Aku tühjenemisest annab märku valgussignaal ning häiresignaal operaatori konsoolis. Active Guard tarkvara Lihtne, selge graafiline lahendus. Kõik lugejad konfigureeritakse eraldi ning seotakse vastavate objektide ning märgistega. Kõik signaalid jooksevad ühte operaatori konsooli, kus neid on kerge teenindada eelisjärjekorras teenindatakse juhtumid e. paanikad, tegasihelistamise nõuded, raportite puudumised jm. Konsoolis planeeritakse ka marsruudid, lisatakse objekti plaanid, koostatakse raportid. Objekti plaan ActiveGuard´i operaatori konsoolis (näide) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Operaatori konsoolis reaalajas jooksvad signaalid (näide)
55. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Autokasutuse kasv *pakendijäätmete suur osakaal *(Tootmises) raiskav tarbimine 56. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu? 1)Toote eluea pikendamine- pikema kasutuseaga aga kallimad tooted 2)Ühekordsest kasutuskultuurist loobumine (korduskasutusega taara jne) 3)Jäätmekäitluse vajaduse vähendamine 4)Veovajaduse vähendamine (balansseeritud koormad, optim-tud marsruudid jne) 5)Uuendatud tooraine kasutus (vana tooraine ümbertöötlemine jne)
kommunikatsioonivahenditega. Ilma GPSita töötasime küll, aga süsteem on märgatavalt lihtsustanud meie igapäevatöö korraldust. Tellimuste käitlemine on nüüd kiirem ja korrektsem. GPS meid välja päästnud väga kriitilistest olukordadest, mille kahjud oleks ületanud kordades investeeritud summa seadmetesse. Millised on GPS jälgimisega kogetud probleemid? Otsesed kulud olid tekkinud läbimõtlematu ja tarbetu sõiduki kasutuse tulemusena. Mõned marsruudid olid ebaefektiivsed. Kirjeldage palun, millest see süsteem üldse koosneb, kuidas töötab? Sõidukisse paigaldatakse seade (kontroller), mis suhtleb GPS-satelliitide ja sõiduki eriosadega kütusenäit, süüte olek, uste olek, temperatuur ja muud olekud. Kontroller salvestab asukoha ning muu vajaliku info vastavalt teenusele ehk kasutaja vajadustele ja saadab selle tavalist mobiilsidet kasutades serverisse. Andmed
(mida madalam klass, seda väiksem saar) Magistraaltänavatele ja maanteedele kavandatavate ringristmike jaotusringi läbimõõt võiks jääda piiridesse 12 m kuni 40 m 28.Kui kaugel peaks olema jalakäijate ülekäigurada ristuvast teest? 29.Miks peaks bussipeatus olema pärast ristmikku? Üldjuhul on bussi- ja trollipeatuse soodsaim asukoht pärast ristmikku. Juhul, kui ühissõidukite marsruudid ristmikul hargnevad, on soodsam, kui bussi- ja trollipeatus paikneb enne ristmikku, siis tuleks peatuse ette paigutada täiendav stoppjoon, kus ühissõidukitele antakse nende olemasolu korral liikumist lubav foorituli enne muud liiklust. 30.Liigitada konfliktpunktid, joonistada (3-külgne, 4-külgne, 4- ne ring)
aspx?obj=yrg&id= 393665881 (19.12.2012) Einasto, R. ja Põldvere, A.-Eesti-Geoloogiakeskus. Kättesaadav: http://www.egk.ee/wp- content/uploads/2011/11/PALJANDITE-PUHASTAMINE_2008.pdf (19.12.2012) Keskkonnaministeeriumi-kodulehekülg.-Kaitstavad-looduse üksikobjektid. Kättesaadav: http://www.loodus.envir.ee/2page.html (21.12.2012) Mulgi-kultuuri-instituut.Mulgimaa-turism.-Kättesaadav: http://www.mulgikultuur.ee/turism/marsruudid/hummuli-torva-ala- karksi-nuia-abja-paluoja-moisakula/ (19.12.2012) Regio-kaardid.-Kättesaadav: http://alfa.regio.ee/delfi_et/map.php?id=1&fs&q=Mere%20pst%204 (19.12.2012) Suislepa kodulehekülg. Info on kättesaadav avalehel: http://www.suislepa.ee/ (19.12.2012) Suislepa paljand Protected Natural Monument. Kättesaadav: http://protectedplanet.net/sites/Suislepa_Paljand_Protected_Natural_Monument (19.12.2012)
kompostile. Eesmärgid 1. Vältida või vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist potentsiaalse jäätmetekitaja juures 2. Vältida ohtlike ja bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka 3. Keskkonnaohutult kõrvaldada biolagunevad jäätmed, vähemalt koguse osas, mida ei tohi prügimäele ladestada lähtudes jäätmeseaduse piirangutest 4. Taaskasutada tekkinud, eraldi kogutud või sorteeritud biolagunevad jäätmed 5. Optimeerida jäätmeveo marsruudid ning jäätmekeskuste asukohad regionaalprügilate suhtes, samuti kogumispunktid lähtuvalt asustustihedusest ning jäätmevoogudest BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KÄITLEMISE VÕIMALUSED Kompostimine Kompostimine on kindlatel tingimustel toimuv orgaaniliste materjalide lagundamise protsess hapniku ja mikroorganismide (bakterite) toimel Toiduainete hulgiladude jäätmed on üldiselt orgaanilise aine rikkad. Kuigi orgaanilist
Nad said mida vaja tehtud töö eest. Inkade ehitatud terrassid ja põldude niisutamine võimaldas neil elada taludes järskudel mäenõlvadel. Nad kasvatasid maisi, kartulit, kinoaad ja paprikaid ning söögiks laamasid ja merisigu. Inkad kasutasid ka laamasid pakikandja loomadena. Nad olid head metallitöölised, kes töötasid eriti kulla ja hõbedaga. Inkad olid ka kvalifitseeritud insenerid, kes ehitasid teedevõrke, mis hõlmas tunneleid, teid ja sildu. Peamised marsruudid kulgesid Andide rannikul 4450 miili ja rannikul 2500 miili ulatuses. Teised teed ühendasid peamised teed teistega. Inkad võisid ohverdada jumalatele nii loomi kui inimesi. Päikese kummardamine oli rahvuslik religioon. Peamised jumalad olid: Virachoca- kõikvõimas ja kõrgeim, kuid teda kummardasid ainult aadlid, Inti- päikesejumal, Mama Quilla- kuude jumalanna ja Illapa- vihma, äikese ja välgu jumal.
kiilutakse kaljuprakku. Näiteks frendid, Bigbro'd. Muu varustus - kõiksugu erivarustus mida veel kaljuronimises vaja võib minna. Kaljuhaamrid, redelid, rippuvad telgid, haaratsid, haulamiskotid ja muu säärane. [redigeeri]Raskuskategooriad Pikemalt artiklis Kaljuronimise raskuskategooriad Kaljuronimise raskuskategooriad on mõeldud raja raskuse edasiandmiseks mingi konkreetse süsteemi kaudu. See muudab rajad ja marsruudid omavahel võrreldavaks ja annab võimaluse otsustada raja jõukohasuse üle. Valdav osa vabaronimise süsteeme põhineb vaid raja tehnilise raskuse hindamisel ehk sellel, kui rasked on raja läbimiseks tehtavad liigutused ja kui palju energiat raja läbimine nõuab. Osad skaalad, näiteks Suurbritannias kasutusel olev, annavad infot ka raja ohtlikkuse ja julgestusvõimaluste kohta. Paljudes riikides kus vähegi kaljusid leidub on loodud oma kohalikud süsteemid.
km kaugusele on see transpordiliik kõige odavam. Suureks puuduseks siseveetranspordi puhul on väikese veokiiruse juures ka piiratud marsruutide arv geograafilises plaanis, mille tingib veeteede konfiguratsioon. Siseveetranspordi eelised: · kõige odavam transpordiliik üle 100t kaaluga veoste toimetamiseks rohkem kui 250 km kaugusele · suhteliselt madalad veotariifid. Siseveetranspordi puudused: · väike keskmine kiirus · võimalikud marsruudid määrab veeteede konfiguratsioon · sõltuvus aastaaegadest põhjapiirkondades, siseveekogude jäätumise tõttu pole aastaringselt kasutatav. Siseveekogudel veetakse praamidega peamiselt konteinereid, treilereid ja veokeid. Sageli veetakse mööda jõgesid ka erinevaid puistelasti kaupu. 6 Õhutransport Lennuvedude eelisteks on suur veokiirus ja võime toimetada saadetised kiiresti kaugetesse
Suureks puuduseks siseveetranspordi puhul on väikese veokiiruse juures ka piiratud marsruutide arv geograafilises plaanis, mille tingib veeteede konfiguratsioon. Siseveetranspordi eelised: • kõige odavam transpordiliik üle 100t kaaluga veoste toimetamiseks rohkem kui 250 km kaugusele 7 • suhteliselt madalad veotariifid. Siseveetranspordi puudused: • väike keskmine kiirus • võimalikud marsruudid määrab veeteede konfiguratsioon • sõltuvus aastaaegadest põhjapiirkondades, siseveekogude jäätumise tõttu pole aastaringselt kasutatav. Siseveekogudel veetakse praamidega peamiselt konteinereid, treilereid ja veokeid. Sageli veetakse mööda jõgesid ka erinevaid puistelasti kaupu. Õhutransport Lennuvedude eelisteks on suur veokiirus ja võime toimetada saadetised kiiresti kaugetesse paikadesse. Puudusteks on kõrged veotariifid ja suur sõltuvus ilmastikutingimustest.
Aeropildistamisel tuleb arvestada lennuki tehniliste omadustega. Lennukil peab olema hea tõusu- ja lennukiirus. Kasutatakse gürostabiliseerivat seadeldist, et vähendada aerofoto kaldenurki. Ajaliselt sobivad aeropildistamiseks varakevad või hilissügis, kui puud on raagus. Ilmastik peab olema selge, pilvitu. Päikese optimaalne kaldenurk on 30o, mis ei tekita väga pikki varje, mis raskendaksid objektide määramist. Enne aeropildistamist koostatakse projekt, kus valmistatakse ette marsruudid ja aerofotode tsentrite soovitavad asukohad, määratakse aeropildistamise tehnilised näitajad ja täiendavad geodeetilise võrgu aerofototriangulatsiooni lähtepunktide asukohad. Maa-ala aeropildistamist planeeritakse selliselt, et üks ja sama ala oleks kujutatud külgnevatel aerofotodel (pikikattumine) naabermarsruutide aerofotodel (põikikattumine). Maapinnale märgitakse tugipunktid, mis peavad olema hästi tunnetatavad nii aerofotodel kui looduses. Tavaliselt on need risti kujulised
2019. sügis Töö alustamine Klientidele Omanik ja teenuse töötajad pakkumine 9 6. RISKIANALÜÜS SWOT: Tugevused Nõrkused Teadmised taksoteenuse pakkumisest Pole veel leitud töötajaid. (seadused, marsruudid..). Pole alustatud turundustegevusega ja Olemas sõiduvahendid ja muu varustus. reklaamimisega. Võimalused Ohud/Riskid Tartus palju tudengeid, kes oleksid Kliendid ei jõua meie teenuseni. potentsiaalsed töötajad. Klientide jaoks teenus liiga kallis. Taotleda stardiabi, siis saaks alustada ka
