Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Mati Unt - analüüs - sarnased materjalid

liku, undi, barthes, argi, mütoloogia, taotlus, sügisball, modernist, jaanus, kirjanduslik, teatava, kahtlemata, jung, krull, brecht, iseenese, roland, hennoste, kass, niisiis, öös, müüti, hotellis, maire, jungi, mutt, taotle, poeet, romaanid, argimütoloogia, mütoloogiad, kahvel, tähistajanistlik, mattias, kafka, kontseptsiooni
thumbnail
8
doc

Mati Unt

august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 1966­1972 Vanemuise teatris ning 1975­1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981­1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992­2003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale

Kirjandus
176 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Sügisball"

Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. 2. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Mina mõistan pealkirja iroonilisena. Ball peaks olema see koht, kus inimesed, kas lähedased või kauged, moodustavad seltskonna, suhtlevad palju, tantsivad, veedavad oma aega hästi. Sügis lisab pealkirjale veidi nukrat ja halli tooni. Seetõttu irooniline, et kuigi sügisball kõlab

Kirjandus
787 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Referaat Mati Unt

SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................3 ELULUGU JA TEOSED................................................................................4 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD MATERJALID.....................................................7 SISSEJUHATUS Mati Undi surm 2005. aastal oli kogu Eesti haritlaskonna jaoks valus löök. Tema matustel peeti mitu südantliigutavat kõnet, kus kadunukest kiideti ja öeldi, et Eesti jääb teda taga igatsema. Nende sõnadega sängitati meie raamaturiiulitele ja teatrilavadele palju erinevat kinkinud kirjanik, kelle produktiivsust võib võrrelda Eduard Vildega: 16 romaani ja jutustust, 15 näidendit, 3 filmistsenaariumit ning 6 esseed. Lisaks sellele on Mati Unt tõlkinud mitu põnevat teost ja lavastanud

Kirjandus
145 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Ettekanne Mati Unt

1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja. Ta tuli kirjandusse 1962.a. kirjutatud romaaniga "Hüvasti, kollane kass". Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Teosed ROMAANID, JUTUSTUSED: "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) "Mõrv hotellis" (1969)

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Mati Unt

Temaatika 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Pildimaterjal 12 1 Sissejuhatus Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest. Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus, kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomingu eriliseks ­ enamik kirjanikke oli tol ajal kaldunud kas ühele või teisele poole, sama ajal kui tema ,,Kollane kass" peegeldab tema neutraalsust. Unt paistab välja ka selle poolest, et ta teosed sarnanevad mõnes mõttes näidenditega. Need on üles

Kirjandus
231 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mati Unt - analüüs

psühhiaatriast. Mulle tundub et Unt ei ole põhimõtteline eksistentsialist, võõrandumus on sageli tingitud avalikust sfäärist, n-ö süsteemist, mis kandub üle inimsuhetesse. Teos „Võlg“ oli nõukogude ajal esimesi eesti kirjandusteoseid, mis põhjustas tõsiseid skandaale ja tohutuid vaidlusi noorte käitumise üle. Erinevalt mitmest teisest kirjanikust ei tähendanud ilmakorra vahetus Undi jaoks sugugi mitte loomingu kriisi, pigem vastupidi. Siis joonistus eriti selgelt välja fenomen, kuidas Unt oli tegelikult ka nõukogude keskkonnas kirjutanud nn normaalset teksti, mis sobib ja toimib ka vabas ühiskonnas. Mati Undi radikaalne vaim ei raugenud kunagi, seisis lõpuni teistsuguse teatri eest ja keeldus tegemast “korralikku” vana teatrit, nagu seda Eestis on ikka tehtud. Undi ühiskondlik roll on ennekõike see, mida ta kunstnikuna tegi

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Sügisball

Geete Kaasik „Sügisball“ „Sügisballi“ autor Mati Unt oli kirjanik, lavastaja ning tähtis kultuuritegelane. Tema jaoks oli teater väga tähtsal kohal. Ta on teinud üle saja lavastuse. Eesti Päevalehe 2005. aasta arvamusartikkel- „Esteetiliste väärtuste rüütel,“ sõnab Mati Undi kohta nii: „Mati Unt on viimase 40 aasta jooksul olnud nii kirjaniku, publitsisti kui ka lavastajana Eesti kultuuriloos niivõrd oluline, lausa keskne kuju, et väheseid on talle kõrvale panna. Eesti kirjanduslukku jääb Mati Unt uuendajana, põhimõttelise modernistina.“ „Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse. Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas

