Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meedia ,massikommunikatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
auditoorium, paradigma, käsitlus, meediat, keskne, tehnoloogia, versioon, vastuvõtja, sfäär, massimeedia, pluralistlik, lähenemine, meediateooria, liberaal, formatsioon, meelelahutus, uudiste, dimensiooni, erinevu, integratsioon, alternatiivne, instrument, reaktsioon, sisus, koolkonda, infoühiskond, kanal, uurimist, massikultuur, populaarkultuur.kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja
v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla s Herbert Marcuse raamat keskendus auditooriumile. Teos käsitles meediat kui vastupandamatut jõudu (mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist). 10) Walter Benjamin ei olnud nii pessimistlik ning leidis, et massimee hävitavad kõrgkultuuri müstilise aura ning soodustavad kriitiliste indiviidide arenemist. 11) Jürgen Habermasi ees arendada ühiskonnateooriat, millel on praktiline otstarve: inimeste emantsipeerumine domineerimisest. Peamise te keskseks küsimuseks oli poliitilise avalikkuse rolli ja struktuuri muutus.
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub
konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate
Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas aeg pärast kokkupuudet meediaga, pärast teate saamist. (enim uuritud) Valdkonnad, millele massimeedia sõnum võib mõjuda: käitumine, teadmine, arvamus või hoiak, emotsioonid, psüühika, füüsiline keskkond (unehäired, silmade kahjustus). Need valdkonnad pole üksteisest selgelt eristatavad. Hoiak tendents reageerida ühele objektile (asjale, isikule, ideele) kindlate tunnetega (positiivsete, negatiivsete), tajuga ja ettekujutuste ning käitumisviisiga. (Klima 1975). Hoiaku komponendid (Triandis 1975): 1
mis inimese mõttetegevusena vastandub praktikale kui materiaalsele tegevusele Suhtekorraldusega seotud alad Äri Juhtimine Organisatsioonikäitumine Sotsioloogia Politoloogia Psühholoogia Meedia ja kommunikatsioon Massikommunikatsiooni teooriad Kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju Uses and Gratification Theory Agenda Setting Theory Uses and Gratification teooria Inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad, kuidas ja millal meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad Miks kindlad sihtrühmad meediat kasutavad? Kas: Meelelahutuseks? Vajaliku info leidmiseks? Agenda Setting teooria Agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele ütelda, mida teatud asjast arvata, on tal mõju selle üle, milliste asjade üle inimesed peaksid mõtlema Süsteemiteooria Süsteem: mis tahes nähtus, mis koosneb elementidest ja nendevaheliste suhete struktuurist
positiivse imago abil (VÄLINE KOMMUNIKATSIOON) 2. kaasata töötajaid organisatsiooni eesmärkide saavutamisse (SISEKOMMUNIKATSIOON) Kommunikatsiooni efektiivsuse tagavad sihtgruppidele suunatud spetsiaalsed sõnumid. Kommunikatsiooni protsess Kommunikatsiooni põhimõtteline skeem: Kommunikaator, saatja Teade, saatja sõnumi sisu kodeerib sõnumi Meedium, vahendaja Retsipient, vastuvõtja dekodeerib sõnumi Tõlgendus müra võib tekkida kõikjal Sõnumi vastuvõtmine Vastuvõtu protsess: Teadvustamine (reklaami, uudise vms kaudu) Huvi tekkimine (lisainfo hankimine) Hinnang vastavalt vajadustele ja soovidele Kontroll või prooviost Vastuvõtmine (regulaarne kasutamine) Sõnumi strateegia 6.3.1 1. Info kogumine auditooriumi kohta 2
Authority for Radio and Television), mis võtab vastu kaebusi telesaadete ja raadiosaadete kohta. Seal vaadatakse üle, kas on rikutud seadusi. Seegi institutsioon on nii-öelda “pehmete seadustega”. Kolmas peatükk: eneseregulatsioon. Peamine initsatiiv et eneseregulatsiooniga tegeleda: ärilised (??), riigi survel(??).Riikliku sekkumise vältimine Eneseregulatsioon ei tule meediasektorilt. Probleem: kui tahame muuta meediat isereguleerivaks, et nad tegeleksid rohkem eneseregualtsiooniga, lahendus: peaks olema mingi nõukogu. Kui riik hakkab midagi seadusega reguleerima, siis kohe muudetakse midagi. (Inglismaal pole väga selge see, et sõnavabadust tuleb kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata
kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostatakse. rahvusliku samasustunde aluseks on eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on niivõrd suur sootsium, milles puhul meie-tunne ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal Arendt, Hanna silmapaistev ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja vastutusest, inimese suhtest iseenda, poliitilise maailma ja teiste inimestega. keskne küsimus, kuidas totalitarism sai sündida kultuuris, mille aluseks on vabaduse ja inimväärikuse ideaal. Barthes, Roland prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti autor Tekstile Autori andmine tähendab teksti vägivaldset peatamist, tema varustamist lõpliku tähistatavaga, kirjutuse sulgemist.
