TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 PUHASTUSVAHENDID Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2014 Johnson pesuvaht vaipadele ja tekstiilile Toode on aerosoolpakendis, mis teeb ta eriti tuleohtlikuks. Pakendit ei tohi põletada ka tühjalt. Mitte hoida päikese käes ega temperatuuril üle +50 °C. Hoida eemal soojusallikast, süttimisallikast ning toote läheduses mitte suitsetada. Ärritab silmi ja nahka, silma või nahale sattumisel loputada rohke puhta veega ja pöörduda arsti poole. Hoida laste eest kättesaamatult. Toode on vedela konsistentsiga, kuid pakendit raputades muutub vahuks. Enne kasutamist proovida ainet väikesel tähelepandamatul kohal, et kontrollida materjali vastupidavust. Eriti ettevaatlik tuleks olla sameti, velveti ja siidi puhastamisel. Toode sobib vaipade, pehme mööbli ja autoistmekatete puhastamiseks. Esmaslt tuleb pind tolmuimejaga puhastada, mööbliesemetel ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT ERINEVAD PUHASTUSAINED Uurimustöö Juhendaja : Heikki Eskusson Tallinn 2011 Kristina Soboleva Erinevad puhastusained Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldpuhastusained.....................................................................................................................4 Vannitubade ning WC puhastusvahendid.............................................................................6 Nõudepesuvahendid.................................................................................................................7 Kaitse- ja hooldusvahendid.....................
Järvamaa Kutsehariduskeskus PUHASTUSKEMIKAALID referaat Koostaja: Regita Eesmaa LM31 Juhendaja: Lia Padu Paide 2009 Desinfitseeriv: Apesin Desinfektions- Spray Desinfitseeriv vahend pihustiga Kasutuskohad: Seadmete, mööbli ja pindade desinfitseerimiseks kliinikutes ja arstiruumides. Desinfitseerida võib nt madratseid, voodeid, transpordikärusid, instrumentide aluseid, vannimatte ja reste, prügiämbreid, tualettpotiprillaude, käsipuid, ukselinke, mööbli- ja tööpindu, jalatseid, sukki jne ning kõiki raskesti juurdepääsetavaid kohti. Mitte kasutada alkoholitundlikel materjalidel (nt pleksiklaas). Omadused: Kiiretoimeline pindade desinfitseerimisvahend. Bakteritsiidne, fungitsiidne, viirustevastane (kaasa arvatud B-hepatiit, AIDS). Värvitu, meeldiva lõhnaga, väga nahasõbralik. Sobib ka operatsiooniruumis kantavate...
MÄLU Minni Aia 1. Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinson & Shiffrin mälu toimib hoidlate süsteemina. 1. Sensoorne hoidla (sensory registers/memory) · Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne. · Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon. · Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu · Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses. · Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30...
III Arvestuslik töö. 1. Leia vastavale pinnakattematerjali tüübile sobiv kirjeldus ja puhastus-hooldus (ained, meetodid, töövahendid) Materjal Jrk nr Pinnakattematerjali kirjeldus Puhastus-hooldus-kaitse 1. LINOLEUM 3 Hea soojapidavus, kuiva ruumi pH 6-8, Nõrk puhastusaine, vähe kattematerjal, vastupidav, suur vett. Kuiv/vähe niiske kulumiskindlus, eriti kõvadel puhastamine. Hooldus veel puuliikidel, poorsus, tundlik baseeruva õliga või lahustil löökidele, torgetele. baseeruva õliga 2. TEKSTIIL- 10 Koostisained: kvarts, savi, liiv, Neutraalne puhastusaine, pH 2- VAIBAD värvained. Kuivpressimismeetod 11, mehaaniline töötlemine, kahhel. Märgpressimismeet...
Mis on ajakasutuse juhtimine? ,,Õppima hakkan ma vahetult enne eksamit ja üritan siis lühikese ajaga kiiresti selgeks saada väga suure hulga materjali." ,,Mul ei jää kunagi piisavalt aega koolitööde koostamiseks." ,,Iseseisvad tööd võtavad mul alati palju rohkem aega, kui ma alguses arvan." ,,Olen püüdnud teha õppimise jaoks kindla ajakava, aga mul ei õnnestu sellest kinni pidada." ,,Olen püüdnud teha õppimise jaoks ajakava, aga alati tulevad ootamatud asjad vahele." ,,Kui ma tegelen ühe aine kodutööga, segavad mind mõtted sellest, mida ma peaksin ära tegema teiste õppeainete raames" Kui oled üliõpilasena midagi sarnast mõelnud või öelnud, tasub Sul ilmselt õppida oma aega senisest paremini kasutama, et kõrgkooli nõuetega edukamalt toime tulla. Aega on meil ööpäevas kõigil samapalju - 24 tundi. Hea uudis on see, et Sul ON võimalik leida aega kõigile olulistele valdkondadele oma elus aga ainult juhul, kui kasutad oma aega targast...
Arhitektuur ehk ehituskunst Sõnaga arhitektuur, tähistatakse tavaliselt inimeste poolt loodud materiaalset keskkonda. Näiteks:elumajad, vabrikud, kanalid jne. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. See hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Arhitektuuri vastandiks on aga loodus, inimeste poolt muutmata jäänud elukeskkond. Loodus ja ehitised saavad aga olla suurepärases kooskõlas. Arhitektuur kui kunsti olemus avaldub enamasti selles, et ehitused kehastavad inimese võimu materjali üle, nad kutsuvad vaatajas esile teadmise maailma ümberkujundamisest inimese poolt . Ehituste hindamisel tuleb lähtuda nende siseruumidest, sest siseruumid on need mille pärast ehitatakse, kuid pööratakse ka tähelepanu välisele ehitusele . Arhitektuuris kasutatakse ka kaunistusi, selliseid mis sobivad vastava ehitisega kokku, aga kui kaunistus ei sobi ehitisega, siis võib ehitis kaotada kunsti...
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suh...
KATI MURUTAR ,,ABITU" Kati Murutar. Abitu. Kirjastus Faatum. Tallinn 1995. ühte ja sedasama kirjandusteost võib tõlgendada vägagi erinevalt. See pole üllatav, sest kirjandusele (ja üldse kunstile) ongi omane mitmekihilisus, interpreteerimisvõimaluste rohkus, mis sõltub eelkõige teosest enesest, aga ka tema lugejast. Mida arvukamalt erinevaid nägemusi, seda enam teos avaneb. Sellepärast siis veel kord Kati Murutari "Abitust". On tõenäoline, et üks osa publikust hindab Kati Murutari kui pikantse mainega seksikirjanikku. "Naisena sündinud", aga kindlasti ka "Abitu" shokeerivad teist osa lugejaskonnast avameelse seksuaalsusega. Kui mõelda vanemate põlvkondade kasvatusele, siis pole selle üle midagi imestada. Seksrevolutsioon Eestis on aga pikkade sammudega edasi läinud ning seksi pealt osatakse hästi teenida. "Abitu" seksuaalse tahu mängib rõhutatult välja Eesti Ekspressi arvustus, mille suuni...
Lahustunud orgaanilise aine tähtsus veekogudes Sissejuhatus · Vee hea lahustusvõime tõttu ei ole looduslik vesi puhas, vaid sisaldab ümbritsevast keskkonnast pärinevaid looduslikke aineid, kui ka inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organis...
Põlva Ühisgümnaasium Grete Kolbakov 10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2. VÄÄRISELUPAIGAD EESTI METSADES................... 2.1. Vääriselupaiga seadus..................................... 2.2. Vääriselupaiga kaitsmise olulisus................... 2.3. Vääriselupaiga tunnused................................. 2.3.1. Bioloogilised tunnused............... 2.3.2. Maastikulised t...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
Toodete märgistamine I Sirje Mets 2010.a. Tarbekeemia KEMIKAALISEADUS1 Vastu võetud 6.05.1998. a seadusega (RT I 1998, 47, 697), jõustunud 7.06.1998. a. Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord1 Vastu võetud sotsiaalministri 3.12.2004. a määrusega nr 122 (RTL 2004, 154, 2326), jõustunud 24.12.2004. Ohumärgid Mürgine ( T ) (T+)väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik ("Xn") Väga tuleohtlik ("F") (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeriv ("O") Sirje Mets 3 Keskkonnaohtlik ("N") Sööbiv ("C") ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik ("E") Sirje Mets 4 Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist. Õhutada ruumi peale toote kasutamist. Mitte segada teiste toodetega. Sirje Mets 5 Hoida laste ees...
Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...
Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine ...
Seened meie kodus Mikro ehk hallitusseened Seentest üldiselt · Seeni võib leida pea kõikjalt mullast, veest, taimedest, loomadest ja ka moosipurgilt. · Maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki. · Eestis on umbes 4500 liiki seeni. · Seeneriik jaguneb nelja hõimkonda Viburseened, Ikkeseened, Kottseened ja Kandseened. · Peale nende on veel kunstlik rühm Teisseened. Ehitusmükoloogia · Käsitleb põhiliselt kott- ja kandseeni. · Neid jagatakse mikroseenteks ja puitu lagundavateks seenteks. · Mikro- ehk hallituseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. · Mikroseente kolooniaid kutsutakse kõnekeeles hallituseks. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kerahallik ( tomatil ) Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi aspergilloosi tekitaja...
Emakakaelavähk Alustuseks peab kohe mainima, et emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Emakakaelavähki on diagnoositud ka 20 aastasel noorel naisel. Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal. Soodustavad faktorid: * varajane suguelu algus * rohked seksuaalpartnerid * eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused * pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine * suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviiruseid on teada üle 100 erineva liigi, vähi seisukohalt tähtsa...
1.Kirjeldage, mis toimub Juku kaitsesüsteemis, kui pind torkab sõrme ja Juku ei lase pindu eemaldada? Selleks, et ei tekiks verejooksu, püüavad vereliistakud vigastatud kohta parandada ja algab seal vere hüübimisprotsess. Puupinnuga lähevad sisse ka haigustekitajad ehk mikroobid. Vere kaudu tulevad kohale valgelibled ehk leukotsüüdid. Põhilised neist on õgi- ja tapjarakud. Õgirakud haaravad sissetunginud mikroobid enda sisse ning hävitavad selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad sissetungjatega nakatunud rakud. Kohalikud koesisesed õgirakud moodustavad esmase sisemise kaitse. Õgirakud on väheliikuvad ja ei suuda hävitada kõiki haigustekitajaid. Nad tagavad kaitse esimese tunni jooksul. Selles nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid ja suureneb õgi- ja tapjarakkude hulk. Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Selleks, et valgelibled jõuaksid pinnuga sisse toodud mi...
Tööstuskaupade pakenditel kasutatavate märkide kogumik koos selgitustega. 1. Jalatsi osiste nimetused: - pealne - vooder ja sisetald - välistald 2. Jalatsi valmistamisel kasutatav materjal: - tekstiil - nahk - kaetud nahk - kõik teised materjalid Näiteid piktogrammidest: ; ; Jalatsite suurusnumbrite vastavuse tabel Rõivaste ja tekstiilitoodete märgistus Märgistus jaguneb: 1) suurustähistus 2) materjalitähistus 3) hooldustähistus Rõivasuuruste vastavuse tabel Hooldustähistuse tingmärgid Pesemine Masinpesu, 30 oC Masinpesu, 30 oC Mõõdukas toiming Masinpesu, 30 oC Masinpesu, ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas võib ühe kihina katta näiteks nii seina, valamu, vanni ja põranda ning seda ilma ühegi vuugita. Tadelakti eriliselt kumav pind mõjub võluvana ja ligitõmbavana. Eriti mõjuv on see pinda puudutades. Tadelakt on midagi väga hoomamatut ja algupärast. Viis kuidas seda väikese kiviga tihendatakse tekitab kergelt lainelise, elusana mõjuva ja loomulikult läikiva pinna. Krohvi v...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus s...
Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKA...
Lubi Mõrt Omadused: Lubimört on ainulaadne sideaine. Erinevalt teistest mörtidest (näit. kips- ja tsementmördid), mis moodustavad vee toimel siduva kristallstruktuuri, peab lubimört reageerima süsihappegaasiga, moodustamaks rekarboneerudes kaltsiidi kristalle. Tähtsaimaks protsessiks on kustutatud lubja kuivamine ja tihenemine. Siin on tegu keerukate kolloidreaktsioonidega. Samaaegselt kulgeb karboniseerumine: Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O, mis on tundlik protsess ja sõltub temperatuurist, niiskusest ja seotava materjali tihedusest ning poorsusest . Kuna selline gaasivahetus on aeglane, võib protsessi lõpunikulgemiseks kuluda aastaid . Pikaajalisel kõvenemisel väheneb teatud määral sõltuvus lähtematerjalide koostisest. Mördi tugevus mikrotasandil suureneb mitme sajandi jooksul keskmiselt 50% . Pikemaajaline plastne olek on soodne selle poolest, et koormused sättuvad sobivas asendis, vähendades süste...
Carola Liiv OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGIL TÖÖTAJALE 1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2....
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaa...
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeem...
TÖÖOHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEL 1. TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrisokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (seadme kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mootorsaega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3. Ilma kutsealase ja töötervishoiu- ning tööohutusalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 2.4. Tööle mootorsaega lubataks...