Kirjandus
85 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Mati Unt ja Nüüdisteater

maailmataju ja mõtteviisi prisma. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht. Mati Unt rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Unt alustas luuleõhtute ja monolavastustega. Repertuaarvalikus langes rõhk klassikale, mis domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist. 1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on Von Krahli Teatri trupiga tehtud ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi"

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

60ndate lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966­72. Almanahhide laine (Hees, Marm jt) ­ isetekkelised väljaanded, mis iseloomustavad kirjanduslikku sõltumatust. Kui sinna ilmusid kahtlased poliitilised tekstid, siis lõpetatakse see isetegevus ära. Käsikirjade ja trükisõnade vaheline erinevus pole enam nii erinev. Eksistentsialismipoleemika (kahtlased eksistentsialismi mõjud Eesti proosas. Undi looming ja Valtoni ,,Kaheksa jaapanlannat" ­ Valtonil topelt mäng tsensuuriga mäng, mis ärritas. "Loomingu" Raamatukogu ja Nooruse tasalülitamine (ümberkorraldused: sobivamad toimetajad, väheneb moodsa Lääneliku kirjanduse osakaal). Uuenduse ja pessimismi põimumised (Poliitiline taust. Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud)

Kirjandus
102 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

„Nimetu saar“ ilmub „Loomingu“ raamatukogus ja sedatüüpi tekstidest satub ta olema esimene (antiutoopiline). Näidendid, millest hakatakse rohkem rääkima, tulevad just pärast seda. V loeng Uus draama ei ole realistlik draama, realistlikku kirjutatakse seal taustal küll, kuid üldisemas retseptsioonipildis teda pole. 60ndate/70ndate vahetusel näeme just teatava draamatüübi domineerimist (mudeldraama). Utoopiate ja antiutoopiate kirjutamine mängib olulist rolli. Mati Undi „Phaethon, ,Päikese poeg“ lavastab Vanemuise teatris Kaarel Ird. Alustekst on võetud mütoloogiast „Phaethoni“ lugu ja iseloomulikuks on ka see, et alustekstiks valitakse suuri ja tähendusrikkaid alustekste (piibel, müüdid jm). Seda Phaethoni lugu on tugevalt töödeldud ja on noore vaatepunktilt kirjutatud tekst. Lavastuses laulab näiteks Phaethon noort Eesti luulet.  1969 Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng“ – draama ja

Eesti kirjanduse ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Öös on asju raamatuvastamine

,,Öös on asju" Mati Unt 1. Kirjelda loetud teoses käsitletud aega, tegevuse toimumise keskkonda. Mati Undi teoses ,,Öös on asju" toimub tegevus Nõukogude aja lõpus. See tähendab 80-ndaid aastaid. Kuigi autor põikab kohati tagasi ka varasematesse aastakümnetesse, võib siiski peamiseks teose toimumise ajaks lugeda eelnevas lauses väljatoodud aastakümneid. Elu sel perioodil oli üsnagi keeruline, kuna kardeti Nõukogude Liitu. See tähendab, et tegeleti paljude keelatud asjadega, oldi nõus välja käima teksapaari eest hingehinda ning seda kõike selleks, et eristuda hallist massist.

Eesti kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril

60.-tel lüüriline, tundlik, kirjeldab loodust. Metafoorne. Kohati tugevad Uku Masingu mõjud, müstika. 70.-tel kirjelduslik pool tugevneb, loodusluuletajast linnaluuletajaks. Pöörab palju tähelepanu pisidetailidele. 80.-tel tugevnevad rahvuslikud motiivid, sümbioos modernse ja klassikalise luule vahel. Apokalüptika. Proosa: „Seitsmes rahukevad“ – kohati autobiograafiline, aga samas ilukirjanduslik. Tegemist on romaani, mitte mälestustega. 13. Mati Undi proosa ja näidendid. „Võlg“, „Mõrv hotellis“, „Via regia“ (teatriuuenduse lugu), „Sügisball“, „Öös on asju“, „Doonori meelespea“. Roll teatriuuenduses – üks põhilisi eestkõnelejaid, teatriuuenduse teooria ja ideoloogia sisestaja Eesti kultuuri, kriitik. Algul töötas Tartu Vanemuises, siis Tallinna Draamateatris. Proosas seosed Undi ja Lutsu vahel. Alguses oli proosa tinglikult realistlik, aga see polnud ühemõtteline. Realistlikul põhjal romantiline kiht

