Sejr; 9. mai 1170 28. märts 1241) oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Ta sündis Taani kuninga Valdemar I (11571182) ja Polotski Sofia teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse. <- Valdemar II pitsat Dannebrog langeb taevast Lindanise lahingu ajal 15. juunil, 1219. Kunstnik Christian August Lorentzen (1809). Maal asub Taani Riiklikus Kunstimuuseumis
Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul. 7) Vabadussõja algus ja murrang sõjas. 28. nov 1918- 2 veeb 1920 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt
madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Veestik Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau. Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Palju kanaleid on Põhja-Saksa madalikul. Kõige rohkem järvi on Põhja Saksa madalikul (Mecklenburgi järvedelava) ja Alpide eelmäestikus. Rahvastik Rahvaarv 82 079 454 (1998) Rahvastiku tihedus 230 in/km2 Aastane rahvastiku juurdekasv 0,02% (1998) Alla 15-aastaste osakaal rahvastikus 16% Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus 16% Keskmine eluiga 77 aastat (meestel - 73 a; naistel - 80 a) Kirjaoskus 100% Saksamaa rahvaarv on 82 079 454 (1998). Umbes 92% moodustavad sakslased
neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes või nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste võimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaõigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes piirkondades, mida me praegu tunneme Mecklenburgi, Pommeri ja Ida-Preisimaana, rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn, mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud 1219. aastal. Taanlased lahkusid Eestist mõned aastad hiljem ja andsid oma võimu üle Mõõgavendade Ordule, ühele saksa rüütlite ordule. Ordu kutsus kohale 200 saksa kaupmeest, kes hakkasid rajama linnalaadset asustust linnuse jalamile, kõrvale tekkis ka eestlaste asula
Saksamaa suurim näit on üle 2000mm aastas, Eesti suurim näit küündib aga 700mm-ni aastas. · Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau. Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Palju kanaleid on Põhja-Saksa madalikul. Kõige rohkem järvi on Põhja Saksa madalikul (Mecklenburgi järvedelava) ja Alpide eelmäestikus. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. · Kas on probleeme veekogude puhtusega? Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? Saksamaa tarbib ja reostab vett väga palju, kuid veepuhastus süsteemid on kõrgel tasemel, vett kasutatakse korduvalt. Jõgesid kasut. tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Saksamaal on 1
Kahjutasu p-lt ära võetud valduste ja õiguste eest Ordu ei alistunud, kuid oluk muutus talle ohtlikuks, kuna mõlemad piiskopid tegid tema vastu ässitustööd vasallide seas, linnades ja ka ägedat välispropagandat. Saksa ordu km Winrich von Kniprode nõustus leppima pp-ga alles pärast seda, kui Sksa keiser Karl IV määras Riia kiriku konservaatoreiks Poola, Taani, Rootsi, Norra kuni ning Mecklenburgi ja Pommeri hertsogi + paavst ähvardas karmide vahenditega. 7.mai 1366 Danzigis sõlmiti lepe, millega Ordu loovutas Riia linna pp-le, kes loobus vaimuliku kuulekuse nõudest ja läänivandest. Lepe pidi jõustuma pärast paavsti kinnitamist, kuid seda ei juhtunudki. Ordu kasu: välditi välisvõimude vahelesegamist Liivim asjadesse. Järgnevalt taoltes Ordu Liivim pk-de inkorporeerimist Sks ordusse (nagu Preisimaa, Kuramaa)
neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes vi nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste vimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes piirkondades, mida me praegu tunneme Mecklenburgi, Pommeri ja Ida-Preisimaana, rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn (endine Reval), mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud 1219. aastal. Taanlased lahkusid Eestist mned aastad hiljem ja andsid oma vimu üle Mgavendade Ordule, ühele saksa rüütlite ordule. Ordu kutsus kohale 200 saksa kaupmeest, kes hakkasid rajama linnalaadset asustust linnuse jalamile, krvale tekkis ka eestlaste asula
Reiner Brockmann (1609 1647) Juhuluuletaja ning tõlkija Sünnikoht: Schwan-Gränzdorf Sünniaeg (ukj/vkj): 28.04.1609 / 18.04.1609 Surmakoht: Tallinn (Eestimaa) Surmaaeg (ukj/vkj): 09.12.1647 / 29.11.1647 Eluloolist Reiner Brockmann sündis 28. aprillil 1609 Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile. Juba gümnaasiumipäevil surid Brockmanni vanemad: ema 1625. ja isa 1626. aastal. Viimase mälestuseks kirjutas ta oma esimese kreekakeelse juhuluuletuse, mida senini pole leitud. 1633 sai R
160307 Shakespeare kirjutab tragöödiad Kuningas Lear ja Macbeth. 1605 Venemaal lõpeb Boris Godunovi valitsus, algab nn segane aeg. Loe Puskini tragöödiat ,,Boris Godunov". 1605 Püsirohuvandenõu Inglismaal. 1608 Sureb Georg Müller. 1609 Galileo Galilei tõestab, et Päike on tõepoolest universumi keskus. 1609 Sünnivad suurim saksa barokkpoeet Paul Fleming (Hartenstinis Saksamaal, sünniaeg oktoober, täpne kuupäev teadmata) ja Reiner Brockmann (Schwaanis Mecklenburgi hertsogiriigis, 28. aprillil). 1 1610 Usuhull Ravaillac tapab Prantsuse kuninga Henri IV. Konflikt katoliiklaste ja protestantide vahel kasvab. 1611 Rootsi troonile saab Gustav Adolf. 1613 Venemaa tsaariks saab esimene Romanov Mihhail. 1615 Rubensi maal ,,Maa ja vee liit". 1616 Sureb William Shakespeare. 161848 Kolmekümneaastane sõda katoliikliku ja protestantliku Euroopa vahel. Sõdivad kõik, v. a Briti saared. Loe Schilleri triloogiat ,,Wallenstein".
Vaid pruun- ja kivisöe varud Reinimaal ning Sachsenis on rikkalikud, vähesel määral esineb ka rauamaaki ja maagaasi. 2.1 Maastik Kõige tähelepanuväärsemad mäetipud jäävad Baieri Alpidesse, kuid kogu riigis on rohkesti ka madalamaid mägesid ja kõrgustikumassiive. Palju on kaetud tiheda ja ilusa metsaga, pakkudes mitmesuguseid matkamisvõimalusi ning vaikust ja rahu. Suuremad järved on Bodensee (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Mecklenburgi järvistu Mecklenburgische Seenplatte ei ole nii laialdaselt tuntud, ent see on suurepärane järvede piirkond, kus asub Müritzi järv, mis jääb suuruselt alla üksnes Bodenseele. 8 Kõrgustikke katkestavad jõed; suurim neist, Rein, on kõrge maalilisem Bingeni ja Koblenzi vahelises kindlusterohkes orus. Kuid teisedki veeteed on atraktiivsed, eriti seal,
alla. Neli aastat väldanud konflikt lõppes Reinholdi võiduga, Wilhelm pidi oma taotlustest loobuma ning tüli peasüüdlasteks tehti Läänemaa vasallid. Koadjuutorivaenus. Koadjuutorivaenus oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 15561557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt Preisimaa hertsogi Albrechti, Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I ja Poola kuninga Zygmunt II Augusti huvid, Christoph von Mecklenburgi Riia peapiiskopi koadjuutoriks määramisel. Kõige suurem häda oligi selles, et Liivimaa maapäeval otsustati et ilma kõigi maaisandate nõusolekuta ei või kohalike riikide koadjuutoriteks saada ilmalikud valitsejad või nende pärijad (vürstisoo esindajad), selle lepingu kinnitas ka peapiiskop. AGA seda lõpuks tehti. Liivi sõja põhjuste küsimus. Maapuudus: 1550
Max Friedrichi tegi maailma esimeses psühholoogialaboratooriumis, oli täpselt seesama metronoomi abil tehtud silma-kõrva katse, mida psühholoogias oli hakatud nimetama komplikatsiooni eksperimendiks. Emil Kraepelin (1856-1926) Tartu psühhiaatriaprofessor (1886-1891). Kaasaegse psühhiaatria rajaja. Ajavahemikus 1981- 1992 tsiteeriti E.Kraepelini töid Social Sciences Citation Index'i põhjal 1426 korda. Sündis Neustrelitzis, Mecklenburgi ligidal. Oli üks esimesi, kes õppis W.Wundti juures Leipzigis (1882) eksperimentaalpsühholoogiat. Karepelin lootis saada Wundti assistendiks, kuid viimane laitis selle mõtte maha, kuna psühholoogia perspektiivid polnud kuigi selged. Ta soovitas Kraepelinile turvalist arsti karjääri. Kraepelin siirduski Würzburgi,
kostitati kogu rahvast mehiste kõhutäite ja õluga vähemalt kolmel päeval. Kõik see tõstis Gustavi rahva silmis kõrgemale. ABIELUD Kuninganna Katarina Kuningas oli juba rohkem kui kolmkümmend aastat vana ja ikka veel vallaline. Abielu mõne vana valitsejasuguvõsaga oleks avanud võimalusi poliitiliseks koostööks, kaitseks ähvardavate naabrite vastu või kasu saamiseks ühistest ellistest. Gustavi ambitsiooniks oli abielluda mõne Taani, Mecklenburgi, Pommeri või Poola sobiva lepingupartneri tütrega. Kahjuks ei olnud need isad eriti innukad andma oma tütard Rootsi tõusikule, kes oli keisri õe ja tema mehe minema kihutanud. Lõpuks õnnestus Gustavil abielluda Saksi- Lauenburgi noore hertsogitütre Katarinaga. Laulatus ja Katarina kroonimine kuningannaks toimusid Suurkirikus 1531. aastal, 24. detsembril. Katarina sai siis 18 aastaseks. 1533. aastal sündis neil esimene ja ainuke laps Erik. Kuninganna Katarina suri
pidalitõbiste varjupaik 12. Tõnnivakad - Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnn oli taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. 13. Dietrich Damerow ja tema roll Eesti ajaloos Oli Tartu peapiiskop aastatel 1379-1400. Nõudis ordult ise läänivannet ja lõi laialdase orduvastase koalitisiooni, kuhu kuulusid Mecklenburgi hertsog Albrecht (kes oli samaaegselt ka Rootsi kuningas), Leedu suurvürst Vytautas ja Inglise kuningas. 14. Jungingeni armukiri - Jungingeni armukiri oli 13. juulil 1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 15. Vana Liivimaa maapäevad - 1421.aastast alates hakati neid pidama iga aasta
Ühiskond oli ebaõiglane ja kõlvatu. Saksamaa ja Austria 17. sajandi II poolel ja 18. sajandi algul Kolmekümneaastase sõja jäljed Kui aastakümneid Saksamaal möllanud sõda lõppes, oli maa laastatud. Vaenuvägedest ja omal käel rüüstavate palgasõdurite jõukudest oli eriti rängalt kannatanud talurahvas, kellest 40% oli hukkunud. Olenevalt vägede liikumisteedest olid paikkonniti erinevused suured. Kõige rohkem olid laasatatud Pommeri ja Mecklenburgi piirkond Põhja-Saksamaal, kus üle 50% elanikkonnast oli hävinud. Kohati oli hukkunud isegi 5/6 inimestest. Oma elu päästmiseks otsisid talupojad sõja ajal varju metsades. Suurem osa põldudest jäi harimata ja kasvas umbrohtu. Sõja lõppedes oli puudus kariloomadest, eriti veoloomadest. Elamikkonna arvukuse taastamine ja majanduse jaluleaitamine nõudis aastakümneid. Veel 1683.a. oli Preisi hertsogkonnas 45%, Baieris 1700.a. paiku u. 1/3 põllumaast kasutamata.
Riia peapiiskop väitis, et ordu peab piiskoppidele alluma või olema lausa läänisõltuvuses. Ordut see ei huvitanud, sest nemad allusid otse paavstile. Tülide vahekohtunik paavst > manipuleeris. 15.saj lõpul õnnestus ordul saavutada endale meelepärase kandidaadi määramine nii Riia kui ka SaareLääne piiskopitoolile. Kuna ordu tugevnes, hakkas tööle vastasrinne, mille juhiks tõusis Tartu piiskop Damerow. Ta asus välistoetust otsima, sõlmiti liit Saksa kuninga, Mecklenburgi ning PommeriStettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga. Kuid see liit nõrgenes, kuigi Tartusse tulid appi ka mereröövlid, suutis ordu vägi 1396. Tartu vallutada. 1397. Danzigi kongress, kus jõuti otsusele. Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu. Seisused ja Maapäev 14.saj suurt rolli hakkasid mängima läänimehed ja linnad
Friedrichi surmaga (2 aastat hiljem) kaasnes põhimõtteliselt ka keisririigi häving. Pärast mõnda ebaõnnestunud valitsejat saavutas paavstivõim lõpliku võimu, aga oli ka lootusetult oma mainet kahjustanud. Taani poliitika Põhja-Saksamaal 12.-13. sajand Taani pidas osalt Põhja-Saksa aladega kaubandust, osalt röövis neid. Varustas kala ja põllumajandussaadustega. Knut VI (1182-1202) kasutas ära Saksa-Rooma riigi nõrkust, vallutas suurema osa Pommerist, Holsteini, Mecklenburgi, Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273
· Jätkusid ordu ja piiskoppide vahelised võitlused. Rõivastustüli Riias ja Tartus asendati toomhärra ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid Põhja- Saksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda. · 1396 korraldas ordu sõjakäigu Tartu piiskopkonda, maa rüüstati, vallutati kõik linnused, va piiskpilinnus Toomemäel. Danzigi kongress: kokkukutsumise põhjuseks Saksa ordu kõrgmeistri soov tülid lõpetada. · Toimus 1397. aastal Danzigis, kohal olid kõik Vana-Liivimaal poliitilised jõud, ordu kõrgmeister Konrad
· Jätkusid ordu ja piiskoppide vahelised võitlused. Rõivastustüli Riias ja Tartus asendati toomhärra ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid PõhjaSaksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda. · 1396 korraldas ordu sõjakäigu Tartu piiskopkonda, maa rüüstati, vallutati kõik linnused, va piiskpilinnus Toomemäel. Danzigi kongress: kokkukutsumise põhjuseks Saksa ordu kõrgmeistri soov tülid lõpetada. · Toimus 1397. aastal Danzigis, kohal olid kõik VanaLiivimaal poliitilised jõud, ordu
hävitati. Friedrichi surmaga (2aastat hiljem) kaasnes põhimõtteliselt ka keisririigi häving. Pärast mõnda ebaõnnestunud valitsejat saavutas paavstivõim lõpliku võimu, aga oli ka lootusetult oma mainet kahjustanud. Taani poliitika Põhja-Saksamaal 12.-13. sajand Taani pidas osalt Põhja-Saksa aladega kaubandust, osalt röövis neid. Varustas kala ja põllumajandussaadustega. Knut VI (1182-1202) kasutas ära Saksa-Rooma riigi nõrkust, vallutas suurema osa Pommerist, Holsteini, Mecklenburgi, Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273
Taotlused: · Baltikumi sõjalise kaitse jätkamine Saksa armee poolt · Saksa valitsuse toetus Venemaast eraldumisele · Saksa valitsuse abi iseseisva Balti riigi loomisel liidus Saksamaaga Negatiivsed tegurid: · Eesti vallavanemad (protestikirjad) · Saksa vasakparteid · liberaalsed baltisakslased · Saksamaa vürstiriigid · Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele) Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava. Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich. 22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks 3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine) Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5 sakslast, 3 lätlast, 2 eestlast, eesotsas maamarssal ja Audru mõisnik parun Pilar von Pilchau. Eestlaste vastutegevus Saksa okupatsioonile 6. III 1918 Ajutise Valitsuse salajane korraldus passiivseks vastupanuks:
1.1 Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik. Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (mars) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed ( Ems, Weser,Elbe) suubuvad Põhjamerre lehtersuudmeina. Läänemere rannikut liigestavad lahed ja poolsaared. Põhjameres on suurimad saarerühmad Põhja- (suurim saar Sylt, 99 km2) ja luitelise tekkega Ida- Friisi saared. Friisi saari eraldab mandrist madal, mõõna ajalpaljanduva põhjaga