Kasutatud materjalid. http://www.4seina.com/uudised/vana-maja-renoveerimine-saastab-keskkonda-ja-raha-1 http://www.baltichouse.eu/?m1=101 http://kuidasehitada.com/palkmaja-renoveerimine/#more-55 http://www.artellehitus.ee/tasub-teada/67-vana-maja-remontimise-meelespea.html http://www.ehitus.ee/et/article/163/ http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18771/Ivo_Leiaru_2011.pdf?sequence=1 http://www.kuukaar.ee/artiklid4.html Panu Kaila. Majatohter. Tallinn 1999. Arvo Veski. Puusepa ja laudsepa tööd. Tallinn 1948. Tartu Kutsehariduskeskus xxx Renoveerimistööde plaan Juhendaja A. Rukki Tartu 2013 Sissejuhatus Uued elumajad tarbivad vanadega võrreldes palju vähem energiat, kuid nende ehitamisel paisata...
TAPEETIMINE TAPEETIDE LIIGID : 1.PABERTAPEET 2.VINÜÜLTAPEET PABERALUSEL 3.KANGASTAPEET 4.MEREROHUTAPEET e. BAMBUSTAPEET 5.KLAASKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 6.TSELLULOOSKANGAS (ÜLEVÄRVITAV) 7.STRUKTUURTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 8.PLASTKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 9.VINÜÜLTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 10.PVC-SEINAKATE TAPEET TAPEEDIRULLI MÕÕDUD : LAIUS 53 CM PIKKUS 10.05 M TINGMÄRGID TAPEEDIL : PAANIDEL MUSTER KOHAKUTI PAANID PAIGALDATAKSE NIHKEGA 0 PAANID EI VAJA MUSTRI KOKKUSOBITAMIST ÜKS, KAKS VÕI KOLM LAINET : PESTAVUS R PLEEKIMISKINDEL EEMALDATAVA PEALISKIHIGA TAPEET SAAB LIIMIDA OTSE SEINALE TAPEETIMISTÖÖRIISTAD TAPEETIMISLAUD PINTSEL (LAEHARI) VÕI RULL (KA VÄIKE PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTAD...
Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärastPäikest, Kuud jaVeenust; mõnikord on Marsssamuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal ja hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümbe...
Iseseisev töö EV-12 Värvide liigid ja omadused Peamised värvide liigid: 1. Õlivärv: Värvi saab kasutada krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Pinnad ei tohiks liiga siledad olla, kuna värv ei nakkus siis hästi. Õlivärvi peab säilitama temp-il mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Väga hea katmis- ja nakkumisomadus tänu värvi tungimisele sügavale aluspinda. Värv on ilmastikukindel ja kaitseb puitu liigse kuivamise eest kui ka liigse niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt õhus oleva hapniku toimel. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse soovitava tooniga õlivärviga hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Sobiv aeg värvimiseks on poolpilves sademeteta ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä16KÕ xxx PUIT AKENDE TOOTMISETTEVÕTTE UUE TOOTE TOOTMISE KÄIVITAMINE Tootmis käekäigu analüüs uue toote käivitamisel Õppejõud: xxxx Mõdriku 2018 1 Sissejuhatus Tootmine on olnud üks inimühiskonna olulisi tegevusi juba iidsetest aegadest alates. Tootmine on süstemaatiline, selgelt väärtuse loomisele orienteeritud tegevus. Aegade jooksul on tootmissüsteemid, -seadmed ja tehnoloogiad muutunud järjest keerulisemateks ja nende abil on ikka enam ning paremini sooritada tarbijaskonna vajadusi. Paraku need vajadused meil kõigil järjest kasvavad ja nõudmised suurenevad. See on tinginud olukorra, kus tootmine suudaks olla konkurentsivõimeline ja meeldida tarbijask...
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2007 MÕISTED: LITOSFÄÄR Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosne...
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest a...
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Liina Pällin Rahvuslik tekstiil II AÜB LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS Juhendaja: Christi Kütt Viljandi 2016 ,,Kas võib olla midagi kaunimat käsitööst, nillesse on iga sõrmeliigutusega põimitud killuke päikest ja südamesoojut...?" (Liivia Kivilo, ,,Lilltikand," 1992) Eesti rahvakunstis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Rahvakunsti omapära tuleb kõige selgemalt esile rahvarõivastes, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.saj...