Eesti kirjanduse ajalugu II
118 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Luuletamise algus varem. Suur luulelaine 60-70ndatel. Põhiosa tekste sealt. Esindavad laadi, millel kokkupuude kaasaegse vene luulega, aga teisalt seosed ameetika pilkluulega. Hakkab etendama 60ndatel eriti karvast ja ohtlikku luuletajat. Klassikaline skandaaliluuletajat. Elu kestab aastani 74, kui teeb selge otsuse, et enam ei luuleta. Ei tahtnud saada normaalseks NL luuletajaks. Lõpetab ka samal ajal joomise. Paul-Eerik Rummo. 92-94 kultuuri- ja haridusminister. Kirjanduslik roll taandunud. Side katkenud pole. Sündis Tallinnas kirjanike perekonnas. NL Eesti kirjanik. Õpingud lõpetas 65ndal aastal, töötas Vanemuise teatris. Mängib rolli ka kriitikuna, kirjanike esiletõstjana. 1962 Ankruhiivaja - luulekassettide esimeses väljaandes. Tüüpiline sulaaja luulekogu. Ilmeka andekusega kirja pandud. Siiras raamat. Sulaajastu motiivid saavad eredad lahendused. Suurte teekondade algus. Avastatakse midagi uut, tullakse maailma värskena

Eesti kirjanduse ajalugu II
82 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

teksti. 1986. aastal, kui novell ilmus, tekitas ta just selle familiaarsuse poolest skandaali. Undusk ise vastas kriitikutele, et kunstis ei pea olema sama moraalikoodeks, mis tegelikkuses. Kui novellist ilmneb, et teised kirjanikud suhtuvad Tuglasesse kui võrdväärsesse, siis nõukogudeajal tehti temast monument, ta kanoniseeriti. Stiil, milles antud novell kirjutatud on, ennetas talle järgnenud nüüdiskirjanduse jooni (eelkõige võitlust traditsiooniga). 7. Mati Undi postmodernistlik proosa. Otsi oma konspekt üles, vb sul on see Tema hilis-, postmodernistlik proosa aastatest 1990­1996. ,,Öös on asju" (1990) ­ romaan üksnes tinglikult. Unt lõhub siin kõiki traditsioonilise romaani tunnuseid. Eitab täielikult traditsioonilist romaani. See raamat räägib elektrist. Kogu see energia problemaatika on käsitletud mitmetest erinevatest aspektidest ­ teaduslikust, poliitilisest, paranormaalselt, arhetüüpselt jne

Kirjandus
269 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Nüüdiskirjandus

Nõukogude ajal oli väga keeruline ennast teostada erinevatel väljade. Eneseteostus oli teatud mõttes pärsitud või suunatud. Me ei saa rääkida täisväärtuslikust poliitikast Nõukogude Eesti kontekstis, see tähendas mingite võõraste asjade järgimist. Ka muudes valdkondades pole tegevus väga intensiivne. Seda ei peetud oluliseks. Selle eest oli nt kultuuri valdkond läbi mille sai ka iseennast teostada ja läbi mille oli võimalik teostada teatud tüüpi poliitikat. Kirjanduslik tegevus oli samal ajal ka näiteks poliitiline tegevus. Kui 90ndatel tekib oma riik, siis kõik need ühiskondlikud väljad pakuvad palju erinevat tegevust, nõuavad energiat jne. Inimesed saavad läbi nende väljade ennast intensiivselt teostada. Kõik need ühiskondlikud väljad on selles kontekstis omaette tähtsad. Siin ei ole enam ühte väga tähtsat, mille kaudu saab ajada asju. Poliitikat saab teha poliitikas. See ongi

Kirjandus
286 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused

Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Tsensuuri varisedes alustas ta absurdidraama lavastamist. Kunstilises mõttes torkab silma paljustiililisus. Ta sulatas või segas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. 20.Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. Tema lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus

Üldine teatriajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ideoloogiline sula e. kuldsed kuuekümnendad

Seetõttu oli eesti kultuurile ja kirjandusele eriti oluline sula/aja võimalus tõlgete ja otsekontaktide kaudu suhelda muu maailmaga. 1957. aastal hakkas ilmuma raamatusari "Loomingu Raamatukogu", mis vahendasid välismaise kirjanduse tõlkeid. Samas tekkis ka varjatud kirjandus: sise/emigrantide Uku Masingu ja Artur Alliksaare ümber kogunenud noored tekitasid mitteametliku kultuuri- ja kirjanduselu. Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) ­ boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid.

