Õige suhtlemine meediaga (0)

Õige suhtlemine meediaga
Lühireferaat
Aine: Akadeemiline kirjutamine
Tallinn, 2013
Sissejuhatus
Minu referaat räägib sellest, kuidas tuleb õigesti meediaga suhelda, et organisatsioonil ei tekiks probleeme ja konflikte. Valisin sellise teema, kuna see on mind alati huvitanud ja mulle meeldivad lektori A.Laaneotsa loeng meediasuhetest, kus ta on meie kursusele sellest lähemalt ja täpsemalt rääkinud. Kasutan allikatena ka tema loenguid, kuna need on väga informatiivsed. Referaati läbi lugedes on inimesel väike aim olemas, mida tohiks ja mida ei tohiks teha meediaga suheldes.
Suhtlemine meediaga
Meediasuhe on see, kui organisatsioon või isik informeerib laia avalikkust või olulist sihtrühma oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid (trükikirjandus, veebimeedia, televisioon , raadio jne). ( Sikk , 2013)
Hoolimata sellest, kas tegu on väikese või suure, alustava või kaua aega turul olnud ettevõttega, võib tekkida kokkupuude meediaga. Seetõttu tuleb teada meediaga suhtlemise reegleid – mida on kasulik teha ja mida ei tohi teha. (EAS)
Samuti ütles Aivar Hundimägi raamatu „Meedia nurgakivid“ eessõnas, et meediaga suhtlemine on oluline, sest see kujundab avaliku arvamuse ettevõte ja selle juhi kohta. Organisatsiooni juhi positsiooni tööjõuturul ja juhi ning ettevõtte maine sõltuvad töötajate,klientide ja omanike silmis palju ajakirjanikest.
Soovitused meediaga suhtlemisel:
Ei ole olemas üksnes eraisikut ja poliitikut. Küik eraisikuna tehtud teod on ka poliitikuna tehtud teod. „Avaliku elu tegelane ollakse 24 tuni ööpäevas. Ei puhkus ei pühapäeva õhtul sõpradega koos grillimine vabasta inimest avalikuuuuu elu tegelase staatusest.“ (Hundimägi, 2004)
Tuleb olla aus. Avameelsus meeldib avalikkusele. Eksimine on inimlik ja kui oma eksimusi tunnistada, siis antakse need andeks. Aga inimene, kes jääb vahele valetamisega, sellele jääb vassija märk pikaks ajaks külge. (Hundimägi, 2004)
Ei tohi karta ajakirjanikuga kohtuda. Enamasti tuleks proovida kohtuda näost näkku, sest ajakirjanikule oma advokaadi või PR-esindaja kutsumine on nagu punane rätik härjale. (A.Laaneots 2013)
Raul Kalev on öelnud, et tuleb olla väga ettevaatlik meedia kritiseerimisega. Kindlasti teeb ka meedia vigu, kuid tema süüdistamine ei ole hea vasturelv rünnakute tõrjumiseks. „Kõige suurem viga on see, kui ettevõtja hakkab taustatööd tegemata ajakirjanikule vastu tulistama.“ (Hundimägi, 2004)
Ei tohi otsida patuoinast. Ettevõtte juht ei saa ajakirjanikuga suheldes lükata süüd PR-esindajale ja teha teda patuoinaks. See kahandab organisatsiooni mainet. Ajakirjanik ei võta enam ettevõtet tõsiselt. (Hundimägi, 2004)
Kui ettevõte on sattunud meedia ohvriks, siis kõige tõhusam vahend on ignoreerida. Kui töötada rahulikult edasi, siis suure tõenäosusega ei jää silt külge. ( Meediasuhted , 2013)
Tippjuhid taluvad kriitikat halvasti. „Väldi reageerimist, püüa välja selgitada, miks sind kritiseeritakse, võta omaks ainult põhjendatud kriitikat, ära asu ennast kaitsma, vaid suuna diskussioon tulevikku- kuidas edaspidi saaksime tegutseda intensiivsemalt.“(Hundimägi, 2004)
Lehe boikodeerimine ei aita. Kui ajalehe ilmumine ei meeldi või vihastab ettevõtjaid, siis loodetakse ajalehele koht kätte näidata seda boikodeerides. See ei ole tõhus vahend ajalehe mõutamiseks. Ähvardused lõpetada lehe tellimine või reklaamipinna ost ei anna vähemalt Äripäeva puhul soovitud tulemust, sest leht seisab majanduslikult tugevatel jalgadel. (Hundimägi, 2004)
Lühike kokkuvõte
Referaat oli küll väga kokkuvõtlik, aga üritasin välja tuua punkte, mis oleksid inimesele, kes meediaga suhteb palju, väga kasulikud. Kokkuvõteks võin ka öelda, et meediaga suhtlemine ei ole väga raske asi ja selleks ei pea olema meediasuhete spetsialist, kuid kindlasti tuleb jälgida seda, mida rääkida.

Kasutatud allikad:

EAS. (n.d.). Välja otsitud Meediaga suhtelmise reeglid: http://www.eas.ee/et/avalikule-ja-mittetulundussektorile/avalike-teenuste-arendamine/internetiuehenduse-arendamise-toetus/korduma-kippuvad-kuesimused/200 (6.oktoober 2013)
Hundimägi, A. (2004). Et valvekoer ei hammustaks. Tallinn: Äripäeva Kirjastus.
A.Laaneots (2013). Meediasuhete loengu materjalid.
Sikk, R. (2013). Ajalehe anatoomia. Tallinn: MENU kirjastus.