Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal-ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse
usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529
· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval
Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
võime inimeste ellu sekkuda, mistõttu oli oluline õigesti ohverdada – jällegi seotud jõukusega. Rooma religioonil on kristlikule kirikule suur mõju. Alustades esimeste sajandite religioossest laadist ning kirikukalendrist, millest paljud kuupäevad võetakse üle Rooma riigireligioonist, lõpetades kirikuhoonetega. Alates 4. sajandist saab kristlus Roomas sallituks ning võetakse üle roomalik arhitektuur. Allikad, millele me varakristliku kiriku puhul saab toetuda. Peamine on Piibel. Ainult UT raamatud ja Piibli kaanoni kujunemine. Kõige kaugem üleskirjutus on säilinud 3. sajandi algusest, üksikuid fragmente on võimalik ka varasemast ajast leida. Eusebius pani 4. sajandil kristluse ajaloo kirja. Pauluse kirjad on dateeritud aastasse 50-60 pKr. Kõige vanemaks evangeeliumiks on Markuse evangeelium, mis on dateeritud u 65-75 pKr. Sellele järgnevad Matteuse ja Luuka, u 80 aastatel. Sünoptilised, pärinevad ühest allikast. Matteuse ja Luuka autorid on kasutanud
on tõelisest vaimumaailmast tõrjutud. Tuntumad gnostikud olid Basileides ja Valentinus. Markioni peetakse samuti valeõpetajaks, küll ei olnud ta gnostik, sest rajas kogudusi. Tema eesmärgiks oli reformida kirikut, tõrjuda sealt välja Vana Testamendi tekstid. Samuti kärpis ta Pühakirja, pidades oluliseks vaid Luuka evangeeliumit ja Pauluse kirjade korpust. Markioni eetika oli range, tema arvates ei olnud apokalüpsise ootus põhjendatud ning vagad koguduseliikmed pidid teostama rahuriigi juba selles maailmas. Rangus iseloomustab ka montanistide liikumist, mis tegutses Väike-Aasias, Pepuzas, millest pidi kujunema uus Jeruusalemm. Erinevalt markionistidest oodati aga maailma lõppu, tähtsustati prohveteid kui märke lõpuaegade saabumisest. Tuntud on Montanuse naisprohvetid Maximilla ja Priscilla. Tähtsustati karismaatilisust ja peeti end ülejäänud kristlaskonnast paremaks. 4. Kristluse tõus Rooma riigis 3. ja 4. sajandil
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel
kui palju võib õpipoisse olla jne. Talupojad tahtsid väga põgeneda linnadesse. Pärisorjuse suurenemisega, mõistae suurenemisega on seotud linnade suurenemine. Talupojad põgenesid linna ja raad ei tahtnud neid välja anda, kuna vajati tööjõudu ja musta töö tegijaid. Tallinnas olid olemas agulid, aga need ei olnud Lõuna pool , vaid mere ääres (Kalamaja). 16 saj 16 saj algus tõis kaasa, eelkõige euroopas muutused. 1517 Lutheri põhimõtted, algas usupuhastus ehk reformatsioon. Algasid suured muudatused, mis ka Vana-Liivimaale jõudsid. 1522-1523 jõudsid need Vana-Liivimaale. Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid
12.-13. Sajandil, linnade kasvades kujunes neljaseisuseline mudel: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud, talupojad. Kuid 4-seisuseline mudel ei saanud üldiseks kogu Euroopas. Näiteks Prantsusmaal kahte viimast ei eristatudki, kolmas seisus hõlmas vaid kodanluse ülemkihti, selle rikkamat ja haritumat osa. Inimese positsiooni ühiskonnas määras sünnipäritolu- liikumine seisuste vahel oli väike. Poeg päris isa ameti, tiitli ja seisuse. Igal seisusel oli teistest erinev elulaad, haridus ja kasvatus. Mingisse seisusesse kuulumine oli rangelt seotud vastava tegevusalaga: näiteks kuninga õukonda võis kuuluda ainult aadlik, kösitöö või kaubandusega tegeleda ainult vastava gildi või tsunfti liige. Paljud eeskirjad eristasid inimesi ka väliselt: kes missugust riietust võib kanda, kes võib relva kanda jne. 7) Reformatsioon. Põhjused ja eeldused. Martin Luther ja tema õpetus.
