10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LauriA
Õppematerjali autor
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k
Oma seinale saab postitada nii uudiseid isiklikust elust kui ka laiast maailmast, aga samuti pilte ja videoid. Teiste inimeste postitused ilmuvad avalehel asuvas uudistevoos. Facebook on tihti kiireim allikas, mille kaudu on võimalik teada saada kõike alates oma tuttavate suhte staatusest, lõpetades maailma jalust rabanud massimõrvaga. Facebook on sotsiaalvõrgustik, mida kasutan mina aastal 2011, kuid enne Facebooki on olnud teisi võrgustikke, nagu näiteks Rate ja Orkut, ning ilmselt varem või hiljem toimub ka Facebookist virtuaalne väljakolimine. Suure tõenäosusega kolitakse üle Google Plusi, mis sarnaneb Facebookiga, kuid milles levib vähem rämpspostitusi. Ka mina tegin endale Google Plusi konto, kuid siiamaani pole see veel kasutust leidnud, kuna valdav osa mu tuttavatest on veel Facebooki kasutajad. Uudiste lugemiseks kasutan Postimehe veebiväljaannet. See on allikas, kust saab teavet Eestis ja maailmas toimuvast
Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam
Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse
valguses seda näidata. Elulugude kasutamine algas kõigepealt USA-s, kus hakati huvi tundma indiaanlaste pärimuste vastu. Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825. Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970. aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50. aastatel, Saksamaal takistas kvantitatiivne traditsioon suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab
seas". Noorte lugemise teema on praegu väga aktuaalne, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loetakse üha vähem ja vähem raamatuid. Teema valikul on lähtutud sellest, et see pakuks huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi
83 5 Sissejuhatus E-turunduse teemal on suhteliselt lihtne end internetis leiduvate materjalide abil harida, kui tead, mida otsid. Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus see, mis kehtis eile, ei pruugi enam täna 100% paika pidada, tasubki otsida kõige värskemat infot. Samas on siin äärmiselt oluline leida internetis laiali olevast infotulvast üles usaldusväärsed allikad ning tunda ka tausta – mida varem on tehtud, mis toimib ja mis mitte ning milliseid elus, äris, turunduses ja kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest. Vajadust e-turunduse õppematerjali järele näitab seegi, et mitmest Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja
........................................................................ 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed ........................................................................... 8 1.6 Determinism vs vabatahe ................................................................................................. 8 1.7 Kurjategijate diferentseerimine ........................................................................................ 9 1.8 Kriminaalse käitumise seletused tänapäeval .................................................................... 9 1.9 Kriminaalpsühholoogia .................................................................................................. 10 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus ............................................................................ 10 1.9.2 Füsiognoomika ........................................................................................................ 11 1.9.3 Frenoloogia .................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid