Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meediaeetika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetika, reklaam, moraal, ajakirjandus, alateema, teoreetilise, meediaeetika, küsimusi, eetilised, küsib, ebaeetiline, teole, väited, olemasolevat, ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, distsipliin, metaeetika, kujutlus, infovärav, edastamine, sõltumatus, meediakanalite, uurimisaine, arvamuslood, saated, ajakirjad, televisioonReklaamist üldiselt! Edith Leht 10c Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Loomulikult saab kahelda, kas reklaamil on ühiskonnas poliitilise riigiaparaadiga võrreldav mõjuvõim. Kuid reklaami rolli inimeste maailmamõistmise kujunemisel ei saa mingil juhul kõrvale jätta. Kuna reklaami positsioon ühiskonnas pole kaugeltki tähtsusetu, on ka küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Etikett Anna Morozova 9.c klass 2014 Sisukord Eetika jaotised Eetikateooriate põhitüübid Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kutse-eetika Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist
..................................... 11 Sekretäri eetikakoodeks............................................................................................................ 13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 2 Eetika ajalugu ja selle mõiste · Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. · Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. · Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega
PRSA Suhtekorraldus on tegevusala, mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri, mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide organisatsioonide vastutust ühiskonna ees Melbourne – Helsingi Osapooled Organisatsioon Siht- ja sidusrühmad Suhtekorralduse võtmesõnad Kaalutletud, plaanitud tegevus Juhtimisfunktsioon Sõnum Siht- ja sidusrühmad Avalik huvi Kahesuunaline kommunikatsioon EETIKA JA SUHTEKORRALDUS Mis on eetika? (Jaotatakse kaheks) Teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale Praktiline, kutse-eetika Eetika teooriad: Utilitarism; teleoloogia; deontoloogia; situatsioonieetika; vooruste eetika Olemasolev ei võrdu olemapidav Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised
Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain.......................................................................6 1.3. Reklaami hinnakujundus ja strateegia....................................................................9 2
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus
inimese poolt kujutletud tulevikulisele v ideaalsele minapildile, mis võib olla seotud nt. kellegi jäljendamisega (tahan olla sarnane v kuuluda sarnasesse maailma). Kuivõrd pakutud kaup toetab minu soovitud "mina" saavutamist? Enamus reklaamist apelleerib positiivsele minapildile. kuid välistatud ei ole ka vastupidine: I Maailmasõja aegne edukas kampaania: isa istub tugitoolis, tütreke süles ja poeg mängib põrandal sõduritega. Lause küsib: "Daddy, what did YOU do in the Great War?" Ehk 20. sajandi 1. pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi : 1. kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. afektiivne (emotsioone esilekutsuv) 3. konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) Tasapisi aga süveneb arusaam ka alternatiivsest lähenemisest... · 1980 Zajonc - "Feelings are precognitive!"
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused põhjendusteta omaksvõetavad usud moodustavad filosoofias nn naiivrealismi tuuma. Kolmandaks, lapsepõlvest alates sisendatakse inimestesse arusaamu hea ja halva, õige ja väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla
keelega. Analüütilise filosoofia iseloomulikud jooned: taotleb mõistelist selgust, väljenduste täpsust, loogilist rangust argumentide esitamine hämarate teemade (äng, eimiski) ja mitmetähenduslikkuse vältimine Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia – teadmine, uskumine metafüüsika – mis tüüpi asjad on olemas? võib haakuda teoreetilise füüsika küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia?
Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga,
need viivitamatult audiitorile. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne), audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist on õigustatud nõudma osanikud/aktsionärid, kelle osade/aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa/aktsiakapitalist. Erikontrolli eesmärgiks on kontrollida osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimusi. Audiitor - sõltumatu kontrolliv osapool. Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi.
Praktiline filosoofia aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia Sünteetika mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti Sotsioloogia ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe Õigusdogmaatika teadus õigusest Õigusfilosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme: õigusfilosoofia olemus, õiguse olemus, õiguse muutumine, õiguskorra struktuur, õiguse tunnetamise võimalikkus ja viisid, õiguse kehtimise alused, põhiväärtuste roll õiguses, õiguse põhistatus jne ... Definitsioon õigusfilosoofia on teadus, mis käistleb õiguse põhiprobleeme filosoofiale omasel kombel ja filosoofiliste meetoditega. Varem filosoofia kui jumalik tarkus, ent tekkis eri teaduste emantsipatsioon filosoofiast (eraldumine). 18-19 saj
* mõistmine heaks kiitmine! Võib mõista nt. sõda õhutavat poliitikut, lapsprostituudi kasutajat ... st, aru saada inimese tegutsemismotiividest, sellest kuidas maailm tema jaoks paistab. See on erinevatel inimestel erinev -Mis on ,,normaalne"? # sotsioloog peaks mõistma kõigi uuritud nähtusega seotud polte tegutsemist . ses mõttes pole vahet ,,pätil" ja ,,kangelasel". * Millega siis sotsioloog peab tegelema, küsib Berger retooriliselt ja vastab: Esimene tarkusetera on see, et asjad ei ole nii nagui nad paistavad. # Antropoloogidel on mõiste ,,kultuurisokk". täiesti teistsuguse kultuur mõju uustulnukale. Arusaamine, et ka täiesti teistsugune reaalsus töötab reaalsusena (kannibalism, polügaamia). Antropoloog üritab mõista ja lahti seletada seda võõrast kultuuri enda kultuuri liikmetele. - Berger: ,,Sotsioloog rändab oma kodu ümbruses ja ühiskonnas, kuid kogeb samasugust sokki.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
kahekojaline parlament, milline valimissüsteem sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis (ja miks?) on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad väärtusotsustustele. Poliitikafilosoofia1 arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa
, teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest
Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse e positivistliku ja loomuõigusliku vahepealset. Nii tähistab Dreier õigust kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Sellest järeldub, et õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue, mille tagab nende formaalne jõudmine õiguskorda. Lisaks on vajalik ka normide toime tulemuslikkus. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: · Õiglusest; · Õiguslikust garanteeritusest; · Eesmärgipärasusest. 3 3. Õiguse määratlemine4. (vt E. Raska!) Ühiskond kui iseorganiseeruv süsteem.
Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast. Comte pööras suurt tähelepanu sotsioloogia positiivsele käsitlemisele, sest ta leidis, et igasugune teadus peab tulema praktikast, ja kui ta seda teeb, siis on ta positiivne teadus. Inimintellekti (tarkuse) ja moraali sõltuvus seos tingitus ühiskonnast. Leidis, et inimintellekt ja moraal omavad ühiskonnaga teatud sidemeid. Need on mõjutatavad ühiskonna poolt. Peab uurima seost nende kahe vahel. Et seda moraali ja intellekti uurida tuleb üritada läbi viia empiirilisi ehk praktilisi uuringuid. Sot. peab olema empiiriline teadus. See mis on praktikas võetud, see on positiivne (seos positiivse õigusega riigis hetkel kehtiv õigus) Positiivne sellepärast, et see on reaalne. Reaalselt eksisteeriv, tõepärane vastandina kahtlasele. Positiivne
inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. 1 Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Õigluse ja õiguse vahekorrast Õigluse probleemiga tegelevad suuremal või vähemal määral enamus inimest ja ühiskonda uurivatest teadustest, ehkki põhitegijateks siin on arusaadavatel põhjustel filosoofid, teoloogid ja õigusteadlased. Kui filosoofid ja teoloogid otsivad võtit õigluse olemusse (inimliku) olemise kõige üldisematest dimensioonidest, siis õigusteadlased tavaliselt asetavad probleemi konkreetsemale alusele ning püüavad leida sellele lahendust õiguse teoreetilise käsitluse või õiguspraktikas tõusetunud ülesannete kontekstis. Õigusteadlaste jõupingutused leida õiglase õiguse kriteeriumid lõpevad sageli tõdemusega, et neid polegi või on nad oma abstraktsuses sedavõrd ähmased ning praktiliseks kasutamiseks kõlbmatud, et muudavad õigluse idee kui niisuguse juristile väärtusetuks. Õigluse erinevatelt tunnetuslikelt või kontseptuaalsetelt alustelt üles ehitatud käsitlused viivad ja peavadki viima sisult erinevate tulemusteni
Füüsika ning mehaanika, mis võimaldavad ehitada raudteesildu, annavad ka viisi relvade ehitamiseks. Geenitehnoloogia avab meile enneolematud perspektiivid nii meditsiinis kui põllumajanduses- ja võimaldab luua kimääre. Reaalteadustele põhinev maailm suudab luua mastid ja mobiiltelefonid, kuid ei saa öelda, millest me peaksime nende telefonide kaudu rääkima. Nii ei pääse me kuidagi küsimuste eest, millele on juba väga ammusest ajast vastuseid otsinud religioon, eetika ja filosoofia. Me ei pääse ka ajaloost, sest võimatu on mõista ning hinnata oma kohta, kui ei ole teada, mis oli enne meid. Kontekst on vajalik. Suuremas ja isiklikumas plaanis vajavad vastust küsimused, mida saab anda lähtudes inimteadvusest, mitte aga uuritavast maailmast väljaspool meid. Nii seisame ka täna kõik küsimuse ees: ,,Kas kõike, mida on võimalik teha, ka peaks tegema?" Seda küsimust on eneselt sunnitud küsima lisaks nanotehnoloogia ning geneetika esindajatele
peab vastama yhiskonna õiglustundele. 16. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 17. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. 11
lapses veel kord võidelda pärast seda, kui see on endas kord juba surmatud; kättemaks endale osaks saanud valu eest. Alice Milleri arvates elavad vanemad oma laste peal välja seda, mida neile endile lapsepõlves tehti, ilma et nad tohtinuks vastu hakata. Tema hinnangul oleme üles kasvanud tabude ja reeglitega, milles ei tohtinud kahelda, näiteks neljas käsk: austa oma ema ja isa, et su käsi hästi käiks. Miller küsib: kas ei peaks seda teistpidi keerama - vanemad, austage oma lapsi! Tema arvates kasutavad vanemad neljandat käsku selleks, et tõkestada väikesest peale lapse loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale. Selle tabu murdmine oleks suur samm edasi, on musta kasvatuse ideoloog veendunud. Karmi ja ebausutavat teksti neile, kes on kogenud oma vanemate hoolitsust ja armastust, jätkub Alice Milleri raamatus küllaga
täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-30 Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. SOTSIAALNE NORM 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 3. ptk (lk 87-114). 1 A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61). J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus
annaabi.ee 