Ristisõdade ajal rajati Jeruusalemma riiki vaimulikke rüütliordusid (Johanniitide ordu ja Templiordu), kuhu koguneisd inimesed, kes loobusid ilmalikust elust ja pühendusid täielikult kristluse kaitsele. Ülikoolid ja teadus Seoses kultuuri allakäiguga varakeskajal, olid ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Nende eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli vaimulik: tähelepanu Piiblil, kirikuisade teostel, ladina keelel. Kreeka keelt enam ei räägitud, vanakreeka autoreid tunti vähe. Rahvaarvu kasvuga hakati ka linnadesse koole rajama piiskopkondade keskustesse tekkisid katedraalikoolid e toomkoolid, kus õppis aina rohkem vaimuliku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Järjest rohkem tekkis koole, kus anti mõne valdkonna alaseid teadmisi, tekkisid põhikoolid (algharidus) ja ametikoolid e. abakusekoolid (arvutamine ja raamatupidamine).
Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal – protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin
põletamiste ja tapmiste kirjeldused. Sagedasti korduvad halastamatud ja asjalikud sõjasündmuste kirjeldused iseloomustavad kogu ristisõdade aegset kroonikakirjutust. Henriku karm-leebe käsitluslaad otsib õigustusi vägivallale Kristuse nime vaenlaste vastu. Veriseid tegusid õigustab ta harilikult väga inimliku motiiviga, kättemaksuga, ja sugugi mitte alati ema Maarja või tema poja solvamise eest. Henriku klassikaline ja teoloogiline haridus oli tagasihoidlik, oma seisundilt oli ta kihelkonnapreester. Ta on kasutanud preestri tavalisi liturgilisi käsiraamatuid, vulgatat ning mingit rooma luuletajate tsitaatidekogumikku. Ta oli tegevvaimulik, kel ei olnud sügavamat teoloogilist, filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et
Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid
kihistumine. Nii kuulus suurem osa Hispaania maavaldusest veerandsaja jõukama perekonna hulgast pärit suurmaavaldajatele (grandid), samal ajal kui aadelkonna enamuse (hidalgos) varandus oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus Varauusaja Euroopa majanduse esmaseks mõjutajaks said maadeavastused. Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Nii õnnestus portugallastel haarata enda kätte kogu Aasia
39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal"1632-38), sisaldas Lutheri väikese katekismuse, evangeeliumid, lauluraamatu ja psalme, palveid, laule. Teine, ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637), ei sisalda süstemaatilist grammatikat, vaid juhatuse eri vormide või konstruktsioonide moodustamiseks ning sõnastiku. 17.s ilmub veel eri autorite grammatikaid (Hornungi oma reeglistab vana kirjaviisi) ja J. Rossihniuse lõunaeestikeelsed evangeeliumid, epistlid, katekismus. 5. 1686 ,,Wastne Testament" 1739 Piibel 6
