25 ETNOGENEES: UUS RAHVASTIK VÕI JÄRJEPIDEVUS VARASEMAST RAHVASTIKUST? Varasem teooria Varasema teooria kohaselt jõudsid soome-ugrilased siia koos kammkeraamikaga ca 4000 ema. Enne seda olid Eesti ala asustanud teadmata päritolu Kunda kultuuri inimesed, kelle keelest on tänapäeva jõudnud väike hulk sõnu. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Meie praegune keel on pärand kammkeraamika kultuuri kandjailt (soome-ugrilastelt), meie väljanägemine aga nöörkeraamika kultuuri kandjailt (indo-eurooplaastelt). Seda peaksid justnagu kinnitama muuseumides väljas olevad koljurekonstruktsioonid. Hilisema arvamuse kohaselt on taolised rekonstruktsioonid sageli tendentslikud, tehtud juba etteantud teooriat jälgides.
Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtl
Sel ajal tuli Eestisse ida poolt uusi elanikke. Europiidse Kunda kultuuri rahvastiku ning protolaponiididest tulnukate segunemisel mesoliitikumi lõpul ja neoliitikumi varasel jalgul algas soomeugrilaste ühe osa antropoloogilise tüübi muutumine europiidsuse suunas, mis jätkus hilisneoliitikumis uute europiididest siirdlaste jõudmisega Eestisse. Viimased olid nn. venekirveste kultuuri kandjad, kes ilmusid Eestisse III aastatuhande viimasel veerandil. Venekirveste kultuuri asukate keel kuulus indoeuroopa keelte hulka ning need hõimud etendasid olulist osa eelkõige balti rahvaste kujunemisel. Alutaguse tähtsamateks venekirveste kultuuri leiukohtadeks on Sope kalmistu ning Jõuga asulakoht. Võrreldes mitmete teiste Eesti piirkondadega on selle kultuuri leiukohti Alutagusel siiski suhteliselt vähe teada. Eesti idapoolses osas jäigi venekirveste kultuuri kandjate osa võrreldes Lääne-Eesti etniliste protsessidega tagasihoidlikumaks. Nimelt sulasid indoeuroopa päritolu siirdlased pikapeale
noort. Asjalikud inimesed saavad läbi igal ajal, mida elu ka ei tooks. Eestlane saab olla igal pool, aga kas ka õnnelik? Vanavanemate elu on varsti sama võõras ja kummaline kui mõne kauge suguharu elu troopikas. Võib väita, et see on paratamatu: uus elu on parem, see tähendab mõnusam ja lahedam kui vana. Järelikult ei ole põhjust vana kahetseda ja võib olla mäletadagi. Paraku ei ole alati selge, kas uus elu ongi vanast parem, kas oleme õnnelikumad kui olid meie esivanemad. Veel vähem suudetakse hinnata, kas see kiiresti muutuv elulaad on midagi kindlat ja kestvat või ollakse valinud ummiktee, mis viib kord suure kriisini. See on oht põlvkondade järjepidevusele. Järjest enam kerkib esile lääneliku elustiili väärtustamine: slängid ja laenud eesti keele sõnavaras, madal iive, segaabielud, seksuaalvähemused. Eestlane võtab välja notebook´i, märgib sinna businessman´iga briefing´u aja
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustam
selleks iga perekond. Minu arvates kõige tavalisem eesti pere on korralik ja koduhoidev. Vahel küll, ei usaldata üksteist ja ollakse kinnised, ei väljendata oma tundeid, kuid tegelikult armastatakse üksteist soojalt. Muidugi on olemas ka erandeid, kahjuks on neid erandeid liiga palju, ning seetõttu ollakse õnnetud. Mina isiklikult arvan, et tõelise eestlase iseloom ja olek saab alguse just kodust. Minu iseloomu, mõtteviisi ja hoiaku uute asjade suhtes on kujundanud just minu esivanemad, minu perekond, keda ma armastan ja hoian. Koht mis on minu kodu on olnud suureks teguriks minu sirgumisel nagu meil kõigil. Usun, et kõik saab alguse kodusest kasvatusest, sellist mõtet peavad minu paljud lähikondlased tõeseks. Ütlus, et eestlased on tuimad ja aeglane rahvus on aegunud. Tänasel päeval see nii enam pole. Me oleme töökad, aeg-ajalt auahned ega mõtle teistele, kuid loomult oleme soe rahvus. Eestlased, kui väike ja kannatanud rahvas,
tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine: Muistise mõõtmete ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ja fotode tegemine. Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla
loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) · Suur veeuputus sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tsehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval
hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) Suur veeuputus – sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 – 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia)
· Lembit Jaanits arheoloog · Paul Ariste keeleteadlane · Karin Mark antropoloog Esimene arheoloogiline kultuur oli Kunda kultuur, selle asukad jõudsid siis pärast viimast jääaega. See hõlmas nii Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Lääne-Venemaad. Arvati, et Kunda kultuuri esindajad polnud soomeugrilased nad olid esimesed hõimud, kes Euroopas elasid ehk protoeurooplased. Paul Ariste leidis isegi mõningaid sellised sõnu eesti keeles, millel on sarnasusi mõnede indoeuroopa sõnadele, kuid mis pole tüüpilised indoeuroopa sõnad, seega ta pakkus välja, et sellised põhimõisted võisid kõlada ka protoeurooplaste suudes ja hiljem on need sõnad siis laenatud. Need on üsnagi olulised mõiste näiteks: meri, mägi, oja, mets jt. Kahtlemata on nad tähtsad ja olulised, eriti neile kes elavad loodused. Lisaks sellele leidis ta ka kalade seas: haug, siig, koha ja veel: eile, häbi, must. Tänapäeva keeleteadlased sellist
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliitikum kestab Eestis aastatel
kultuuri kandjad. Kunda kultuur ulatus Lõuna-Soomest Põhja-Poola ja Valgeveneni ning Läänemerest Loode-Venemaani. Kunda kultuuri inimeste päritolu on segane ja kindlaid andmeid selle kohta, kust nad tulid ja milline on nende keeleline ja etniline taust, ei ole. On siiski oletatud, et Kunda kultuuri inimesed võisid olla soomeugrilaste esivanemad. Kunda kultuurile järgnes Eestis varaneoliitiline Narva kultuur, mille kandjad olid ilmselt Kunda kultuuri inimeste otsesed järglased. 3. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemist leiutamist, mil inimesed valmistasid tööristu enamasti kivist.
kasutavad omavaheliseks suhtluseks siiski eesti keelt. See näitab, et noortel Eesti venelastel eesti keelega probleemi ei ole. 19 20 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Ainjärv, H; Häidkind, R. Liiklusohutusele suunatud hoiakute kujunemine. Tallinna Ülikool https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/, 17.01.2016 2. Allik, J. 2008. JÜRI ALLIK: Kas rahvusel on iseloom? Eesti Päevaleht Online http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-allik-kas-rahvusel-on-iseloom?id=51152362 3. Eesti Statistika 2009. ,,Immigrantrahvastik Eestis" lk 13, 14, 15, 18, 21-13. Statistikaamet 4. Eesti Statistika 2008. Immigrantrahvastiku uuring. Statistikaamet https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwirjO- LgoTMAhVlQZoKHY3bAkIQFggaMAA&url=https%3A%2F%2Fwww.stat.ee %2Fdokumendid%2F57801&usg=AFQjCNG0pYuYI-
kogemust. • Kultuuriline informatsioon antakse edasi inimesele selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb ehk siis läbi kogemuse. (kasvatus, õppimine, jäljendamine, kordamine) • Kultuuri seostatakse ka mõistega tsivilisatsioon- kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuri piirkond.( Antiik-, Kristlik,- Hiina-,maavälinetsivilisatsioon). Tähistab materjaalset kultuuri. • Kultuuride uurimine algas 1960-ndatel ja vastas tolleajastu sotsiaalsetele kultuurile, noorte vajadus oli kritiseerida kõrgkultuuri. Kultuuri uurimine tekkisid huvid subkultuuride vastu ja oli vajadus neid mõista. • Subkultuur on kultuur kultuuris- üks rühm inimesi, kellel on suure kultuuri omadused( punkarid, mentalistid) • Subkultuurid 60-ndatel olid Hipid, noored hakkasid teistmoodi riietuma, käituma.
Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Soome ja Eesti teadlased on püüdnud keeleteaduse, populatsioonigeneetika ja arheoloogia andmete sünteesi abil luua pilt eurooplaste põlvnemisest.Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks
Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala tunduvalt väiksem praegusest. Enam kui 8000 a tagasi eKr toimus Billingeni katastroof ja Läänemere pind langes korraga 20.30 m võrra - Eestimaa pindala suurenes märgatavalt. 8 at eKr soojenes kliima, ilmusid kase ja männimetsad. Sisse rändasid põdrad, karud, koprad jm loomad.. sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis. 2.Muinasaja uurimine uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi väljakaevamisi. Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid
Viin Eestis u 15.saj, tehti Karksi foogti käsul. Liitlemisega seotud muistised Muistsete teede ja sildade jäänused. Laevade, paatide ja ühepuupaatide(1) jäänused. Arheoloogilise uurimistöö metoodika. Uurimistöö : 1. Välitöö - arheoloogilne luure ehk inspektsioon ja arheoloogiline kaevamine 2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö Arheoloogilne luure Maastiku vaatlemine, muististe registeerimine, maastiku uurimine. Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest. Keraamika killud annavad aimu vanusest. Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte.
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
hammasrataste vahele. Vähem teatakse seda, et Siberisse on eestlasi sattunud ka juba palju varem; seda, et kuni tänase päevani elab Siberis tuhandeid eestlasi, kellest enamus on seal sündinud ning kelle kodumaa on Siberis. Seda, kuidas eestlased Siberisse on sattunud, teatakse üsna vähe. Kohati on sellekohased rahvalikud teooriad vägagi üllatavad. Aivar Jürgenson1 kuulis ühelt Eestis sündinud, kuid aastakümneid Saksamaal elanud vanaproualt uurali keelepuu teooriat, mis kõlas järgmiselt:eestlased, kes tänapäeval Läänemere kaldal elavad, on tegelikult pärit kaugelt idast. Eestlased elasid Siberi metsades ja Uuralirohunõlvadel, küttisid seal metselajaid ning karjatasid pudulojuseid, kuni ühel hetkel sai paiksest elust villand. Esivanemad pühkisid uurali-siberi tolmu jalgadelt ja hakkasid liikuma Euroopa poole. Neist sai eesti rahvas. Aga osa sest rahvast ei mõelnud sugugi nii nagu need kärsitud hõimlased, kes laia
Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant. Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. Vaatamata reeglipärastele ja mittereeglipärastele muutustele on häälikulooline meetod tähtsaim. Meetodi võimalused ajaliselt piiratud. Saab uurida muutusi, mis keel(t)es toimunud viimase 5000-7000 aasta jooksul, kuid ühisjooni võib olla palju varasematest seostest, nt hüpotees uurali keelkonna ürgsest sugulusest altai vm keelkonnaga. Midagi kindlat ei ole võimalik väita. 7. Mida tähendab rahvaetümoloogia? (Metsmägi 2012; lk 20) Mõnikord võivad tüved muutuda või laenud muganeda ka reeglipäratult. Võib juhtuda, et tähenduse laienedes kujuneb uue tähenduse jaoks uus tüvevariant. Näiteks on känd tõenäoliselt vana tuletis tüvest kand, reeglipäratu muutus a > ä I silbis võib olla toimunud tähenduste eristamiseks
ülestõusuga. Kindlasti oleks rääkida veel palju, kuid paraku on materjalid kohati vaieldavad ning tõeste arvude ja väideteni jõudmine võtaks kauem aega ja nõuaks rohkem arutlemist, kui siinkohal referaadiks tarvilik oli, pealegi küündiks see juba siis uurimustöö valdkonda. Jüriöö ülestõus püsib eestlaste mäludes veel pikka aega. Muistne eestlane kangastub meie silme ette kui jõuline ja teotahtega inimene, kes igatseb vabadust ja priiust. Vaid seda on meie esivanemad tahtnud ja ometigi ei ole nad seda enamasti tunda saanud, sest Eesti on olnud läbi aegade erinevate maade ja rahvaste vallutusobjektiks. Kuid eestlaste vaimu on raske murda. Asjata ei ristitud Eestimaad ka Maarjamaaks, mis näitab, et ristiväed Jumalale eriti tänulikud olid, kui siinsed rahvad lõpuks alistatud said. Harju mässu ehk Jüriöö ülestõusu algus oli paljutõotav kõikjal leegitsesid mõisad ja kirikud, eestlased olid täis võitlusiha ning silmapiiril nähti juba
Kasvab välja eneseteadvusest, Mängu tuleb identiteedi mõiste. Enamus vormislistel ja talituslikel kultuuriregioonidel see puudub. Nt Mulgimaa ja USA-s Dixie. Hüpoteetilised kultuuriregioonid- Iga järgmise kultuurilise aspektiga jääb kultuuriregiooni tuum väiksemaks ja piirialad kasvavad. Kultuuri hajumine- kultuuri levimine toimub enamasti läbi kommunikatsiooni. Kultuuri hajumise- on ideede ja innovatsioonide levimine ruumis uurimine on kultgeos väga tähtsal kohal. Kultuuri element võib pärineda ühest või mitmest kohast ja levida siis laiali. Mõningal juhul saame nähtuse viia tagasi tema algkodusse. Mitme koha puhul saab veel eristada, kas idee on sündinud sõltumatult või pärineb samast algkodust. Iga kultuur on loendamatute innovatsioonide leviku toode. Oluline on ajafaktor. Mõni nähtus levib kiiresti, teine aastasadu. Kultuuri levimise viisid: 1) ekspansiive- ehk laienev levik jaguneb omakorda:
Lääne-Euroopas hakati sellega tegelema juba 19 saj. algselt õhupalliga.Õhufotograafia hakkas seevastu ennekõike arenema I MS ajal. Ka Eestis oli vabaduss eraldi luuresalk.Eestis sõjajärgselt uuriti muinasaegseid linnuseid.90ndatel aastatel õnnestus eestlastel minna ka rahvusvahelistele konverentsidele.) · Eksperimentaalarheoloogia(üritatakse taastada objekte , vastavalt sellele ajastule omastele materjalidega. Oluliseks oli muistse rauasulatamise uurimine. Samuti savinõude valmistamise tehnika tundmaõppimine .Sõjanduse uurimisel võetakse ise relvad kätte ja uuritakse kuidas nendega võideldi. Nt rootsi arheoloogiatudengid ja rõngassärgid.) Arheoloogia allikad : · Kinnismuistised ( suuremad asulad , matmispaigad) · Irdmuistised ( üksikese, mis on juhuslikult kaotatud ja hiljem üles kaevatud/leitud) Kinnismuistised jagunevad: a
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
SISUKORD Kiviaeg .................................................................................................................................... 1 Läänemere staadiumid...........................................................................................................2 Mesoliitikum............................................................................................................................3 Kiviaja pildid...........................................................................................................................4 Linnad , kaubandus................................................................................................................5 Linnad , kaubandus (2)..........................................................................................................6 Linnade pildid........................................................................................................
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga)
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled - läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala, vepsa, isuri, eesti, vadja, liivi keeled ning saami keeled (vähemalt 11 keelt, 1 välja surnud, 23 000 kõnelejat) Uurali keeli on kokku vähemalt 31, kõnelejaid kokku 23 miljonit.
Muinasaeg. Keskaja arheoloogia. Kirjalikke allikad on vähe, arheoloogia annab palju infot juurde. Uusaja arheoloogia. Klassikaline arheoloogia (antiikmuististe uurimine). Arheoloogid uurivad esimeste INIMESTE elu. Esimesed tööriistad tehti 2,6 mln aastat tagasi. Kirjalikud allikad ulatuvad ainult 5000 aastat tagasi. Arheoloogia jagamine uurimisvaldkondade järgi: *Linnaarheoloogia *Asustusarheoloogia *Majandusarheoloogia *Arhitektuuriarheoloogia *Surmaarheoloogia (kalmete uurimine ja tõlgendamine) 1 *Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia jm) *Militaararheoloogia Arheoloogia jagamine uurimiskeskonna järgi: * Allveearheoloogia * Koobastearheoloogia (Eestis ei ole) * Aeroarheoloogia ehk õhuarheoloogia ehk kaugseirearheoloogia. Uuritakse õhust, kui maapinnal pole võimalik teatud märke jälgida (nt erinev taimestik). Aeroarheoloogia tekkis 19
Constantinus I Suur - hilise keisririigi keiser, ta legaliseeris ristiusu ja rajas linna Konstantinoopol, mis asus praeguses Istanbulis(vist..peaks googeldama) MÕISTED: Etruskid - Itaalia loodeosas elanud rahvas, nende poolt asustatud piirkond sai nende järgi ka nime Etuuria. Nende päritolu pole teada, nad pole itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. itaalikud - indoeuroopa hõimud, Itaalias elanud päritolult, keelelt ja kultuurilt väga erinev rahvas. Latiumi maakond - maakond, kus elasid latiinid latiinid - moodustasid itaalikutest enamuse, võtsid kasutusele ladina keele aasta 753 eKr - Rooma linna rajamise aasta ning sellest aastast hakkas Toomas järgemööda valitsema seitse kuningat. seitse kuningat - kuna linnriik tekkis algul seitsmele künkale, siis oli ka riigis seitse kuningat
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