------------------------ Plahvatused kodustes tingimustes Õpilasuurimus Autor: klass Juhendaja: 2008 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. PLAHVATUS............................................................................................................. 4 .......................................................................................................................................5 2. POMMID....................................................................................................................6 3. LÕHKEAINED........................................................................................................... 7 3.1. LÕHKEAINE LIIG...
HAAVA ja haavandi hindamine. TTK Jelena Shefer 2013 Haava hindamise komponendid. Haavaga patsiendi hindamine algab anamneesi kogumise ja haiguskulu tundmaõppimisega. Täielik haava hindamine kätkeb endas nii patsiendi seisundi kui ka haava hindamist. Saadud andmete analüüsimisel võib välja tuua faktorid, mis mõjutavad haiguskulgu ja haava paranemist. Klassifitseerides haava paranemise mõjutegureid võime sageli jõuda järeldusele, et haava paranemist takistavaid faktoreid on märksa rohkem kui paranemist soodustavaid faktoreid. Nii mõjutavad haava paranemist haava/haavandi põhjus asukoht haava paranemisperiood kliinilised sümptoomid ravivõimalused vastavate ressursside olemasulu ja missugused on ravijate teadmised ja oskused. Patsiendi ja haava hindamisel on oluline pöörata tähelepanu järgmistele andmetele. Haige vanus. Reeglina par...
GONORRÖA Kenno Epler 12.a Tartu 2008 Sisukord 1. Suguhaigustest üldiselt lk. 3 2. Eesti levinumad suguhaigused lk. 4 3. Gonorröa ehk tripper lk. 5-8 4. Gonorröa Eestis lk. 9 5. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Suguhaigustest üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik Suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates a...
KOOLI NIMI MAGNEESIUM Referaat Koostaja: sinu nimi klass Juhendaja: õpetaja Koht kus tehtud, aasta Sisukord Sisukord ................................................................................................ 2 Ajalugu ................................................................................................ 3 Saamine ................................................................................................................................ 4 Asukoht perioodilisustabelis ........................................................................ 5 Levik looduses ........................................................................................ 6 Omadused ............................................................................................. 7 Ühendid .......................................................
Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. RIIGI ÜLDANDMED.................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas............................................................................................4 1.3 Maa ja riigid..........................................................................................................5 1.4 Hiina Rahvavabariik..............................................................................................5 1.5 Territoorium..........................................................................................................6 2. LOODUS.......................................................................
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.........................................................................8 9. ASPERGILLUS...........................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastami...
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi...
Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi. Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17. sajandi esimesel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell - 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembri kolmandal vi neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehhaanliselt, kuid mned konjakitootjad nagu Paul Giraud, Danie...
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite lii...
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldu...
Sisukord Hinnakujundus turunduses.........................................................................................................2 Hinnakujundusmeetodid ....................................................................................................... 2 Hinnakujundusstrateegiad......................................................................................................2 1.1 Omahinna vähendamise võimalused.................................................................................3 1.2 Müügikasumi kujunemine.................................................................................................3 Ostjate hinnatundlikkus..........................................................................................................4 Hinnakujundus turunduskompleksis...................................................................................
Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega 2. Roided konksjätketega 3. Kolm vaba sõrme küünistega Reastage evolutsioonilises järjekorras: 1. Probintide moodustumine ...
Kunstiliigid ja rakendusvõimalused ·Kunstiliigi määravad materjalid ja töövahendid ·Sisuks peaks olema praktiline tegevus, vaatlemine, arutluste käigus küsimuste esitamine, töövahendite käsitlemise oskuste omandamine ning tutvumine mitmesuguste materjalide ja töövahenditega Kunstivahendid ja meeled ·Kunstivahendeid käsitsedes areneb lapse ruumiline mõtlemine, koha-, vormi-, materjali- ja värvitaju ·Meelte arendamine nägemist, kuulmist, kompimist, lõhnataju ·Töövahendite valimise põhimõte: mida väiksem laps seda suuremad tööpinnad ja vahendid ·Töövahendi käesoid: nt linnuke 5 Kunstitegevuse ohutusnõuded Tööriistu tuleb kasutada ettenähtult Pane materjalid ja tööriistad ära, kui sa neid ei kasuta Hoia kunstivahendeid eemal silmast, suust ja näost Kui värv läheb põrandale, lauale või toolile, aita see ära puhastada. Hoiata teist kui põrand on märg Kui oled lõpetanud kunstitegevuse ja aidanud ära koristada, pese käed puhtaks 6 Joonis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