Linnad kujutasid endast (kõrg)kultuuri koldeid, mida seal elavad üksikud talupojad justkui ,,toitsid". Keskaja jooksul võeti seega omaks väga suur hulk erinevaid uuendusi, millest osa liideti omaenese varasema rahvakultuuriga. Kiriku ja kloostrite vahendusel saadi osa kirjakultuurist. Pikemas perspektiivis oli kõige olulisem see, et Eesti kultuuriruum liideti lääneliku kultuuriga Euroopa südamail. Suurimaid mõjutusi saadi Saksa kultuuriruumist. 3. Reformatsioon 16. sajandil Reformatsioon hakkas Eestis levima 16. sajandil, tuues endaga kaasa mitmeid kultuurilisi muutusi ning eestikeelse kirjasõna leviku. Ühiskondlikult tähendas 16. sajand teorendil põhineva mõisamajanduse läbimurret. Mõisad asutati talupoegade maadele, keda omakorda külade kaupa metsa- ja äärealadele aeti. Seetõttu tervnesid talupoegade ja mõisate vahekorrad, mille üheks tõendiks oli ka eespool mainitud Jüriöö ülestõus 1343. aastal. Kultuuriajalooliselt on 16
olid 1 inimesele teostamatud. Tegi renessanssmaali suurteose: ,,Sixtuse kabeli lagi". Skulptuuri alal ajastu suurim kunstnik. · Da Vinci- renessanssiinimese universaalsuse parim näide. Tema tehnilised leiutised jäid ellu viimata. Seinamaal: ,,Püha õhtusöömaaeg". ,,Mona Liisa". Skulptor oli ka, väga universaalne inimene. · Raffael- Maalis eluajal rohkesti kauneid madonnapilte, kuulsaim ,,Sixtuse madonna." Maalide kompositsioon on sümmeetriline. 13. Reformatsioon (§25, 30-35) mis see on, põhjused, millal kujunes, milles avaldus, jooned erinevates riikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa), tagajärjed. · reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus - olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised - naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu > vajadus katoliku kiriku reformimiseks
idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku. Suur rahvaste rändamine ja germaanlaste riigid IV kuni VI sajandil toimus suur rahvaste rändamine. See on periood ajaloos, kui hunnide rändhõimud panid liikuma germaanlaste hõimud, kes omakorda tungisid Lääne-Rooma keisririigi territooriumile. Nende sündmuste käigus kukutati viimane Lääne-Rooma riigi keiser, aastal 476. Lääne-Rooma keisririigi territooriumile hakkasid kujunema
mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning ta on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ning skulptor. Surmatantsu maal kujutab elu möödapääsmatut kaduvust, nii vägevaid kui väeteid kaasaviivaid surmafiguure. Hermen Rode - Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, talle usaldati Piibli tõlkimine, aga ta suri enne katku kui jõudis töö lõpetada.
oli umbes 160-170 linna, kuid need linnad pole kunagi üheaegselt Hansaliitu kuulunud. Hansapäevad - Linnade esindajate üldkoosolek. Hansapäevad toimusid suhteliselt ebaregulaarselt ja suht harva. Hansaliit vahendas kaupa ka Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaa poolt Euroopa poole veeti karusnahki ja vaha(tähtsamad). Euroopast Venemaale viidi soola(kõige olulisem). Lääne pool veeti ka samu luksuskaupi, mis olid sisse toodud idast. Haridus Esmane võimalus haridust saada oli kiriku kaudu. Esimesed koolid, mis eksisteerisid, olid kloostrikoolid. Kloostrikoolid olid ikkagi mõeldud munkade ettevalmistamiseks. Õpiti piiblit kui ka kirikuisade teoseid. Kuid mingil määral tutvuti ka antiikautorite teostega, mitte kreeka keeles, vaid ladina keeles. Enamasti oli hinnatud Cicero teosed. Kui kloostrikoolid olid eeskätt mõeldud vaimulike jaoks, siis linnades tekkisid ka toomkoolid, kuhu asusid õppima ka ilmalikud.
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
- Läänemere ja Põhjamere kaubandus võim Saksa kaupmeestel 1160 Hansa koondis, kuhu 14 16 saj kuulus 170 linna (Eestist 4: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi; suurimad Novgorod, Köln, London) KOGE uut tüüpi mahukas laev Hansa idakaubanduses tähtsad Tallinn ja Riia §22 Keskaja ülikoolid ja teadus 1. Definitsioonkaart: 2. 1445 (või 1446) leiutab sakslane Johann Gutenberg Euroopas trükikunsti 1456 Piibel trükituna 3. Leonardo da Vinci (1452 1519) kuulus Itaalia kunstnik, arhitekt, leiutaja, loodusuurija §23 Romaani ja gooti stiil X XII saj romaani stiil (ümarkaared, vähe kaunistusi, monumentaalne, raskepärane, jämedad sambad) XII XIV saj gooti stiil (teravkaared, kõrge, õhuline, rikkalik dekoor, vitraazid) XIV XVI saj renessanss Itaalias §24 Vene riik ja kultuur XI XV saj 1. Feodaalne killustatus Venemaal XI XII saj
ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6 Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini, ehk teise mõõdupuuna võttes Liivi sõjani oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus. Saksa linnakodanikke ja rüütelkonda huvitas haridus sel ajajärgul vähe, välja arvatud juhul, kui nende soov oli oma last mõne kõrgema vaimuliku kohale ette valmistada. Maa pärisrahva, ehk eestlaste ainsaks vaimuharijaks jäi endiselt kirik, kuigi vastastikune huvi jäi kasinaks. Vaimulikkonna poolt puudus sügavam huvi rahva hariduse ja kirikliku valgustamise vastu. Oluline oli vaid, et rahvas on väliselt ristiusku astunud ja täidaks katoliku usu kultuslikke nõudeid. Siia kuulus ennekõike pihil käimine. Jutlusi tollal ei tuntud
· Riigivalitsemine ja seadusandlus koraani põhjale tehti sariaat, tegemist oli teokraatliku riigiga e. kaliifile kuulus nii ilmalik kui vaimulik võim. Vallutati alasid, et eemaldada konflikte, sest Araabia kalifaadis ei tohtinud riigisiseselt sõdida; mitte-islamiusulistelt nõuti makse. · Perekond: o Mehel võib olla kuni neli naist (peab suutma kõiki võrdselt ülal pidada) o Abielu ei tohi rikkuda (karistatakse) · Haridus ja teadus mektebes õpetati koraani lugema ja tundma, medreses õpetati ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Teaduses ei kardetud eksperimenteerida viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi; arenes farmakoloogia e. ravimiteadus; arendasid edasi matemaatikat; käsitleti kliima mõju inimesele; võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid (tuntud kui Araabia numbrid).
Talupojad harisid nii enda, kui ka mõisnike põlde. Talupoeg pidi tegema nii teotööd, kui maksma ka makse. · rendihärrus- levinud lääne aladel. Feodaal sai kasud talupojalt, talupojad töötasid feodaali põldudel. Aadlike kasvatus: Noorelt hakati valmistuma rüütliks saamiseks, mis nõudis kohast kasvatust ja sõjalist treeningut. Pojad eemaldati kodust, keelati suhted suguvõsa naistega. Järsk üleminek mehelikesse meelelahutustesse. Nende puhul ei olnud haridus oluline, küll aga sõjaline haridus. Oli 3 eetikareeglit, mida pidid kõik rüütlid järgima: truudus, vaprus ja ausus. Elu-Olu: Kuna kõigil rüütlitel lääni polnud, elati ka senjööri lossis. Töötasid nad enamasti läänimeestena, kuid abistasid ka vajadusel senjööri. Perekonna loomisel oli oluline järglasi teha, s.t siis, et ei olnud abielus olulised tunded. Naispoolelt enamjaolt nõusolekut ei küsitud. Vaba aja veetsid rüütlid jahiretkedel, sõjamängudel ja turneedel.
on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate nimekiri, nn Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele. KIRIKUKIRJANDUS Eesti keeles kirjapandud proosa ja värsi ajalugu algas ristitähe all. Kullamaa käsikiri üks näiteid palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide tõlkest. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Wanradti ja Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat( Wittenbergi linnas trükitud)
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