olekute tõenäosused: p i= p 0a ooteaja tekkimise tõenäosused: E 2,1 a=a a2 keskmine järjekorra pikkus: L1= 1-a as keskmine ooteaeg kõigi saabuvate klientide jaoks: W 1= 1-a 21. Ahelkommutatsiooniga sidevõrgu mudel. Marsruudid. Olekute ruum. Mitteblokeerivad olekud. Selle mudeli tuleb vaadelda kui kadudega mudelit. Kus on olemas j kahepoolset ühendust sõlmede vahel ja iga ühendus sisaldab n(j) kanalite arvu. Marsruut kõige võimalikke ühendusteede arv võrgu kahe sõlme vahel. Sidesüsteemi olekute ruum S kõigi võimalikke olekute kogum. S on lõplik suurus kanalite arvu lõplikuse tõttu. Kõned ei blokeerita, kui
vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist. Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi: · kirikud · mõisad · majakad · militaarrajatised · looduslikud objektid Vaatamisväärsuste populaarsuse edetabelit juhivad Kõpu tuletorn, Suuremõisa mõisakompleks, Vaemla villaveski, Ristimägi, Vanajõe org ja erinevad mereäärsed militaarrajatised. Vaatamisväärsustega tutvumisele aitavad kaasa saare erinevad marsruudid ja matkarajad, mis on Hiiumaal kavandatud nii, et nende läbijad saaksid tutvuda konkreetse teemaga või piirkonna huviväärsuste ja objektidega. Majutus 2004. a. statistikat aluseks võttes asuvad 52-st Hiiumaal atesteeritud majutusasutusest peaaegu pooled (21 majutusasutust) Kassari piirkonnas. Majutusasutuste liikide järgi on samuti peaaegu pooled (~25 majutusasutust) klassifitseeritavad puhkemajadena. 20% on hotellid ja külalistemajad ning ülejäänud 30%
elemendi sisaldus nigel tuleb reguleerida (näiteks kaaliumi kaardi puhul kaaliumit vähe, tuleb kaaliumväetist anda), kui roheline, siis on seal sobiv kogus antud ainet olemas ning paari aasta jooksul sinna midagi anda pole vaja. (3-5 ha alalt võetakse 1 proov). Mullaproov tuleb võtta nii, et see iseloomustab kogu vaadeldavat maa-ala. Selleks, et iseloomustada põldu kui tervikut, tuleb kogu ala läbi käia, iga 30-40 sammu järel proov võtta. Erinevad marsruudid (sinka-vinka, Z-kujuline jne). Selliseid proove nim.keskmiseks prooviks. Üks seire võimalus on võrrelda seire parameetreid ruumiliselt (valdade kaupa, tootjate kaupa), teine võimalus on võrrelda muutust ajas. Põllumuldade riiklik seire 1983 aastal ,,Eesti Põllumajandusprojekti" algatusel alustati. Kokku rajati 79 vaatlusväljakut, neisse olid kaasatud tuntuimaid Eesti põldumuldade liigid. Taaskäivitati 2002 aastal erinevate organisatsioonide koostöös, teostatakse seiret 30 alal