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
226 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti teatri ajalugu II

Lavastus ,,Vaimud Jannseni tänaval". Unt tegi lavastuse külalisena Pärnus. Ta ilmus proovidesse ideede ja napi tekstiga ­ lavastus valmis koostöös näitlejatega. Mängu paigaks oli ,,leitud ruum", milleks oli Jannsenite endine kodu. Lavasusem mängis see nii kodu kui ka muuseumina ­ mälupaigana, kus innuka muuseumitöötaja hoole all kehastusid ja kohtusid Lydia Koidula (ekstsentriline) ja Aino Kallas (jahedalt daamilik). 20. Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. 21. Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid. Nüüdisaja teatri lavastajaid: Elmo Nüganen, Priit Pedajas, Andreas Noormets, Hendrik Toompere jr., Peeter Jalaks, Tiit Ojasoo jne. Elmo Nüganen lavastas maailmaklassikat (Tsehhov, Dostojevski, Shakespeare), eesti klassikast lavastas Tammsaare teoseid

Üldine teatriajalugu
157 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) (powerpoint)

Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) Muutused ühiskonnas · Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas, olmeelus kui ka kultuuris. · Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab uuenemisjärk. · Tekivad võimalused välismaailmaga suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimekirjast pagulaskir

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960

). Kümnendi algupoole luules leidub uutele radadele suunduva maailma kajastusi, teadust ja mõistust. 1960. aastate lõpul esile kerkinud luuletajad on seevastu veidi raskemeelsemad, ridade vahelt leiab väljenduse Eesti valu ja vaev. Kümnendi teisel poolel hakkas taas suurepäraseid luuletusi avaldama Betti Alver, kes lisaks andis eesti lugejale ,,Jevgeni Onegini" hiilgava tõlke. 1963 ilmus päris noore Mati Undi koolinoorte elu käsitlev ,,Hüvasti, kollane kass", millega autor astus selle valdkonna kirjeldamisel varasematega võrreldes suure sammu tõele lähemale ja ühtlasi manifesteeris kuldsete kuuekümnendate põlvkonna trotslikku eluhoiakut, kusjuures trotsi objektideks olid läbisegi nii nõukogulik koolisüsteem, Jumal kui iseseisvusaeg. Sõjajärgse Kodu-Eesti luule suurkujudest mainisime eespool 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul esilekerkinud autoreid

Eesti keel
156 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud N

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva

draamateatris 1960ndate lõpul väike saal kolmanda rõdu kõrval. Aasta hiljem, 1968, aga juba suurem, 152 kohaga saal selle praegusel kohal, 4. korrusel. See väike saal on olnud nagu draamateatri alateadvus, kus tihti möllavad ja pulbitsevad paheline energia ning salamõtted, mis suurele lavale justkui ei sobi. Selles kontekstis tulevad esimestena meelde Juhan Viidingu intellektuaalne vaene teater, Evald Hermaküla improvisatsiooniline teater ning Mati Undi ja Hendrik Toompere pillav ja võõritav postmodernistlik teater. Kuid neid katsetajaid on seal olnud teisigi. Ja mitte alati pole need peavoolust kõrvalekalduvad lavastused publikule heameelt teinud! Nii on mõnelgi korral esile kerkinud küsimus: kas Eesti Draamateater võib endale kogu oma soliidsuse juures selliseid veidrusi üldse lubada. Viiding, Hermaküla ja Unt on nüüd läinud, Toompere on saanud vanemaks ja targemaks... Praegu kõlavadki kuluaarides vastupidised sosinad

Eesti kultuurilugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti kirjandus