SIV teisel poolel langesit Vana-Liivimaa piiskopkonnad suuremal või vähemalt määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas üksnes Tartu Piiskopkond. iimastel astakümnetel orduvastase rinde etteotsa Tartu piiskop, Dietrich Damerow, kes oli varem Saksa-Rooma keisri Karl IV sekretäriks. Laialdased sidemed euroopas ja silmapaistvad diplomaatilised tulemused(pariisi ülikoolis õppinud) lubasid tal leida küllaltki märkimisväärsed välisabi. Temaga ühinesid P-Saksa Mecklenburgi hertsog ja mõned teised saksa kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia Peapiiskop. Tartusse saabus ka 500 vitaalivenda. 1396 sai saatuslikuks ordu sõjakäik- Tartu piiskopkonna maa rüüstati, vallutati kõik linnused va. piiskopilinnus Toomemäel. Danzigi kongress toimus nende sündmuste tõttu. Kune need olid rahvusvahelise tasakaaluga. Peale kõigi Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude esindajate oli kohal ka ordu
vaimulikule 6 kuud hiljem. SACREDOTIUM JA IMPERIUM: Sacredotium ehk vaimulik võim (selle pea oli paavst)/ imperium ehk ilmalik võim (selle pea oli keiser). TAANI POLIITIKA PÕHJA-SAKSAMAAL 12-13 SAJAND: Taani pidas osaliselt Põhja-Saksa aladega kaubandust, osalt röövis neid. Varustas kala ja põllumajandussaadustega. Knut VI kasutas ära Saksa- Rooma riigi nõrkust, vallutas suurema osa Pommerist, Holsteini, Mecklenburgi, Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vandi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. Sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. KUURVÜRSTID: Kuurvürstidele kuulus 13. Sajandist Saksamaal kuninga valimise õigus. Kuurvürstide kolleegiumi moodustasid algselt seitse kuurvürsti: Mainzi, Kölni, Trieri peapiiskop
ning hulk kindlusi. · Henri IV troonileasumine ja edikt tähendasid ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvastikku. Loodetud rahu ei kestnud kaua usuvõitlused puhkesid taas järgmine sajand. 35. REFORMATSIOON SKANDINAAVIAMAADES ROOTSI: KALMARI UNIOON, KUNINGAVÕIM JA KIRIK · 1397. aastal sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa laienemisele. Rootsi troonil oli istunud Mecklenburgi Albrecht. Sakslastevastaseks võitluseks olid rootslased kutsunud appi Taani kuninganna Margrete, kelle vägi purustaski 1389. aastal Albrechti väe. · Kalmari uniooni loomisel krooniti kõige kolme riigi ametlikuks valitsejaks Erik XIII , kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele. Ei kujunenud võrdsete riikide liitu. Suur-Taani võimsaim. Rootsist läänistati maid taanlastele, ja määrati taanlastest foogte-(kuningavõimu piirk
tema vend Absalon (Roskilde piiskop, alates 1178 Lundi peapiiskop). Ühest Absaloni poolt rajatud kindlustusest arenes hiljem välja Kopenhaagen. 1180-1181 vallutas osa põlu alla sattunud Heinrich Lõvi valdustest (Lübecki) Keskvõim-päritav-kirik-vendid-Rügenisaar-ristimine-ristisõda-slaavlased-Absalo n-Kopenhaagen Valdemar II Võitja (Taani kuningas 1202-1241) Eelmise poeg. Alates 1188 oli ta Schleswigi hertsog, kellena ta vallutas Hamburgi ja Lübecki linnad ning Holsteini ja Mecklenburgi vürstiriigid. 1203 saarlased rüüstasid Lõuna-Rootsis. 1206 ründas Saaremaad. 1210 vallutas Väike-Pommeri, ründas Preislasi. 1214 vallutas Lauenburgi. Otsustas sekkuda ristisõdadesse Baltikumis. 1219 maabus Eestis Lindanise all ja allutas Põhja-Eesti. 1222 tungisid saarlased Saaremaale, kuid peksti sealt välja. 1223 sattus Valdemar II jahil olles sakslaste kätte vangi ja pidi vabanemiseks loovutama kõik võõrvaldused välja arvatud
Kui võtta pikkuseks vahemaa Sankt Peterburist Taani väinadeni, siis on see 750 miili, laius on keskosas 180 miili. Balti mere rannajoon on keeruline, seal on palju saari, lahekääre ja madalikke, mis raskendavad tunduvalt laevaliiklust. Eriti keeruline on laevaliiklus Soome ja Rootsi rannikualadel. Balti mere suurimad lahed: 1. Botnia 2. Soome 3. Riia 4. Narva 5. Gdansk 6. Pomorie 7. Mecklenburgi 8. Kieli 9. Liivi Pinnahoovused on nõrgad, ainult keskosas moodustub kellaosutile vastu liikuv hoovus. Tugevate tuulte mõjul võib lahtedes veepind tõusta kuni 4 meetrit üle normi. Pinnavee temperatuur tõuseb suvel kuni 19º C, talvel langeb kuni 1º C. Põhjaosas meri talvel külmub. Vee soolsus kõigub 4 - 11 piires. Balti mere kliima on väga muutlik: nii põhja-, kesk- kui ka lõunaosas esineb udumassiive, õhu suhteline niiskus on väga kõrge.
Kavatsedes lõpetada meditsiiniõpingud ning omandada dokorikraadi, sõitis Fleming Leidenisse, kuid haigestus teel ja suri Hamburgis. Flemingist Tallinna jäänud raamatud - 26 teost kümnes köites annetas Oleviste raamatukogule tema mõrsja õde Elisabeth Niehusen, Niguliste pastori Nicolai von Hövelni lesk, 1660. aasta novembris. Nendest on tänapäeval Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonnas kaheksa köidet. Reiner Brockmann(1609-1647): Brockmann sündis Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile.1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Saksamaa olud olid Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H
katoliku usu sisu peamiselt teadmata. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. RÕIVATUS TÜLI. Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad. Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev. Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda. 1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe. Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade vasallidelt osavõttu ordu sõdadest.
ümber, kuid Novgorodi abiväe saabumisel sõlmiti rahu. 1269. aastal sõlmiti rahu. Sakslased lubasid loobuda Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga- Erimeelsus Leedu ristiusustamisega ja peapiiskop ei toetanud ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega). Albert Suerbeer tegi 1260. aastatel katse oma positsioone tugevada Saksa ordu suhtes. Ta kutsus 1267. aastal ristisõitjaina maale krahvi Gunzeli ja Mecklenburgi vürsti Heinrichi. Peapiiskop jäi kõrvale sõjast venelastega. 1268. aastal Albert Suerbeer püüdis kontrolli alla saada Kirde-Leedu ala, mis oleks tähelepanuväärne vastukaal ordu vallutustele Zemgales ja Latgales. Krahv Gunzelit nimetati peapiiskopkonna valitsejaks ja kaitsjaks "barbarite ja kõigi teiste sissetungijate" vastu, kelle hulgas mõeldi ka ordut. Krahv lahkus ning 1268. aastal ordumehed vangistasid peapiiskopi. Surve all pidi peapiiskop tegema järeleandmisi,
Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul. Esimene maailmasõda 1914. a viisid suurriikide vastuolud Esimese maailmasõja puhkemiseni. Vastamisi seisis kaks koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-
arvelt tugevamaks. Georg saatis laevastiku Läänemerele, et lõpetada Rootsi mereblokaad Venemaa poolt hõivatud mere idakalda vastu (see häiris Inglise ja Hollandi kaubandushuve). 1717 kuulutas Inglismaa Rootsile ametlikult sõja. Samal ajal algasid vastuolud Rootsi vastases koalitsioonis, eriti teravaks muutus vastasseis Hannoveri (Briti) ja Venemaa vahel Põhja-Saksamaal, kuhu vene väed olid viidud juba 1711. 1716 abiellus Peetri sugulane Mecklenburgi hertsogiga, mis muutis riigi vene satelliidiks. See oli aga Hannoverile vastuvõetamatu. Georg I õnnestus leida toetust Venemaa ja Preisimaa vastu (viimased olid liidus) ning 1719 sõlmiti Viinis liit Austria (keiser Karl VI) ja Saksi-Poolaga, mis viis Venemaa väljatõrjumiseni Põhja- Saksamaalt. Peeter I ja Georg I vaheline konfrontatsioon toimus ajal, mil mõlemad olid sõjajalal Rootsiga. Vastuolud Rootsi vastases koalitsioonis parandasid Karl XII diplomaatilist positsiooni.
annaabi.ee 
