10. Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. 11. Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ 12. Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. 13. Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist. 14. Tunnuse minimaalne väärtus esineva tunnuse vähim väärtus. Tähis MIN. 15. Tunnuse maksimaalne väärtus esineva tunnuse suurim väärtus. Tähis MAX. 16. Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U. 17. Hälve variatsioonireas oleva tunnuse väärtuse ja keskväärtuse vahe. Kogu variatsioonirea hälvete summa on 0. 18. Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Tähis ². 19
· Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis a. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist: · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv 3
kesklõiguks. Kolmnurga mediaan Lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga mediaaniks. Teoreem kolmnurga kesklõigust Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest. Teoreem trapetsi kesklõigust Trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alustega ja võrdub aluste aritmeetilise keskmisega. Teoreem kolmnurga mediaanist Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et tipupoolne osa on kaks korda pikem küljepoolsest osast. 5-ga jaguvuse tunnus Kui arv lõpeb nulli või viiega, siis arv jagub viiega.
· Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist: · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on 4 variatsioonireas 25%. Tähis Kv
Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised järgnevatest arvnäitajatest iseloomustavad keskmist tendentsi? Vali üks või enam: Kaalutud aritmeetiline keskmine Variatsioonikoefitsient Mediaan Mood Dispersioon Standardhälve Küsimus 9 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Variatsioonikoefitsient näitab, mitu protsenti moodustab ... Vali üks: standardhälve mediaanist standardhälve aritmeetilisest keskmisest aritmeetiline keskmine standardhälbest Küsimus 10 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Kogutud andmete põhjal arvutati meeste vanuse standardhälbe väärtuseks 12 ja naiste vanuse standardhälbe väärtuseks 7. Milline väide on õige? Vali üks: Naiste vanused on rohkem koondunud ümber oma grupi keskmise vanuse Naiste keskmine vanus on suurem
kodakondsus. Elamispiirkonna järgi, on eestis vaesemad piirkonnad Ida-Eesti ning Lõuna- Eesti. 2011. aasta andmete järgi elas Viimsi vallas suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest ning Kallaste linnas,Alatskivi ja Peipsiääre vallas ligi 40%. Suhteline vaesus on vaesus, mille puhul lähtutakse pere kogusissetulekust, mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist ehk keskmisest. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju omavalitsustes. Erinevus maa ja linnaelanike vahel väheneb. Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni 10% kõrgem kui linnaelanikel. 2010. aastal oli maaelanike vaesuse määr 21% ja linnaelanikel 16%, kuid samas on erinevus aastate jooksul vähenenud. Põhjuseks on see, et suurema sissetulekuga
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaesuspiir Ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Vaesteabi najal ellujääjad ja nn 'prügikastiinimesed' on meie naabrid. Nad tekitavad paljudes imelikku ebamugavustunnet, kuigi tõdeme, et nende olemasolu on paratamatus. Kodutud on eriti puudustkannatav sotsiaalne grupp. Kodutute puhul on tegemist problemaatilise sotsiaalse rühmaga, kes võivad põhjustada kahju ka teistele inimestele.
inimesel ei jää üldse raha üle, et mingeid luksuskaupu osta või endale mõnd meelelahutust lubada, kõik teenitu kulub ainuüksi nendele asjadele, mida läheb otseselt tarvis endal hinge sees hoidmiseks. Vaesuse mõõtmiseks on kehtestatud vaesuspiirid, mis jagunevad suhteliseks ja absoluutseks. Vaesuspiir on ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir (sissetulekute ebavõrdus) on määratletud 60% leibkondade sissetulekute järgi mediaanist tarbimisüksuse kohta, iseloomustab sissetulekute jagunemist ühiskonnas. Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir ehk absoluutne vaesuspiir on arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. Absoluutne vaesus näitab leibkondade või isikute osakaalu, kes elavad allpool ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset. Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama
· Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist: · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv · Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on
· Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist: · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv · Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on
madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Vaesuspiir ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid.) Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir e absoluutne vaesuspiir arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. 1997. aasta andmetel oli see 1250 kr tarbimisühiku kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,8; 0,8). Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama
Küsimus 20 Ettevõttes töötab 4 töötajat, kelle palgad on 600, 700, 600 ja 900 eurot. Kui suur on mediaanpalk? (vastuse lahtrisse sisestage ainult Õige arv) Hindepunkte 1.00/1.00 Vastus: 650 Küsimus 21 Millised väited käivad pildil esitatud jaotuse kohta? Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Valige üks või mitu: a. Aritmeetiline keskmine on mediaanist suurem b. Aritmeetiline keskmine ja mediaan on võrdsed c. Mediaan on keskväärtusest suurem d. Jaotus on paremale kallutatud e. Jaotus on sümmeetriline f. Jaotus on vasakule kallutatud Sinu vastus on õige. Küsimus 22 On antud 10 päeva jooksul vahendusfirmas müüdud autode arvud: Õige 8, 5, 12, 3, 9, 10, 6, 12, 8, 8
Mood Asümmeetrilise jaotuse ehk vasakule või paremale kallutatud jaotuse korral. Küsimus 25 Millised väited käivad pildil esitatud jaotuse kohta? Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Valige üks või mitu: a. Aritmeetiline keskmine ja mediaan on võrdsed b. Aritmeetiline keskmine on mediaanist suurem c. Mediaan on keskväärtusest suurem d. Jaotus on vasakule kallutatud e. Jaotus on sümmeetriline f. Jaotus on paremale kallutatud Sinu vastus on õige. Küsimus 26 Järgmine tabel näitab kuue riigi nafta reservid ﴾mld barreleid﴿: Õige Hindepunkte Riik Nafta reservid 1.00/1.00
Kasutatakse näiteks asendikeskmiste leidmiseks. The correct answer is: 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 1, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 Question 5 Variatsioonikoe tsient näitab, mitu protsenti moodustab ... Correct Mark 5.0 out of 5.0 Select one: aritmeetiline keskmine standardhälbest standardhälve mediaanist standardhälve aritmeetilisest keskmisest Variatsioonikoe tsient leitakse standardhälbe jagamisel keskväärtusega seega väljendab standardhälbe suhet keskväärtusesse. The correct answer is: standardhälve aritmeetilisest keskmisest Question 6 Märgi keskmist tendentsi kirjeldavad arvnäitaja(d), mida on sisuliselt korrektne
30. Miks on liigne kihistumine ühiskonnale halb? Liigne kihistumine muudab ühiskonna ebastabiilseks, võib tekkida oht, et mõni erinevus kasvab nii suureks et jagab riiki alal elavad elanikud mitmesse leeri. Võib tekkida kriis ühiskonnas või isegi relvakonflikt. 31. Seleta mõisted suhteline vaesus, absoluutne vaesus. Suhteline- olukord, kus elamustingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset, või alla 60% leibkonna liikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Absoluutne- seisund, kus inimene jääb allapoole teatud minimaalset taset. Piiri määramine on riigi poliitiline otsus. 32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on? Elatusmiinimum on inimesele vajaliku elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Arvutamisel 3 komponenti- toidukulutused, eluasemekulutused, individuaalsed mittetoidukulutused. Eestis 2011. a. Seisuga 186,26 33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused?
o Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse normaalseks, elementaarseks. o Absoluutne – rahuldamata põhivajadused o Suhteline – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse o Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) o Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikmete kohta. o Vaesuse määr/vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas o Vaesus tänapäeval: töötud, vanurid, haiged, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
analüüsida, et saaks kas või mingigi ülevaate. Vaadates joonist 6 ning analüüsides asümmeetria kordajat, võib öelda, et Tartu elanikkonna puhul, mida iseloomustab vastava kordaja väärtus 0,03, on tegu peaaegu täiesti sümmeetrilise jaotusega, mis tähendab omakorda seda, et mood ei ole sümmeetriateljest (mediaan) kõrvale kaldunud, vaid peaaegu kattub sellega. Tallinna puhul on see kordaja aga -0,65, mis tähendab seda, et tegu on vasakkaldelise sümmeetriaga ning mood on mediaanist paremal. Samas, nagu juba mainitud, ei ole selline analüüs väiksemate valimite kasutamisel kõige usaldusväärsem, mida tõestab ka see, et eelnevalt välja arvutatud Tartu rahvastiku mood ning mediaan ei lange kokku, mida nullilähedal olev asümmeetriakordaja aga tähendama peaks. 8 Joonis 6. Ekstsessi väärtus, mis iseloomustab jaotuse püstakust, on Tartu puhul 0,19 ning Tallinnal 0,28
on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud,juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks
päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks
võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine • Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007 Vaesuse riskigrupid Eestis – kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6% Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus Sotsiaalne tõrjutus – viitab protsessidele, tänu mille indiviidid ei saa
Põlvkonnasisene: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline: põlvkondade-vahelised erinevused Struktuurne: majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit) Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas eeldatakse Absoluutne vaesusepiir – füsioloogiline elatusmiinimum Suhteline vaesus – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Sotsiaalne tõrjusus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda (piiratud tingimused võrreldes enamusega, pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine Avaldumisvormid: Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia
struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne tõrjutus – tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid:
iseloomustamiseks (keskväärtuse suhtes). Dispersioon on standardhälve ruudus ja standardhälve on vastavalt dispersiooni ruutjuur. 3) Kvantiilid: Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p (seejuures 0p1): P(X < xp) = F(xp) = p 4) Mediaan: oluliseim kvantiil, mediaan on jaotuse keskpunktiks tõenäosuse järgi: mediaanist nii vasakule kui paremale sattumise tõenaosus on võrdselt 0.5. Sümmeetrilise jaotuse korral on mediaan võrdne keskväärtusega. 5) Momendid, asümmeetria, ekstsess: kasutatakse juhusliku suuruse omaduste iseloomustamiseks. Momentide põhjal saab konstrueerida erinevaid momentkarakteristikuid. Asümmeetria näitab jaotuse sümmeetrilisust (sümmeetrilse jaotuse puhul asümmeetria võrdub nulliga, negatiivse asümmeetria
Seega saame variatsioonrea leida vaid arv- ja järjestustunnustele. Variatsioonrea keskpunkti nimetame mediaaniks. Kui objektide arv on paaritu, siis on mediaaniks variatsioonrea keskel asuv liige (järjekorranumbriga (n+1)/2). Kui objekte on paarisarv, siis on mediaaniks variatsioonrea keskel asuvate liikmete poolsumma (nende vahel asuv väärtus). Mediaan jaotab variatsioonrea kaheks osaks: alumiseks (siia kuuluvad mediaanist väiksemad väärtused) ja ülemiseks (kuhu kuuluvad mediaanist suuremad väärtused). Variatsioonrea alumise poole mediaani nimetatakse alumiseks ehk esimeseks kvartiiliks, variatsioonrea ülemise poole mediaani ülemiseks ehk kolmandaks kvartiiliks. Mediaan ja kvartiilid jaotavad variatsioonrea neljaks osaks, millest igasse kuulub (ligikaudu) neljandik kõigist variatsioonrea liikmetest. Lisaks kvartiilide kasutatakse (põhiliselt majanduses) ka kvintiile ja detsiile, kvintiilid jagavad variatsioonrea viieks võrdseks
iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. Kvantiile nim ka protsentiilideks, siis tõenäosus p väljendatakse protsentides. 10% kordseid protsentiile nim detsiilideks, 25%kordseid protsentiile nim kvartiilideks, 50% korral mediaaniks. Mediaan on jaotuse keskpunktiks tõenäosuse järgi: mediaanist nii vasakule kui paremale sattumise tõenäosus on võrdelt 0.5 Asümmeetria näitab jaotuse sümmeetrilisust. Sümmeetriliste jaotuste puhul iga x asümmeetria võrdub nulliga. Kui erineb nullist, siis tema märkr näitab, kumb jaotuse saba on suhteliselt väljavenitatum: negatiivne asümmeetria puhul on pikem vasakpoolne saba, positiivse puhul parempoolne saba. Ekstsess näitab jaotuse sabade suhtelist väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega. Normaajaotuse korral ekstsess võrdub nulliga
kohta (EEK), piimalehmatoetus, looma kohta (EEK/tk), Veised, ostetud-, müüdud-, omatarbeks loomade arv. 1.2. Põhiliste statistiliste näitajate leidmine ja iseloomustamine Andmete edasiseks töötlemiseks leiti põhilised statistilised näitajad, kasutades Microsoft Exceli funktsioone, 1. Aritmeetiline keskmine on kogumi keskmine väärtus, omab vastava näitajaga samasugust mõõtühikut; 2. Mediaan on kogumi keskliikme väärtus. 50% kogumi liikmetest omab mediaanist väiksemaid, 50% suuremaid väärtusi, omab vastava näitajaga samasugust mõõtühikut; 3. Dispersioon näitab muutujate jaotumist, hajuvust, omab näitajaga sama mõõtühikut. Enamuses näitajatel on dispersioon väga suur, mis võib 4 tähendada, et ettevõtete andmed on niivõrd erinevad, seega ka hajuvus on väga suur; 4. Standardhälve väljendab tunnuse väärtuste varieeruvust, ühik on tunnusega
määratlemine. struktuurne mobiilsus tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas. 10) Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. 11) Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus sotsiaalne tõrjutus tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks.
= 0,9 * 0,05 + 0,1 * 0,8 = 0,125 dispersioon on:DX=lamda X mediaaniks (tähistame Med) nimetatakse 3.Binoomjaotusega juhusliku suuruse juhusliku suuruse niisugust väärtust, mille keskväärtus on:EX=np puhul on võrdtõenäoline, et juhuslik suurus on kas suurem või väiksem mediaanist, soP(X < sobib kasutada näiteks mõõtmistulemuse Med) = P(X > Med). Geomeetriliselt on ümmardamisel tehtava vea mediaan punkt, mille puhul sirge x = Med kirjeldamiseks.Ühtlase jaotab jaotuskõvera ja x-teljega piiratud jaotuse keskväärtus EX = (a + b)/2 s.o. joontrapetsi pindala kaheks pindvõrdseks keskväärtus on juhusliku suuruse võimalike osaks. väärtuste lõigu [a, b] keskpunkt.
2012. aastal elas absoluutses vaesuses 7,3% Eesti rahvastikust (u. 100 000 inimest) - absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentneto-sissetulek oli väiksem kui 196 eurot. Suhteline vaesus mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentneto-sissetuleku mediaanist. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses 18,7% Eesti rahvastikust (u. 250 000 inimest) - suhtelises vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentneto-sissetulek oli väiksem kui 329 eurot. 5) Mediaanpalga mõiste SKP kogumahu suurenemine, samuti SKP per capita kasv ei tähenda alati, et keskmise elaniku heaolu on suurenenud (või et suurem hulk inimesi on vaesusepiirist kõrgemale tõusnud), kui loodud rikkus kontsentreerub kõige rikkamate kätte
keskväärtuse suhtes. dispersioon on standardhälve ruudus ja standardhälve on vastavalt dispersiooni ruutjuur. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. Kvantiile nim ka protsentiilideks, siis tõenäosus p väljendatakse protsentides. 10% kordseid protsentiile nim detsiilideks, 25%kordseid protsentiile nim kvartiilideks, 50% korral mediaaniks. Mediaan on jaotuse keskpunktiks tõenäosuse järgi: mediaanist nii vasakule kui paremale sattumise tõenäosus on võrdelt 0.5. Sümmeetrilise jaotuse korral mediaan võrdub keskväärtusega. Asümmeetria näitab jaotuse sümmeetrilisust. Sümmeetriliste jaotuste puhul iga x asümmeetria võrdub nulliga. Kui erineb nullist, siis tema märkr näitab, kumb jaotuse saba on suhteliselt väljavenitatum(raskem): negatiivne asümmeetria puhul on pikem vasakpoolne saba, positiivse puhul parempoolne saba.
mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna (-ühiskonna avatuse näitaja) *Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007 Vaesuse riskigrupid Eestis kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6% *Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus Sotsiaalne tõrjutus viitab protsessidele, tänu mille indiviidid ei saa
asjade kohta ja täpselt samal moel. Väheoluline ei ole ka see, et kuna testide abil koguneb alati sama info ja samal moel, siis on selle põhjal saadav hinnang „mehhaaniline“ ja seetõttu objektiivsem kui järele mõtlemise või vestluse põhjal tekkiv mulje. millised väärtused on andmetes “keskel” või “populaarsed”. Teine asi, mida me tõesti tahame, on andmete varieeruvuse mõõtmine: kui "laiali" on andmed. Kui kaugel keskmisest või mediaanist vaadeldavad väärtused kipuvad olema. Testitüübid: - tegevustestid (tests of maximal performance): inimene täidab mingit ülesannet (nt. valikvastustega testid; essee; mingite kujundite äratundmine arvutiekraanil; psühhomotoorika testid jne.); hinnatakse edukust ülesandes - kiirustest vs tulemustest (speed vs power test) > 50 % vs >90 % lõpetanute arvu osas – (kui teeme kiiruse testi – saame näha variatiivsust ja inimeste hinnangut, mis tekib
Vaesus - Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse normaalseks, elementaarseks Absoluutne vaesus rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) Suhteline vaesus toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (riigiti erinev) Vaesuse määr/vaesusrisk vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Suurem tõenäosus tänapäeval vaeseks osutuda: töötud, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Sotsiaalse tõrjutuse protsessid, mille tõttu indiviidid ei saa täielikult ühiskonnas osaleda, tekitab ühiskondliku osalemise vähenemise Majanduslik tõrjutus mitteosalus väärtuste loomises
suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust (võrdpäevsus) Pöörijooned on 23,5 laiustel ja polaarjooned on 66,5 laiustel 6. Ajavööndid 15 kaarepikkust vastab ühele tunnile. Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi mediaanist lähtuvalt 7. Maa magnetism ja magnetväli Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud Maa tuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. Magnetväljatelg ei lange kokku Maa pöörlemisteljega. Magnetväljas püütakse kinni Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades Van Alleni vööndi.
ühiskonnas tervikuna 10) Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid o Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) o Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse o Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) o Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta o Vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas 11) Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus 10 o Sotsiaalne tõrjutus – viitab protsessidele (struktuursed ja/või individuaalsed valikud), mille tõttu
Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega
kokkuvõtmiseks/esitamiseks. Kui tulpdiagrammi puhul esitatakse ühes tulbas ühe kategooria väärtused, siis histogrammi ühte tulpa koondatakse kokku teatavas vahemikus esinevad väärtused. 1. Mõisted 1.1. Keskmist taset kirjeldavad arvnäitajad. Mood – tunnuse enamlevinud väärtus (väärtus, mida esineb kõige sagedamini) Mediaan – variatsioonirea keskel paiknev väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa, pooled on mediaanist suuremad ja pooled väiksemad. Aritmeetiline keskmine (keskväärtus) kirjeldab jaotuse keskmist taset. Moonutatud pilti keskmisest tasemest näitab siis kui jaotusel esinevad erandlikud väärtused. Sel juhul tuleks koos keskväärtusega keskmise taseme kirjeldamiseks kasutada ka mediaani. 1.2. Andmete paiknemist kirjeldavad arvnäitajad. Kvartiilid - jagavad vaatlustulemused nelja võrdsesse ossa. Standardhälve – hajuvuse näitaja, mis arvestab kõiki vaatlustulemusi ning näitab kui
VAESUS - Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse ‘normaalseks’, ‘elementaarseks’ Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr / vaesusrisk - vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas VAESUSE SELETUSED - Vaesuse tänapäevane ‘nägu’ (suurem tõenäosus osutuda vaeseks): töötud, ebakindel tööturupositsioon, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Erinevad seletusvõimalused: Individuaalne vastutus, ‘õpitud abitus’ Vaesus kui struktuurselt (taas)toodetud nähtus
See on vaesuse kõige lihtsam vorm.me jagame oma pered pingeritta, tõmbame siia kuhugi piiri. Ütleme, et kõik pered, kelle sissetulek väiksem, kui on see piir, need on vaesed. See piir on vaesuspiir. See pole midagi muud, kui heaolustandard, mille alusel me kuulutame osa vaeseks. Kõige tuntum vaesuspiir on nn eurostat suhteline vaesusepiir. Selle loogika on välja töötanud euro liidu statistikaamet. Vaesuspiir on 60 prots sissetuleku mediaanist. Kui meil on 3 kodanikku, kellest üks teeni 1 eur, üks 2 eur ja kolmas 9 eur siis aritm keskmine on 4 eur päevas. Mediaansissetulek on 2 see kus väiksemaid ja suuremaid sissetulekuid on samapalju. Mediaansissetulek pegeldab seda harjumuspärast sissetulekut paremini, kui aritmeetiline keskmine. Aritm sissetulek on mõjutatav väga suurte ja väga väikeste sissetulekute poolt kallutab tavaliselt ülesse poole. 28.33. Ilmajäetus - Tarbimisühiskonna vaesuskäsitlus
ja jagatakse see leibkonna ekvivalentsuurusega. Leibkonna ekvivalentsuuruse leidmisel antakse leibkonnaliikmetele kaalud olenevalt sellest, kui palju on selles lapsi ja täiskasvanuid. Vaesusriski määr -- näitab nende inimeste osatähtsust elanikkonnas, kelle ekvivalentsissetulek on alla 60% riigi mediaansissetulekust. Vaesusriski süvik (sügavus) -- leitakse kui erinevus vaesusriski piiri (60% mediaanist) ja vaesusriskis elavate inimeste mediaansissetuleku vahel ning seda väljendatakse protsendina vaesusriski piirist. Ebavõrdsuse indikaatorid Kvintiilide suhte kordaja -- ülemise sissetulekukvintiili leibkondade summaarse sissetuleku suhe alumise kvintiili leibkondade sissetulekusse. Gini koefitsient -- näitab sissetulekute jaotuse ebaproportsionaalsust Sotsiaalne ebavõrdsus Mõiste _
5 Keskmine Korrutised Ärindus ja Sotsiaal- Tervis ja haldus teadused heaolu 0.13 0.16 0.12 0.56 0.50 0.23 0.48 0.53 0.38 0.36 0.28 0.32 0.77 0.60 2.30 0.00 0.00 1.71 2.3 2.1 5.0 Töötuse Maakond määr, % tööstuse määr mediaanist suurem Tartu maakond 3.9 0 Viljandi maakond 4.2 0 Võru maakond 5.8 0 Hiiu maakond 6.3 0 Lääne maakond 6.5 0 Harju maakond 6.7 0
annaabi.ee 