teadmised olid äärmiselt piiratud. Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil, nt arvuti loomine jne. Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine. Difusioon ehk kultuurielementide levik on üks tähtsamaid muutuste tekitajaid. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, ühiskonnale. Nt tule kasutuselevõtmine, rauast tööriistad, põlluharimismeetodid. Kaasaegse difusiooni tavalisimaks näiteks on tarbekaubad, tehnoloogia uusimad saavutused, interneti uued võimalused. Siiski on kasulik tähele panna, millised kultuuriartiklid on kergemini omaksvõetavad ja millised mitte. Kergem on hinnata tehnika kasulikkust ja efektiivsust kui nt uusi väärtuseid ja uskumusi
o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme 1
esinduslik) avalikkus; 2) kodanlik avalikkus (tekkis 18. sajandil); 3) avalikkuse poliitiline struktuurimuutus. aktiivsuse ulatus; arenduse tase. Kui kommuprotsess: 1) kohtumine, düaadiline kommu; 2) rühmaavalikkus (avalik kommu); 3) SK eestis: erineb lääne omast mõneti. Sk kui meediasuhtlus. Sk-dena praktiseerisid exajakirjanikud. Vajalik meediaavalikkus. avalikkuse keskne struktuurielement on orienteerumine teisele. Avalikkuse tüübid ja ohud hea kirjutamisoskus, juhtumis- logistika- ja planeerimisoskus. Algselt olulisem välisfirmadele. Bledi manifest- avalikkusele.- Kõige suurem oht on osaluse kadumine. Sotsiaalsüsteem “avalikkus” püüab end selle eest euroopa sk rollidest: reflektiivne, operatiivne, juhtiv, hariv. kaitsta, tõstes osalemise atraktiivsust, st
Avalikkus ja PR Avalikkuste defineeritakse kui sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised, kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelel arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus pole homogeenne, ta koosneb erinevate huvidega ja käitumisega sihtgruppidest. Sihtrühmad Organisatsiooni tegevuskeskkonna moodustavad sotsiaalsed üksused ehk sihtrühmad. Sotsiaalsete üksuste ja nende suhete kindlaks määramine on suhtekorralduse keskne tegevus. Süsteemi tõhusaks toimimiseks on vaja, et kommunikatsioon osapoolte vahelt toimuks mõlemas suunas, iga kommunikatsioonitegevuse puhul nimetatakse täpselt selle osapooled ja arvestatakse keskkonna muutumisega. Avalike suhete puhul on oluline, et teataks millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mi son organisatsioonile oluline. Need grupid sõltuvad omakorda organisatsiooni liigist kui ka kontekstist millega, seoses neid käsitletakse.
