad).On kõrgelt arenenud tööstusharu ning allub hästi uue infomajanduse reeglitele.Vajab võimekaid ja oskuslikke töötajaid. - Finantsteenused ehk rahandus.Finantsteenused on kohaga väga vähe seotud ning eripäraks on ülikõrge koondumine.Finantsteenuste liidriteks on USA,Suurbritannia,Prantsusmaa,Kanada,Jaapan ja Saksamaa pangad ja investeerimisfondid
86. teab puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette Transpordi kiire areng andis tugeva tõuke turismimajandusele Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine) Globaliseerumine tehnoloogia areng Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Turismimaad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina jne. Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jne) Positiivsed Negatiivsed
Jne 79. · Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest. · Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette. · Transpordi kiire areng andis tugeva tõuke turismimajandusele. · Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine) · Globaliseerumine · Tehnoloogia areng Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne. 80. · Mere lähedus · Geograafiline asukoht (laiuskraadid- kliima) · Kultuurilised ja geograafilised objektid · Riigi arengutase · Transpordivõrgustik · Ja kõik muud võimalikud andmed 81. Näited: Euroopa tuntud pealinnad, Vahemeremaad, Kariibi mere piirkond, Kagu-Aasia, Hiina jne Turismi mõju: Positiivne: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus · Suurenevad sissetulekud · Majandus elavneb
oma ihasid suunata. näiteks biitlid kes said ameerika muusikast valesti aru, muutsid seda muusikat täielikult. tüüpiline näide oli seksuaalrevolutsioon : iha vabastamine ise ongi poliitiline akt, iha ise on võimas, kui ta ei ole diferentseeritud kapitalistlike suhete poolt. marcuse osutab ühiskondlikele gruppidele, kes on võimelised looma neid iha väljapääse. marcuse nägi ameerikas selgelt, kuidas meelelahutustööstus ihadega mängis ja ta nägi võimalust sellest välja liikuda. üldiselt oli ta märksa optimistlikum kui adorno ja horkheimer, nood mingeid väljapääse eriti ei näinud. benjamin oli siiski ka pigem optimistlik. frankfurti koolkond moodustab marxist ja freudist lähtuva terviku (ja adornol nietzsche mõju) raymond williams 19211988 proovib sõnastada kultuuri mõistet mis sobiks 20ssse.
· Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest. · Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette. · Transpordi kiire areng andis tugeva tõuke turismimajandusele. · Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine) · Globaliseerumine · Tehnoloogia areng Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne. 77 80. ANALÜÜSIB ETTEANTUD INFOALLIKATE ABIL RIIGI/REGIOONI TURISMIMAJANDUSE ARENGUEELDUSI; · Mere lähedus · Geograafiline asukoht (laiuskraadid- kliima) · Kultuurilised ja geograafilised objektid · Riigi arengutase · Transpordivõrgustik · Ja kõik muud võimalikud andmed 81
annaabi.ee 
