Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Martin Heidegger". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
heidegger, filosoof, heideggeri, eksistents, freiburgi, husserl, dasein, avada, olemuslik, essents, york, ilmamaa, eksistentsialism, aimu, heiddeger, husserli, descartes, kartesiaanlik, loome, teatmikarrak, planc, misc, oppematerjalid, joosep, phoenix, luup, postimees, 8080, sõnastus, jäta, uurimistöös, kooskõla, öelnud, taasavada, marburgi, zeitIgavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)
Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte
............................................................3 2. Loogilised uurimused..........................................................................................................4-6 3. Husserli peamised tööd...........................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................................8 1. Elulugu Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja. Ta sündis Austria- Ungari impeeriumis Määrimaal Prossnitzis. Tema vanemad olid juudid. Isa tegeles riideäriga. 10-aastaselt alustas Edmund õpinguid Viini Reaalgümnaasiumis. Aasta hiljem hakkas ta käima Olmützi Riigigümnaasiumis. Ta oli keskpärane õpilane, kes
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees.
viljatud. Ta ei otsi enam põhjusi ja eesmärke vaid uurib ja võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi). Comte loetleb 6 positiivset teadust: 1. Matemaatika 2. Astronoomia 3. Füüsika 4. Keemia 5. Bioloogia 6. Sotsioloogia Näeb kõikjal kolmeastmelist arengut. 11. Irratsionalism S. Kirkegaard ja F. Nietzsche S. Kirkegaard - Kõige tähelepanuväärsem Taani filosoof. Tema keelel on Platoni dialoogide selgust. Ta on võimas uute impulsside andja. Kaudselt kujuneb temast Põhjamaade kirikliku ärkamise põhjus. Nautis elu. Katkestab oma kihluse. Teosed: "Hammustused", "Hirm". Karikatuurid ajakirjas, kulutab oma varanduse vastuhakuks. "Elutee staadiumid" Selles teoses käsitleb ta vastuolu esteetilise ja religioosse inimese vahel. Elu teostub kolmel tasandil: 1) Esteetiline teadvus. See on elu vastavalt meeleolule
....................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse......................................................................................................................53 Uusparempoolsed.....................................................................................................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus).
ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile
midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud materjali õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka tõeline filosoof: ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit?. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses. Nendeks suundadeks on ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel.
füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika. Igasugune filosoofia ei ole muud, et kujutatakse ette mingi alus ning sellele ehitatakse üles kõik muu maailmas. *Heidegger tõmbab Platoni metafüüsikal püsivale maailmale kriipsu peale, sest 19. sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist
saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism. Vaimuseisundite füüsiline kaardistamine
Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika. Igasugune filosoofia ei ole muud, et kujutatakse ette mingi alus ning sellele ehitatakse üles kõik muu maailmas. *Heidegger tõmbab Platoni metafüüsikal püsivale maailmale kriipsu peale, sest 19. sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast – tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist.
7 billion, as of July, 2008. Etoloogia teadus loomadest, nende käitumisest ja mõtlemisest Inimest liigitatakse loomade hulka, eriliseks. Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest Aristoteles inimene on mõtlev loom Homo sapiens Eripära võib seletada ka kui defekti 2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943)
2. Igal mõjul on oma põhjus esimese iseennast mittepõhjustanud põhjus on jumal 3. On asju, mis võivad olla või mitte olla. Esimene asi peab olema hädavajalik ja paratamatu (Jumal) 4. kõigis asjades on rohkem või vähem peab olema mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkust (jumalat) 5. mõistuseta asjad vajavad eesmärgipüstitajat. Jumal on ülim juht, kes eesmärgi püstitab. Francis Bacon.Francis Bacon oli Inglise filosoof ja riigimees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe. Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed". *Inimene, keda paljud kardavad, peab kartma paljusid.*Teadmised on võim.*Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle.*Vaikimine on rumalate voorus.*Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks..
Sõna fenomeloogia tähendab fenomenide uurimist.Fenomenid on asjad, nagu me neid teadvuses tajume, erinevalt asjadest, nagu nad tegelikult ja meie kogemusest sõltumatult on. Fenomeloogia on järelikult meie teadvuse kogemuses olevate asjade uurimine; selle uurimine, kuidas inimene asju tajub ja kogeb, kuidas asi inimese kogemuses välja paistab e. ennast näitab ning milline on selle kogetava asja tähendus ühe kindla kogemusakti raames. Kas taju on objektiivne või suunatud? Husserl: Taju peab olema suunatud. Mälu räägib taju juures kaasa. Kõik maailmas avaneb inimesele läbi suunatud pilgu. Husserl toob kaks tähtsat mõistet: 1) eluilm – vaimne taust, oleme harjunud teatud asju tähele panema, osa mitte; eluilm määrab meie vaate; eluilm on väärtus iseenesest; eluilm on mingi soovide, uskumuste, mälestuste kompleks, mis määrab ära selle, kuidas midagi näeme, 2) piirsituatsioon – arusaam tajust laieneb; hetked,
Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast. Nominalism - reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof David Hume ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). George Berkeley Eksisteerida tähendab olla tajutav. Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed
ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on).
b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest,
Seda tegevust iseloomustavad kaks operatsiooni : a) jagamine/jaotamine ning b) montaazh. Samal aastal ilmub teinegi tähelepanuväärne artikkel "Kaks kriitikat". Barthes vastandab kahte : ülikoolide, positivistlik, deterministlik kriitika. Põhitegevuseks on siin allikate/põhjuste otsimine väljaspool teksti. Vale lähenemine. interpretatsioon, immanentne, "ideoloogiline" (marksistlik, feministlik, eksistents., fenomenoloogiline jmt). Selline lähenemine tunneb naudingut teksti küllasusest. 1966 "Kriitika ja tõde". Barthes'i arvates pole "tõde" mitte välistes tingimustes, mis viisid teksti loomisele, vaid "tõde" tuleb otsida tekstist endast, tema tähendusest. Kirjandusteost võib vaadelda kui funktsioneerivat mehhanismi ja sel juhul uurib teda kirjandusteadus, kirjandusvormi "universaalne grammatika", või kui mõttelist moodustist, millel on sümboolne iseloom
................................................13 kasutatud kirjandus................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS 3 Elukäik Jean-Paul Charles Aymard Sartre [zan-pol sartr] (21. juuni 1905 Pariis 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist. Sartre'i ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane. Jean-Pauli mereväeohvitserist isa suri, kui poiss oli 15-kuune. Keskkooliaastad veetis ta La Rochelle'is. Aastal 1929 lõpetas ta École Normale Superieure'i. Seal kohtas ta Simone de Beauvoir'd, kellest sai ta elukaaslane. Sartre töötas 19311945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana.
Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi · Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on. Ning et inimene kes ei hooli kehalistest naudingutest ongi surma ligi. Filosoofi hing ei austa keha ning põgeneb selle juurest. Senikaua kuni filosoofi hing ja keha on koos ei saavuta nad kunagi tõde. Keha tõttu sünnivad sõjad ja kõik muud haigused ning ihad. Arukus saabub siis kui kehast vabanetakse. Teadmised saabuvad pärast surma. Õigesti
Selles etapis ilmneb uurija keelekasutuse kaudu uuritavate kogemus kogu oma variatiivsuses. Viies etapp. Üldise tähendusvõrgustiku loomine, mis peab sisaldama iga uuritava individuaalses tähendusvõrgustikus esile tulnud keskseid tähendusi. Siin käsitletakse nähtusi üldisel tasandil, samas side individuaalse tähendusvõrgustikuga peab kogu analüüsi vältel säilima. Giorgi meetodid on täiendanud Perttula, luues sellega meetodi mille juured on Heideggeri hermeneutilises ja Rauhala eksistentsiaalfenomenoloogilises filosoofias. Perttula nimetab oma meetodit feneomenoloogilise eriteaduse meetodiks. Allpool olevas tabelis on välja toodud Giorgi analüüsi etapid ning Perttula täiendused sellele. (Laherand 2008: 99-100) 7 Tabel 1. Giorgi analüüsi etapid ning Perttula täiendused sellele
Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofia praktika, kus luuakse tekste oma eksistentsiaalse situatsiooni väljakutsele pole mitte kultuurisõlteline/ajaloo diskursusest lähtuv ning seetõttu ei mõistetaks seda väljaspool teatud kultuuri
Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19
Kiires tempos, mängitakse elavalt ja rõõmsalt (allegro, vivace, presto) Võib olla nii kerge ja tantsuline kui ka jõuline ja rustikaalne Loob vahel õrna, vahel melanhoolse, vahel ka pahaendelise meeleolu Kirjandus ja muusika Doris Kareva: Skertso Kirjandus ja religioon (usulise sisuga tekstid) Kirjandus ja film (teoste ekraniseeringud) Kirjandus ja sport Kirjandus ja ... Positivism Auguste Comte (1798-1857), pr. filosoof 1830- 1842 Positiivse filosoofia kursus (6 osa) Kõik teadused piiritletakse ilmingute maailmaga. Ilming tõeliselt eksisteeriv objekt Ilmingut on võimalik objektiivselt tunnetada. Positivism ilmingu vastuvõtmine vastuvõtud ilmingute korrastamine teatud seaduste järgi, seaduspärade tunnetamine tunnetatud seadustest püütakse järeldada tulevasi sündmusi/ilminguid Positivism
Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on
seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud.Platon lõi ja arendas välja ühe kahest peamisest filosoofilise maailmavaate tüübist.Ta on filosoofilise idealismi rajaja See hõlmab nii loodust,inimest,inimhinge,tunnetust,ühiskonnakorda,keelt,kunsti,poeesiat,skulptuuri,maali, muusikat,ilukõnekunsti ja kasvatust.Platoni ande mitmetahulisus on imetlusväärne.Selles põimuvad filosoof ja õpetlane.Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikust- poeedist,dramaturgist.Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes.Platoni kirjanduslik tegevus kestis poolsada aastat.Ta teosed pole vabad vasturääkivustest.Paljudes teostes on õpetus olemusest ja tunnetusest,mis on saanud nimeks ,,ideede teooria".Kuid paljudes teostes teooria puudub ja on ka selliseid teoseid,milles Platon omaenese ,,ideede" teooriat kritiseerib
tahtma. Kui inimene lepiks ainult hädavajalikuga, siis ei hindaks ta mugavust nii palju, et kui tal seda kunagi pole olnud, siis ei saa tal sellest kahju olla. Aga kui rikas kaotab oma varad, siis on ta masendunud ja ei oska vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Sest ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku: raha, kuld, luksuslik elu), seda rohkem ihkab ta neid veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul ning et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja
............................................................................................................3 1. Elulugu.......................................................................................................................4 2. Looming.....................................................................................................................5 3. Isiklik filosoofia.........................................................................................................7 4. Eksistents....................................................................................................................9 4.1 Eksistentsi staadiumid...........................................................................................11 5. Usk...........................................................................................................................11 6. Paradoks...................................................................................................................13 7
vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse.
ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele zanrile essee lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga. Leiab, et iga inimene valdab ja väljendab kõike seda, mis on omane kogu inimsoole. Filosoofia eesmärgina nägi ta inimest juhtida rõõmule. "Inimene on areneva, muutuva, püsiva looduse osa, mitte keskpunkt." Inimese elu mõte on temas eneses. Thomas More (1478-1535) Inglise poliitik. Oli esimene utopistlike ideede esindaja. Raamat
annaabi.ee 