seotud sotsiaalne protsess, informatsioon ja tehnoloogiad. Tehnofiilia Tehnofiilne perspektiiv näeb tehnoloogiaid edasiviiva jõuna ühiskonnas. Sellega seotud muutusi käsitletakse optimistlikult ja lootusrikkalt. Seisukohta esindavatest ühiskonnateoreetikutest võib nimetada näiteks Daniel Belli, Alvin Tofflerit ja Yoneji Masudat, keda peetakse üldiselt ka infoühiskonna mõiste käibeletoojateks. Tehnofoobia Hirm tehnoloogia ees paneb nägema ka tehnoloogiaga seotud muutusi ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad satelliidisüsteemid võivad viia senitundmatute arenguteni. Selle suuna teoreetikud on näiteks Herbert Schiller ja Jacques Ellul. Tehnoneutralism Tehnoloogiasse suhtutakse neutraalselt, võimalik isegi, et eitatakse tehnoloogia rolli ühiskondlikes muutustes. Tehnoloogia iseenesest ei ole
Marx ei kasuta alati ühesuguseid kriteeriume, teoreetilistes töödes on tal jaotus lihtsam, empiirilistes analüüsides toob ta sisse rohkem tegureid ja jaotusi Oluline on tal revolutsiooni perspektiiv: oodata on ühiskonna polariseerumist kaheks põhiklassiks: kodanlus ja töölisklass. On n-ö vahepealseid klasse: talupojad, väikeettevõtjad, iseseisvad professionaalid ja töölised, aga nad on pärit ajast enne kapitalismi võidukäiku. Tehnoloogia ja majanduse arengu tulemusel tootmine kontsentreerub üha suurematesse üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: ,,klassist iseneses" (,,an sich" väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe
Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Ühiskondliku rikkuse jagamine kõigile Kommunism: Plaanimajandus Klassivõitlus Proletariaadi diktuur Ajalooliste formatsioonide lõpp Kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia reformid Riigi keskne osa ühiskonnaelus Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile
Marx ei kasuta alati ühesuguseid kriteeriume, teoreetilistes töödes on tal jaotus lihtsam, empiirilistes analüüsides toob ta sisse rohkem tegureid ja jaotusi Oluline on tal revolutsiooni perspektiiv: oodata on ühiskonna polariseerumist kaheks põhiklassiks: kodanlus ja töölisklass. On n-ö vahepealseid klasse: talupojad, väikeettevõtjad, iseseisvad professionaalid ja töölised, aga nad on pärit ajast enne kapitalismi võidukäiku. Tehnoloogia ja majanduse arengu tulemusel tootmine kontsentreerub üha suurematesse üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: „klassist iseneses” („an sich” väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe
Marx ei kasuta alati ühesuguseid kriteeriume, teoreetilistes töödes on tal jaotus lihtsam, empiirilistes analüüsides toob ta sisse rohkem tegureid ja jaotusi Oluline on tal revolutsiooni perspektiiv: oodata on ühiskonna polariseerumist kaheks põhiklassiks: kodanlus ja töölisklass. On n-ö vahepealseid klasse: talupojad, väikeettevõtjad, iseseisvad professionaalid ja töölised, aga nad on pärit ajast enne kapitalismi võidukäiku. Tehnoloogia ja majanduse arengu tulemusel tootmine kontsentreerub üha suurematesse üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: „klassist iseneses” („an sich” väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe
Habermas leidis, et inimene on kommunikatiivne olend, talle on omane kommunikatiivne ratsionaalsus, kaasaja ühiskonnas on see ratsionaalsus pärsitud ning eksisteerib nn."elamismaailm": meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. Keel on Jakobsoni järgi inimkonna primaarne kommunikatsioonivahend; teised märgisüsteemid on sekundaarsed.Jakobson leidis, et keel ei pruugi olla ainult kommunikatsiooni vahend see on ka inimese olemise viis. Saatja ja vastuvõtja võivad olla ühes isikus autokommunikatsioon. Keel on tegelikult ka visuaalne Jakobson räägib: see on kui lugemisprotsessi on kaasatud kõik meeled. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele? Kultuuri tugenev isiksusekäsitlus on seotud Esimese maailmasõja järgse pettumusega optimistlikus evolutsiooniteoorias. See suunas uurijaid rohkem tegelema kultuuri psühholoogiliste probleemidega
Kaasagne ühiskond ning info- ja sotsiaalteadus Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteadust, raamatuteadust, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadust. Teadus info edastamisest loojatelt tarbijatele. Eesmärk: luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, info hankimise viisidest jne. Peamiselt tegeleb eelkõige salvestatud info tõhusa edastamisega. Infoteaduse funktsioonid: ● info kogumine ● info korraldamine (liigitamine, töötlemine, süstematiseerimine) ● infootsing ● info säilitamine ● info kättesaadavaks tegemine ● info kasutamine ● infoloome Areng: raamatukogude, arhiivide kaudu → tehnoloogia (arvutid, nutitelefonid) kaudu
regulatsioonide tegelikkusele vastavust ja rakendumise potentsiaali, tagada toimimise läbipaistvus ning suurendada usaldust riigi suhtes n Osalemine võimaldab ühendustel teha oma probleemid ja vajadused kuuldavaks, avaldada seisukohti ja teha ettepanekuid poliitikate ja regulatsioonide väljatöötamisel, mõjutada oma tegevuskeskkonna arengut Assotsiatsioonikoolkonna käsitlus n Kodanikeühiskonna mõju demokraatiale: n ohjab riigivõimu avalikkusepoolse järelevalve kaudu n stimuleerib kodanike poliitilist osalust n arendab selliseid demokraatlikke norme nagu sallivus ja kokkuleppimine n loob võimalusi huvide väljendamiseks, koondamiseks ja esindamiseks väljaspool poliitilisi erakondi, eriti kohalikul tasandil n leevendab konflikti, tekitades huvide kattuvust
August Comte (1798-1857) sotsioloogia rajaja mingis mõttes, võttis esmakordselt kasutusele sotsioloogia mõiste. Filosoofias on positivismi esindaja ja rajaja rõhutades teaduslikkust, teaduslikku teadmist, teaduse olulisust. Tema ühiskonnateooria: jagas sotisaalseks staatikaks (ühel ajahetkel) ja sotsiaalne dünaamika (ühiskonna areng). 5 Olulisim on tema puhul just ühiskonna arengu käsitlus, tõi välja kolm ühiskonna arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam. Inimene ja kogu ühiskond on tema järgi arenenud läbi nende staadiumite. Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, sotsioloog. Evolutsionim arendas tugevalt evolutsiooniteooriat
taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs). Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis, et peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad - mõistmine. 1.11. Mis panuse andis Georg Simmel (1858-1918) sotsioloogia arengusse? Soovitas keskenduda suhtlevatele kinimestele, et saada vastust küsimusele, kuidas on
1 Iga probleemi määratlemise juures tuleb esitada osa või kõik järgmistest küsimustest: · mis on probleemi olemus? · kus ja millal probleem tavaliselt ilmneb? · kes on sellega seotud? · kuidas on nad seotud? · miks on see organisatsiooni ja tema sihtrühmade jaoks probleem? Kui näiteks suhtekorraldusprogrammi ettevalmistusel leitakse, et firma ning massimeedia suhted ei ole korras, võiksid küsimuste vastused (küll mõnevõrra lihtsustatult) olla järgmised: · massimeedia ei tunne firma vastu huvi, kui mõnikord ka helistatakse, siis on kajastus üldjuhul negatiivne (või vähemalt tundub firmale, et see on negatiivne) · probleem ilmneb eelkõige siis, kui firma meelest uudisväärtuslik pressiteade ei ilmu, ning ka
Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10. Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele? inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata
Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristotelese käsituses terviku, mille käsitlemist ta nimetas ,,praktiliseks filosoofiaks". Nikolo Machiavelli (1469 1527)
demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu ® Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia - Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks ® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni ® Osalusdemokraatia - Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja ® Leppedemokraatia Püüe saavutada võimalikult paljude
sots probleemidega. Kelle võimuses vastu võtta mingi seadus. tipp bürokraatia ja poliitikud. Enamasti ei pea nõudleja veenma kogu avalikkust/ühiskonda. See on võimatu. Tuleb veenda kedagi, kelle võimuses mingi sotsprogramm käivitada, vastu võtta seadus vm regulatsioon. Luua uus teenus, toetus. Mida teeme, kui töötame sots probleemiga? Kõigepealt tuleb luua sotsprobleemi tüüp. Me mõtleme sotsprobleemidest kasutades selleks valmis olevaid raamistikke. Kikas ütleb sõna ja auditoorium ütleb mõtlemata sõna, mis esimesena tuleb. Prügikastiinimene vaesus, mustus, hais, alko. Sõnad väljendasid tüüpmõtlemist a-sotsiaalist. Sellised tüübid istuvad meil peas. Need istutatud nõudlejate poolt. Kui tahame otsida leevendust probleemile, peame selle probleemi sõnastama. Peeme looma probleemi tüübi ja selle inimestele pähe istutama. Inimesed peavad probleemist aru saama nii, nagu meie seda tahame
Protestantlik eetika · Visa töö, enesedistsipliin, naudingutest hoidumine, nõudlikkus enda ja teiste suhtes. 24.09.13 Klassilkaline ja tänapäeva sotsioloogia Klassikaline · Eelkõige Eurooopas · Teoreetilised arutelud · Suured klassikud Tänapäeva · USA tähtsuse kasv · Empiirilised uuringud · Paradigmade ja koolkondade kujunemine 20. sajandil tekkisid Paradigmad Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur" Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parajasti domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Sotsioloogia puhul tuuakse välja 3 paradigmat · Funktsionalism · Konflikti-paradigma · Interaktsionism Paradigma Ühiskonna olemus Uurimisteemad Näide: kunst
31. Emile Durkheim sotsiaalne fakt viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on 32. Georg H. Mead oluline teine neid pimestanud. 33. Max Weber - ideaaltüüp c) rollikonflikt 34. Jürgen Habermas avalik sfäär 4 40. Millise akuturatsiooniprotsessi on läbi tenud a) Ükspuha millise kooli õpilasi me vaatama, väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt? jõukate vanemate lapsed saavad peale kooli a) Assimilatsioon lõpetamist alati paremini hakkama b) marginalisatsioon b) Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad 41. Mida uuriti Eesi viimases rahvaloenduses
Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin M. Horkheimer H. Marcuse J. Habermas marxitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik kultuuri poliitiline käsitlus nagu marksisimis, aga mitte nii lihtne käsitlus kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle kultuur teatav vastuhakk KRIITILINE KULTUURI TEOORIA · vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu · kultuur võimusuhete säilitamine · soov maailma muuta ! · kultuur eelduseks, et maailmas tuleks mingi murrang
puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile surutakse peale, inimese soove luuakse kunstlikult. 5. Populaarkultuuri peetakse osaks poliitilises võitluses. Gramsci väitis, et võitlus käib hegemoonia pärast. Popkultuur on sfäär, kus toimuvad pol. võitlused. Võib vaadata ka läbi iroonia(kes oskab/on võimeline), seega omatakse teatud distantsi(camp). Kultuuri tarvitades, teise konteksti pannes, me loome selle teistmoodi.. Nt kõigile meeldib "50 halli varjundit" samas mõni saab lugeda seda iroonilise pilguga. 6.Popkultuur on rahva enese loodud ja ei ole ülevalt peale surutud. Sell-out algne meie loodud stiil on sisestatud kommertsi, nt mingi underground punkbänd teeb sony'ga lepingu ja siis saab tuntuks jne
annaabi.ee 