Eesti kirjandus 1960ndatel 1960ndatel tuli kirjandusse noor põlvkond luuletajaid, keda nimetati ka kassetipõlvkonnaks ­ nad andsid välja 3 või 4 kaupa luulevihikuid, mis olid pandud pappümbrisesse. Seda nimetati luulekassetiks. Nende looming oli isiklikum, avameelsem, julgem. Kirjutati loodusest, armastusest, isiklikest muredest ja probleemidest ning kritiseeriti valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. Kuulaks sai oma maateemaliste luu

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist

........................................................................27 LISAD.................................................................................................................................. 28 Lisa 1. Vello Sulakatkole saadetud küsimused............................................................ 28 2 SISSEJUHATUS Undi veehoidla asub Tartu-Jõgeva maantee ääres vasakul ja Savikoja paisjärv paremal pool teed, Lähte alevikust 900 meetrit Tartu suunas. Autori igapäevane koolitee läheb nendest veekogudest mööda. Visuaalsel vaatlemisel on järvedes vesi suvisel perioodil alati roheline ja sageli ka ebameeldiva lõhnaga. Pinnalt on näha vetikate vohamist ehk veeõitsengut. Ilmselt satub inimtegevuse tõttu vette rohkesti toitaineid. Eelpoolnimetatud põhjused tekitasidki huvi paisjärvede seisundi vastu

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Referaat Enn Vetemaa

Väike-Maarja Gümnaasium Enn Vetemaa Referaat Koostas: Juhendaja: Väike-Maarja 2011 Sisukord Sisukord .............................................................................................. 2 Enn Vetemaa elu ja looming ....................................................................... 3 Murdepunkt .......................................................................................... 5 Teatrikirjanik ......................................................................................... 6

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse

Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts:  Ta on pärit Palamuse kihelkonnast  Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“  Tal on Tartus majamuuseum  Tema raamatutest on tehtud filme  Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust  Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „H

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Andekas laps

lapse arengule vajalikud tingimused. Määrab ju kasvukeskkond suures osas sellegi, kas andekas laps ka täiskasvanuna on valitud alal edukas. Andekus on nagu protsess, mis nõuab huvi, tahet ja motivatsiooni mitte üksnes lapselt endalt, vaid ka teda ümbritsevalt keskkonnalt. Lapse jaoks on oluline võimaluse andmine, sest see on eduka tegevuse eelduseks. Otseselt kooliealiste laste andekuse probleemiga on meil intensiivselt hakatud tegelema 1993. aastal professor I. Undi poolt loodud uurimisgrupis ,,Andekas laps". Eelkooliiga on põhjust pidada kriitiliseks perioodiks, sest selles eas laste arengutempo on kiire ja ühtlasi on ta ka vastuvõtlik kõigele pakutabale. Seega kerkib just eelkoolieas probleem, kuidas lapse individuaalseid võimeid märgata, neid identifitseerida ning andeid arendada (Vikat 2002: 27). Andeka lapse põhiliseks mootoriks on huvi ­ ta teeb sellepärast, et teha on tore. Mida

Sotsiaalpedagoogika
197 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

· Maal ja väiksemates kohtades andis see inimestele sagedamini teatris käia, aga ka ise teatris kaasa lüüa. Silmapaistvad lavastajad: · Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk, Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme Reek, Jüri Järvet, Helend Peep, Herta Elviste, Lia Laats, Gunnar Kilgas jt. Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud ­ GITIS-e stuudio oli ühekordne

Eesti teatri ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht,

Eesti kultuuriajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
6
odt

"Sügisball" Mati Unt

Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajam

Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Modernism

1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane märk, sümbolismis nähti k

Kirjandus
425 allalaadimist
thumbnail
3
docx

60ndate eesti kirjandus ja kirjanikud

60ndate eesti kirjandus Luulesse tuli noor põlvkond autoreid, mida hakati nimetama kassetipõlvkonnaks, sest andsid oma teoseid välja luulevihikutena, kus kolme nelja autori luulevihud olid koondatud ühte pappkarpi. Sinna kuulusid tuntumatest luuletajatest: Paul-Eerik Rummo, Viivi Levik, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Mats Traat. Nende luule räägib isiklikel ja üldinimlikel teemadel või loodusest ja inimese suhetest loodusega või armastusest ja tunnetest. Hando Runnel Tema esimesed luuletused rääkisid maaelust ja tööst. Oma loomingus kasutab ta ära rahvalaulu elemente. Tema looming läks sisult järjeks julgemaks. Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on ka näiteks luuletus ,

Kirjandus
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun