Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Massiturism ja sihtkoht". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turist, turism, tour, tourism, massiturism, 2018, impact, sihtkoht, ibiza, envi, reostamine, environmental, turismisektor, reisida, 2016, university, 1016, management, suuremaks, rikkumine, majutus, 2017, pakettreis, ivanova, vici, aasia, bali, majanduskriis, baleaari, saarestik, hispaania, puhata, kassa, perez, molina, antalya, populaarsed, rand, poodMaterjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
TURISMI PLANEERIMINE Seiklusturism ja sellega seotud riskid Pärnu 2003 Koostas: Pärnu Kolledzi 3. kursuse üliõpilane Kristiina Viilik [email protected] Allikad: Karin Weber, Outdoor adventure tourism, Annals of Tourism Research, vol. 28, No. 2, pp. 360-377, 2001; Tim A. Bentley, Stephen J. Page, Scoping the extent of adventure tourism accidents, Annals of Tourism Research, Vol. 28, No. 3, pp. 705-726, 2001; Simon Robinson, Jeff Chu, The going gets tougher, Time Atlentic, 10/30/2000, Vol. 156, Issue 18.
Artikkel teemal turism maapiirkonnas Triin Mägi, TH1 16. november 2018 Sissejuhatus Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks. Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism
ökoturism on üsna tujukas valdkond, kuid oma tegevusega suunatud heale eesmärgile. Tegemist on veel noore valdkonnaga, mis areneb ja täiustub iga päev. Referaadi selgus, et ökoturismi edu võti seisneb õigetes turundusvõtetes, iseenda elutegevuses ja erinevate valdkondade efektiivsel koostööl. Need kõik kokku moodustavad ökoturismi edasi viiva jõu. 12 VIIDATUD ALLIKAD 1. Björk, P. 2000. Ecotourism from a Conceptual Perspective, an Extended Definition of a Uniqueo Tourism Form. International Journal of Tourism Research, Vol. 2, pp.189202. 8. Buckley, R. 2002. Tourism Ecolabels. Annals of Tourism Research, Vol.29, pp. 183208. 9. Buckley, R. 2004. Ecotourism Book Series, Volume 2: Enivormental Impacts of Ecotourism, UK: CABI publishing, pp. 811. 2. Buckley, R., Font, X. 2001.Tourism Ecolabelling. Certification and Promotion of sustainable management. UK: CABI publishing. 10. Cater, E. 2008
nagu seiklusturism ja ökoturismgi - turismiturg inimestele, kes reisivad vastavalt oma elustiilile või intelligentsiturismile - turismivormile, mille käigus on huvi reisimise jooksul midagi uut õppida või teada saada. (Petroman jt: 2013) Teisalt on kultuuriturismi defineeritud kui olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Kunagi oli turismi aluseks n-ö. kultuur ehk vaatamisväärsustega tutvumine ja ürituste külastamine, vahepeal tegi aga turism pöörde ning olulisteks reisieesmärkideks said primaarsed aistingud. Nüüdseks on inimesed aga taas pöördunud tagasi kultuuri, kuid seda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse tõttu. Tegemist on turismimaailma tõusva trendiga, mis on toonud kultuuriturismi ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest siiani on sellele võrreldes muu turismiga pööratud vähe tähelepanu. (Hinsberg)
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel Tarbijakäitumine Referaat Õppekava nimetus Juhtimine ja turundus Tallinn 2018 Sisukorda 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1Suveniiride olemus..........................................................................................................4 1.1Suveniiride mõiste....................................................................................................4 1.2Suveniiride tüübid.............................................................................
Nagu on meile juba teada, on raviturismil väga palju erinevaid põhjuseid, sellest lähtuvalt on ka palju ning erinevaid sihtkohti. 3.1 India Viimaste aastate jooksul on India tuntuks saanud kui meditsiiniturismi üks peamiseid sihtriike. 2015. aastal oodatakse Indiasse üle kolme miljoni eelkõige lääne, aga ka muudest piirkondadest pärit turisti just meditsiini eesmärgil. Nende näitajatega on India tõusmas populaarsuselt esimeseks meditsiiniturismi sihtkoht Tai järel. (The Economic Times, 2014) Ligi poole India meditsiiniturismist võtab enda peale Chennai linn Lõuna-Indias, mis on tuntuks saanud oma heade haiglate tõttu nii kohalike kui ka turistide seas. India kui meditsiiniturismi sihtkohariigi populaarsuse taga on odavamad hinnad kui lääneriikides, kuid üsna arvestatav kvaliteet, seda eelkõige tehnika ja arstide väljaõppe osas. Intervjuu Suurbritannias õppinud India arstiga tõi välja, et mõned protseduurid Indias võivad
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
PUHKEREISIDE TRENDID TURISMISEKTORIS Puhkereisid muutuvad järjest populaarsemaks, seetõttu ongi teema üleskerkinud. Puhkereiside trende on oluline uurida, sest paljudele riikidele on turism väga oluline sissetulekuallikas. Turism on kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile. Kui vaadata laiemalt, siis on turism tähtis ka kohalikele elanikele, sest nii tutvub uute inimestega, saab omandada uusi oskusi ja teadmisi ning avardada maailmapilti. Oluline on teada, kuidas trende enda kasuks tööle panna. Artikli eesmärgiks on teada saada, mis on viimaste aastate turismitrendid ja milliseid uusi trende on oodata. Teema autor uurib artiklis eestlaste eelistusi välismaal, kui ka välismaalaste eelistusi Eestis. Teema uurimine aitab mõista, millised on trendide kitsaskohad ja kuidas neid lahendada
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid
kohta, mis puudutab veine. Kolmanda kategooria turistid jäävad esimese ja teise kategooria vahele. Neil pole erilisi teadmisi veinide kohta, kuid nad on nõus kogema nii palju kui võimalik ning joovad veini regulaarselt, et teha planeeritud külastusi veinitehastesse. Öeldakse, et Euroopas on kahte sorti veinituriste: on "ametlik veiniturist", kellel on tunnustatud huvi veinidesse ning ,,üldine veiniturist", kelle teadmised on üldised. Veiniteadmistega turist külastab suurema tõenäosusega rohkem veinitehaseid kui tavaline veiniturist, kellel puuduvad teadmised veinidest.(5) Kuna vein on alkohoolne jook ning seda võivad tarbida vaid täiskasvanud, on veinituristid tavaliselt üle 25. aasta vanad. Veiniturismist võtavad enamasti osa küll suurte veiniteadmistega turistid, kuid järjest rohkem on ka turiste, kes veinidest väga palju ei tea. Nende soov on avardada oma teadmisi veinidest ja veiniajaloost ning
või siis hoopiski oma maa rendile anda hoonestusõigusega. Teise gruppi kuuluvad nö. idee omanikud. Need on isikud, kellel on ideid, mida rakendada, kuid kellel puudub selleks sobilik maatükk sobivas asukohas. „Idee“ omanikud on need, kes võivad maad näiteks rentida maaomanikelt või osta sobiva maatüki/kinnistu. 4 Käesolevas töös vaadatakse puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arendust. Puhkemajandus, teisiti öeldes turism tegeleb inimeste vaba aja sisustamisega. Muidugi ei saa sellega tegeleda kõigis piirkondades, nimelt on puhkemajandusega tegelemiseks vaja ka teatud eeldusi. Näiteks mõjub soodustavalt mere lähedus, klimaatilised tingimused, kultuurilised objektid. Samuti on oluline hea ligipääsetavus jne. Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt, samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3
1 p. Majutus koos toitlustusega; lennu-, vee- ja maismaatransport; loodus- ja tehisvaatamisväärsused ja nende haldajad; reisiettevõtjad reisibürood ja reisikorraldajad; reisisihi korraldajad avaliku, era ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 4. Mille poolest erineb turist reisijast? 1 p. Reisija on iga inimene, kes reisib kahe või enama riigi vahel või kahe või enama koha vahel oma riigis kõikvõimalikel põhjustel (k.a ärireisija, immigrant). Turist on inimene, kes reisib väljapoole oma alalist elukohta vähemalt 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui 1 aasta. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 5
puhastada ja muid talutöid teha, maksis 146 dollarit. (Pine 2010) Elamusmajanduse põhimõtetega tuleb kohaneda igal teemapargi arendajal. Ajad muutuvad, samuti ka ,,uue" turisti nõudmised ja ootused. Erinevate elamuste, teistsuguste seikluste ja elustiilide otsingud iseloomustavad ,,uue" turisti kontseptsiooni. Põhirõhk on piiride avastamisel ja julgusel minna sinna, kuhu traditsiooniline mõtteviis ei lubanud. (Raj 2007) ,,Uus" turist väljendab austust sihtkoha kultuuri vastu. Ta soovib kogeda ja õppida, olles osaleja, mitte vaatleja. Märksõnad nagu seiklus, planeeritud rajalt kõrvale kaldumine ja kohalikega segunemine ei esine massiturismi kontseptsioonis, kuid on aluseks ,,uue" 11 turisti elamustele. Selliste turistide puhul on tüüpiline, et eelistatakse olla tugevalt seotud reisi organiseerimise protsessis. (Raj 2007)
paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maaturism hõlmab ka loodus- ja talu-(agro)turismi. ● Agroturism - aktiivne puhkus maal: puhas loodus, tervislik toit, saun, koduloomad. Agroturism toob lisasissetuleku põllumeestele. See turismivorm sobib jätkusuutliku turismi kontseptsiooniga.
Investeeritakse teedesse, lennujaamadesse ning majutusvõimaluste arendamisse suurtes linnades ja rannakuurortides. Enamik turiste saabub regiooni lennukiga, kuid kohapealses liiklemises domineerib maanteetransport, välja arvatud Araabia poolsaarel, kus autoliiklus on suurte vahemaade ning keerulise maastiku tõttu raskendatud. Raudteed on üsna halvas seisus. (Ibid.). Regioonil on palju potentsiaalset turismiressurssi, et olla edukas sihtkoht, kuid samuti palju probleeme, mis takistavad turismi arendamist. Lähis-Idal on väärtuslik kultuuripärand, sealt on pärit mitu maailma suurt religiooni judaism, kristlus ja islam. Vahemere kruiisidel saab külastada huvitavaid kultuuriobjekte, kuid kogu regiooni hõlmavat paketti ei ole poliitilise olukorra tõttu võimalik pakkuda. (Ibid.) Lähis-Ida on suurepärane turismisihtkoht, eriti viimase kliima tõttu. Piirkond on
mis kohti külastatakse, siis see loob juba eos kliendile kuvandi. 1.3. Reisipaketi sihtgrupp Antud reisipakett sobib pigem aktiivsetele turistidele, kes otsivad aktiivset puhkust ning on huvitatud kultuurireisidest. Sihtgrupiks on looduslähedust armastavad turistid, sest peamised sihtkohad asuvad puhtas looduses. Samuti leiab töö autor, et reis sobib pigem neile, kes pole varasemalt Islandit külastanud, sest külastatakse must-have sihtkohti, mida varasemalt Islandit külastanud turist on suure tõenäosusega juba külastanud. Kuna reis on väga sisutihe ning aktiivne, siis oodata on sellele reisile pigem heas vormis noori või keskealisi, kes on keskmisest veidi jõukamad, sest reis ja riik on üsna kallid. Kuna reis on eestikeelne, reisikorraldaja on Eestist ja reisialgus on Eestist, siis reis on eelkõige mõeldud eestlastele. Kui vältida seda fakti, et reis on mõeldud eestlastele, siis huvigruppideks võivad olla pigem lõunamaalased
..........................................................7 3.2 Aasia....................................................................................................................................7 3.3 Ameerika.............................................................................................................................8 3.4 Lähis-Ida.............................................................................................................................8 4. Väljaminev turism...................................................................................................................8 4.1 Enamik reisijaid reisivad enda piirkonnas..........................................................................8 5.Maailma turismi mõjutavad tegurid.........................................................................................8 5.1 Maailma turism pärast 11.septembrit..................................................................................8 5.1
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele.
Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia tänavakaubitsejaga tunduvalt ilmekam kultuurinäide kui vanalinna kitsikuses kõrguv mosee Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Ei ole vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või rahvusparki,
võimaluste kui ka mõjude analüüsi. planeerimise tasandil. Põhjuseks on Mudel ühendab sotsiaalteaduste asjaolu, et kogemuste võimalustega põhimõtted turu põhimõtetega, ei arvestata majandamiskavade keskendudes külastajate ootustele. koostamisel ega tsoneerimisel. • Külastuse mõju jälgimine (VIM - Visitor Impact Management) Mudel on töötatud välja Ameerika Ühendriikides, kus see on kasutusel rahvusparkide külastajate ja nende tegevustega kaasnevate negatiivsete mõjude kontrollimiseks. Tähelepanu pööratakse hetkeolukorrale, võimalikele kaasnevatele mõjudele ja strateegiatele ning täpsustatakse vastuvõetav mõjude ulatus/määr. Eesmärkidest lähtudes omistatakse teaduslike ja hinnanguliste kaalutluste põhjal igale indikaatorile standard. Tsoneerimist antud
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
Õhtusöögil on kombeks öelda tooste ning küllakutsutul võidakse paluda seda samuti teha. Toosti öeldakse ainult kanget alkoholi juures, mis on serveeritud pitsides. (Ibid.) Tegevusalad Poolat peetakse üheks tugevaimaks endise Nõukogude Liidu liikmesriigiks majanduses. Poola oli ainus Euroopa Liidu riik, mis ei langenud paar aastat tagasi majanduskriisi. Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, transpordivahendeid maal, õhus ja veel liikumiseks, militaartehnikat, kodutehnikat, ravimeid ja toiduaineid. (Economy of Poland) Poola kasutab peamiselt fossiilkütuseid elektrienergia tootmiseks, kuid olulised maavarad on Poolal maagaas ja nafta. Põllumajanduses töötab 14,80% töölistest ning põllumajandus moodustab 3,8% SKP-st, mis viitab üpriski kesisele tootlusele. Poola on 11
omadused: veealla sukelduvad imetajad nt kilpkonn peavad veepinnal hingama tulema, mis on nafta tõttu aga raskendatud! *Tähtis ei ole mitte ühe üksiku isendi päästmine, vaid terve populatsiooni elu jäämine! *Loodust kahjustvad ka puhastusmeetme kuna kasutatakse raskeid - ja kõrgerõhu masinaid! *Tunduvalt lihtsam oleks ennetada nafta rannikuvetesse sattumist, hävitades naftalaigu juba avamerel! Effects of Marine Oil Spills Oil spills can have a serious economic impact on coastal activities and on those who exploit the resources of the sea. In most cases such damage is temporary and is caused primarily by the physical properties of oil creating nuisance and hazardous conditions. The impact on marine life is compounded by toxicity and tainting effects resulting from the chemical composition of oil, as well as by the diversity and variability of biological systems and their sensitivity to oil pollution. Impact of oil on coastal activities
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
Materjali otsitakse keskkonnasäästlikkuse arendamise kohta peamiselt internetist ning samuti kasutatakse ka teadusandmebaasi. Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse kaheks alapunktiks. Esimeses osas kirjutatakse säästvast turismist ja kuidas hoida kulusid kokku. Töö teine osa keskendub peamiselt keskkonnasõbralikele kvaliteedimärgistele. 3 1. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS HOTELLIMAJANDUSES 1.1. Säästev turism Tänapäeval tuntakse üha enam muret meid ümbritseva keskkonna- ning selle säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse vastu. Ka turismis vaadatakse selle poole ja püütakse olla keskkonna vastu rohkem lugupidavamad. Säästva arengu põhimõtteks on saavutada majanduse kasv, mis tagab kõrged elustandardid ning aitab kaitsta ja säilitada stabiilset elukeskkonda nii meile kui ka järgnevatele põlvkondadele. Kuid, mis on hotellimajandus
1. BULLWHIP EFFECT EHK PIITSAEFEKT Bullwhip effect ehk piitsaefekt kirjeldab olukorda, kus tarneahelas ülesvoolu (alates lõppkliendist kuni algtoorme tarnijani) liikudes leiab aset esialgsete tellimisandmete silmnähtav moonutumine. Kõik algab sellest, kui lõppkliendist kohe järgmine lüli (näiteks jaemüüja) ei prognoosi piisavalt täpselt kliendi nõudlust ning sellest ekslikust prognoosist tulenevalt esitab endast järgnevale lülile (näiteks maaletoojale) tellimuse, mis erineb sellest, mida oleks tegelikult vaja. Sellest tulenevalt on ka tellitavate koguste variatsioon suurem ostetavatest kogustest. Antud olukorda illustreerib hästi alljärgnev joonis: Joonis 1. Tellitud ja müüdud koguste variatsioon Allikas: Lee et al 2004 Nagu ilmselt juba arvata võib, on tarneahela viimane lüli (algtoorme tarnija) sellest 2 tulenevalt kõige halvemas olukorras, kuna temani jõuab see kõige moonutatum informatsioon, mi
mõisakeskustesse, kus on teenustel mitmeid lisandväärtusi (miljöö, ajalooline- ja kultuuripärand, iidsed pargid jne). Eesti mõisatel on Euroopa mõistes Balti-saksa mõisate tuntus, mis on oluliseks külastamise põhjuseks, eriti sakslastest ja soomlastest kliendid. 4.Tarnijate mõjukus Turismisektoris on tarnitavaid materjale ja kaupu piisavalt saadaval, olulisem on leida pakutavast sobiva hinnaga ja pakutavate teenustega sobivaimad. Tööjõul kui sisendil on olulisim roll, sest turism on paljuski inimsuhete loomine ja väga olulist rolli omab meeldiva õhkkonna ja rahulolu tekitava teeninduse saavutamine. Ja seda peab suutma tagada stabiilselt iga päev, aastast aastasse. Seega on personali kliendile nähtava osa teenindustase sama oluline kui juhtide oskus juhtida ja nende töö klientidega. Võrreldes konkurentidega võib hea personalitööga saavutada olulise konkurentsieelise. 5. Ostjate mõjukus 13
Marsamxett, mis asub Valletast läänes ning on mõeldud eelkõige jahtidele Kaubalaevade jaoks on Marsaxloki sadama .See vabasadam on stabiilselt arenenud alates 1988ndast aastast, kui see avati. Marsaxloki sadamast on saanud tähtsaim kaubalaevade sadam Vahemeres. Malta ja Gozo vahel sõidab ka praam. Maltas on üks lennujaam Luqa, mis asub 6 km eemal pealinnast Vallettast. Lennuühendus on 38 eri riigiga nii Euroopa, Ameerika kui ka Lähis-Idaga. Turism 12 Turismindus hakkas Maltas arenama juba 1950ndatel. Turism on Malta peamine majandusharu ning seega ka olulisim sissetulekuallikas. Aastas külastab Maltat üle 1 miljoni
annaabi.ee 