kus seemid (Prieto järgi) ei jagune ühe seemiga koodid (pimeda valge kepp, mitteolemasolu ei tähenda tingimata, et on nägija). nulltähistajaga (admiralivimpel laeval, auto suunatuled -- kui ei põle, tähendab, sõidab otse) valgusfoor (iga seem tähendab kindlat tegevust, ei saa kokku panna ja moodustada kompleksset märki, ei saa ka väiksemateks osadeks jaotada) autobusside marsruudid, mis on tähistatud ühe tähe või numbriga Seemid jagunevad mitte märkideks, vaid figuurideks, milledel ei ole oma tähistatavat. Kinematograafiline kood kui unikaalne 3-osalise artikulatsiooni näide. Kaader, kus õpetaja pöördub klassis õpilaste poole. Süntagma osad: Sünkroonselt antud seemid (pikakasvuline blondiin heledas ülikonnas), mis kombineeruvad omavahel. Need seemid võib jagada väiksemateks ikoonilisteks märkideks ("nina", "silm", "ruudukujuline pind". Need märgid
..2,5m Kaljustel maastikel tasandati pinnas raiuti 1 -2 1...1,2 m vahega 10..12cm roobast. Donau kaljustele kallastele ehitati teed - Tiberiuse süsteem h-3m ja b-2m sisselõige kaljusse Traianuse süsteem sisselõige h 1,5m b 1,75m Soodesse PONS LONGUS plank ja roigasteed kaetud pinnasega, ühel pool kraav teisel pool vall. Rooma teed koosnesid 372 suurest teest, millest 29 algas ja lõppes Roomas. Itaalias 13308km Aafrikas 13646 Hispaanias 11386 Inglismaal 3666km. Tähtsamad marsruudid: Rooma Aafrika, Rooma Aasia, Rooma Doonau, Rooma Hispaania, Rooma Prantsusmaa Inglismaa Saksamaa. Tähtsaim Rooma ja Balkani vahel Via Egnatia (Aasia suund) 800km 145 ema. Elavdas tunduvalt kaubandust. Rooma teede mõõdistamine. Kasutati Grooma nimelist nivelliiri eelast. Teedele ilmusid 123 ema 1,5m kõrgused ja 30...40 cm läbimõõduga silindrilised miilikivid ja puhkeplatsid (samm 1479m bosnia 1500m kaugus Roomast). Kasutusel oli ka kuldne algusekivi
OSPF, IS-IS Distantsvektor-marsruutimisprotokollid Baseeruvad Bellman-Fordi algoritmil Iga marsruuter kuulutab naabermarsruuteritele välja võrke, mida ta teab o on vahetult ühendatud või o on marsruudi õppinud naabermarsruuteritelt Iga võrgu kohta näidatakse ka meetrika o meetrikaks tavaliselt HOP-de (läbitavate marsruuterite) arv Õpitud marsruudid ununevad mingi (kontroll)aja möödudes, seepärast uuendatakse neid kindla aja tagant ... nõrkused Konvergentsi saavutamine võib võtta aega võimalik marsruutimistsüklite tekkimine Eeltoodud probleemite vältimine Meetrikate maksimaalväärtused Vaatevälja jagamine (split horizon) o kellelt marsruut õpiti, sellele seda uuesti ei kuulutata Marsruudi mürgitamine Ajendatud uuenduste saatmised
Global: ● Kõikidel ruuteritel on topoloogia, linkide “maksumuse” (cost) info ● “Link state” algoritmid! Decentralized: ● Ruuter teab füüsiliselt ühendatud naabreid ning nende “maksumust” ● Iteratiivne arvutamisprotsess, naabritega info vahetamine, hakkad järjest naabritelt küsima nende tee “maksumust” jne kuni leiad kõige odavama tee ● “Distance vector” algoritmid! Static: ● Marsruudid muutuvad aeglaselt ajapikku Dynamic: ● Marsruudid muutuvad kiiremini. Perioodiline uuendus tulenevalt linkide maksumuse muutumusega. 28. Link state marsruutimisalgoritm Sinise kasukaga Pugile pühendatud küsimus Dijkstra algoritm: ● Võrgu topoloogia, linkide maksumus teada kõikidele sõlmedele (node). See saavutatakse “link state broadcastiga” (? ehk siis vist “räägivad” omavahel). Kõikidel sõlmedel on sama info.
korral. ESRI® ArcGIS topoloogia võimaldab kasutajal vastavalt andmemudeli nõuetele seadis tada ruumilised seosed objektide geomeetriast lähtuvalt. Geoandmebaasi elemendid Tabelid Nähtuse andmekogud Raster andmekogud (Raster Dataset) Kaardi matemaatiline alus Raster kataloogid (Raster Catalog) Objektiklassid (Feature class) Pinnad Marsruudid Mõõdistusandmed Jooned Ulatused Projekti kaust Projekt Punktid Annotatsioonid Toolbox Seoseklassid Tööriistad Mudel Skript Geomeetrilised võrgud Seadistamine Atribuudi tüübid Topoloogia reeglistik
looduse probleem, magamise-ärkveloleku tsükkel, soome-ugri keeled (aga: o-sidevokaali puhul kokku indoeuroopa keeled); NB! 1. Kõik rinnastatud täiendid peavad olema omastavas käändes (vt eelmise lõigu näited). Nimetavakujulised tuleb vormistada põhisõnaga kokku: inimene-masin- süsteem, täht-number-sisestus. 2. Kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms), võib panna kas sidekriipsu või mõttekriipsu (vt ka O 61 p 8): Jägala-Pirita veejuhe ~ JägalaPirita veejuhe (nii ka järgmised näited), Volga-Doni kanal, loode-kagu suund, Tallinna-Peterburi maantee, Haapsalu-Tallinna rong, Tallinna-Amsterdami-Londoni lennuliin ~ lennuliin Tallinn- Amsterdam-London, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada, Londoni-Mexico ralli, Tallinna-Keila- Tallinna suusamaraton ~ suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 3
ARPA kaardid ARPA-sse salvestatud kaarte tuleb kasutada lisaks teistele navigatsioonisüsteemidele, mitte aga neist eraldi, iseseisvalt. Ootamatused Reisi planeerimise ajal peab määrama kindlaks ka võimalik tegutsemisplaani ootamatuste korral. See peab selgelt olema ära näidatud kaardil, et vahitüürimees ei peaks hakkama kriitilises olukorras raiskama aega tegutsemisplaani otsimiseks. Ootamatuste plaan peaks sisaldama: alternatiivsed marsruudid ohutud ankruplatsid oote rajoonid varukaid sadamas On arusaadav, et hädaolukorras võivad ülesse kerkida rajoonides, kus laeva manööverdamine võib olla limiteeritud süvisega või loodetega, kui laev võib rajooni siseneda ainult tõusu "aknas". Sellised piirangud peavad olema kindlasti ära näidatud. Eelseisva reisi analüüs Eelseisvat reisi analüüsitakse tüürimeeste koosolekul. Analüüsi aluseks on teave sõidurajooni navigatsiooniohtudest ja muudest
ARPA kaardid ARPA-sse salvestatud kaarte tuleb kasutada lisaks teistele navigatsioonisüsteemidele, mitte aga neist eraldi, iseseisvalt. Ootamatused Reisi planeerimise ajal peab määrama kindlaks ka võimalik tegutsemisplaani ootamatuste korral. See peab selgelt olema ära näidatud kaardil, et vahitüürimees ei peaks hakkama kriitilises olukorras raiskama aega tegutsemisplaani otsimiseks. Ootamatuste plaan peaks sisaldama: alternatiivsed marsruudid ohutud ankruplatsid oote rajoonid varukaid sadamas On arusaadav, et hädaolukorras võivad ülesse kerkida rajoonides, kus laeva manööverdamine võib olla limiteeritud süvisega või loodetega, kui laev võib rajooni siseneda ainult tõusu "aknas". Sellised piirangud peavad olema kindlasti ära näidatud. Eelseisva reisi analüüs Eelseisvat reisi analüüsitakse tüürimeeste koosolekul. Analüüsi aluseks on teave sõidurajooni navigatsiooniohtudest ja muudest
Esimesed kaks varianti on sihtotstarbelised andmeedastusteed //dedicated path//, viimane esindab ühiskasutatavat andmeedastusteed //shared path//. Ruutimine on mehhanism, mille abil moodustatakse sidevõrgus andmetee võrgu kahe sõlme (andmeallika ja andmeneelu) vahel, eesmärgiga edastada nende vahel teatis (teatised). Ruutimisel lahendatakse kaks ülesannet: 1. Määratakse edastatavate andmete võrgus liikumise marsruut (marsruudid), st millised ja millises järjekorras läbitakse sidevõrgus transiittippe. 2. Teavitatakse sidevõrku valitud marsruudist. Ruutimise põhiprotokollid: 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//; 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching//. Kanalikommutatsiooni põhimõtet rakendati enne pakettkommutatsiooni, näiteks telefonivõrkudes.
1. koodid, kus ei ole artikulatsiooni, st koodid, kus seemid (Prieto järgi) ei jagune ühe seemiga koodid (pimeda valge kepp, mitteolemasolu ei tähenda tingimata, et on nägija). nulltähistajaga (admiralivimpel laeval, auto suunatuled -- kui ei põle, tähendab, sõidab otse) valgusfoor (iga seem tähendab kindlat tegevust, ei saa kokku panna ja moodustada kompleksset märki, ei saa ka väiksemateks osadeks jaotada) autobusside marsruudid, mis on tähistatud ühe tähe või numbriga 2. Ainult teise järgu artikulatsiooniga koodid Seemid jagunevad mitte märkideks, vaid figuurideks, milledel ei ole oma tähistatavat autobusside marsruudid, mis on tähistatud kahe numbriga lippudega signaliseerimine (semafor). Erinevad figuurid moodustavad tähed, kuid see täht ei ole märk, sest tal ei ole tähendust (selle saab ta alles kui verbaalse keele ühik) 3
ladustada. Teine kurdab, et ostaks küll, kuid tema klientidel puudub piisav info ning pole ka selgeid reklaammaterjale. Kolmas teatab, et teil on küll head tooted, kuid meie kliendid soovivad vaheldusrikkamat tootevalikut. Milles siis asi? Aasta alguses oli firma juht suurel koosolekul teavitanud, et selle aasta märksõnaks on meil efektiivsus! Nii oligi logistika osakond oma eesmärgiks seadnud kulude kokkuhoiu. Selleks koostati optimaalsed kauba kohaletoimetamise marsruudid. Tulemusena vähenesid transpordikulud, kuid muutus ka klientide varustamine osad kliendid pidid kaubast loobuma, kuna polnud seda kuskil hoida. Turundusosakond, kus töötasid vahvad poisid, endised reklaamiagentuuri loovtöötajad, oli võtnud eesmärgiks muuta firma imagot, et seeläbi toetada müüki ja muuta firma müügiinimeste tegevus efektiivsemaks. Selleks otsustati tavapärane ratsionaalne reklaam asendada veidi filosoofilisema ja kunstilisemaga
Globaalne – kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). 19 Hajutatud – ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). Kas staatilised või dünaamilised: Staatilised – võimalikud teed muutuvad harva. Dünaamilised – võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. 31. Link state marsruutimisalgoritm Baseerub Djikstra algoritmil, eeldusena on kõigile võrguseadmetele teada võrgu topoloogia, kõik seadmed omavad sama infot. Arvutatakse vähima kuluga tee ühest võrgusõlmest kõigisse teistesse, saadakse ruutimistabel selle võrgusõlme jaoks. Iteratiivne – pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. 32. Distance vector marsruutimisalgoritm
Sõja eel oli oluline uurija taani päritolu Johannsen, kes avaldas palju Tallinna ajaloo kohta. Tema tähtteos on „Taani hindamise monograafia“ (1933). Kui seni oli hindamisraamatu nimesid püütud analüüsida kaootiliselt, siis Johannsen suutis välja mõelda süsteemi. Ta oli ajaloolane ja oskas dokumente analüüsida ka tekkeloo seisukohast. Ta pani tähele, et kohanimed on geograafilises järjestuses. Ta tegi enda meelest sellega kindlaks ka Taani misjonäride marsruudid. Hiljem on olnud oluline Valdek Pall, kes uuris Põhja-Eesti kohanimesid. Tänapäeval on oluline Marja Kallasmaa (Saaremaa ja Hiiumaa). 12) Linnatoponüümikat on mõjutanud Eestis kasutatud keeled läbi aegade. Linnad on olnud kosmopoliitne keskkond, kus on olnud palju eri rahvusi. Ka linnanimed on olnud mitmekeelsed. Vanimad tänavanimed on 13. sajandist pärit ladina- ja alamsaksakeelsed nimed. Vanimad kirjapanekud on säilinud 14. sajandist
//// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks.
elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks.
34. Marsruutimisprotokollid (RIP, OSPF ja BGP) RIP Routing Information Protocol kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber ,,surnuks" ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks. Sel juhul (marsruutimistabel muutus) saadetakse kohe ka kõigile naabritele uued advertisementid ja naabrid saadavad need omakorda edasi ning teade mõne sõlme ülesütlemisest levib kiiresti üle kogu võrgu. RIPi kasutakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF Open Shortest Path First kasutab Link State marsruutimisalgoritmi. Iga võrgusõlm teab kogu võrgutopoloogiat ning lühim tee punktide vahel leitakse Dijkstra algoritmiga
34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP Routing Information Protocol kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber ,,surnuks" ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks. Sel juhul (marsruutimistabel muutus) saadetakse kohe ka kõigile naabritele uued advertisementid ja naabrid saadavad need omakorda edasi ning teade mõne sõlme ülesütlemisest levib kiiresti üle kogu võrgu. RIPi kasutakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF Open Shortest Path First kasutab Link State marsruutimisalgoritmi. Iga võrgusõlm teab kogu võrgutopoloogiat ning lühim tee punktide vahel leitakse Dijkstra algoritmiga
kasutatakse hinnanguid ja nendeks on hüpete arv. Vahetab naabritega iga 30sek tagant infot (ehk marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30sek tagant) saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena (ehk RIP töötab UDP peal). Vaatab ka kas ruuterid on elus. Kui 6 ajaperioodi (180 sek) järel naaber pole vastanud siis arvatakse ta „surnuks“ ehk võrgust lahkunuks, kõik tema kaudu käinud marsruudid kuulutatakse kehtetuks. Marsruutimistabelid arvutatakse ümber ja uus tabel saadetakse kohe kõigile naabritele. Need naabrid omakorda edasi oma naabritele jne. teade mõne sõlme „suremisest“ levib kiiresti üle kogu võrgu RIP-i kasutatakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF: Open Shortest Path First - kasutab Link State marsruutimisalgoritmi (ehk on veidi keerulisem)
●● Kui raadiojaama kannab keegi patrulli liikmetest, peab ta asuma pat- rullivanema lähedal, et ta saaks informatsiooni kohe patrullivanemale edastada ning ühtlasi oleks viimasel võimalus raadiot kasutada. ●● Kui on kaasas eesliini vaatlusohvitser ja miini-pilduja tulejuht, peavad nad asuma patrulli-vanema lähedal. MARSRUUDI JA KOGUNEMISPUNKTI (KP) DRILL ●● Lahkumise ja tagasituleku marsruudid peavad olema erinevad. ●● Marsruut peab olema jagatud etappideks; igal oma asimuut ja etapi pik- kus; orienteerumiseks kasutada kompassi ja sammupaare. ●● Etapi pikkus umbes 500 meetrit. ●● Iga etapi lõpus peaks olema KP; sihtmärgi läheduses peaks olema viima- ne kogunemispunkt (VKP). ●● Tuleb määrata ka hädakogunemispunktid (HKP), nii väljamineku kui ta- gasituleku teedel. HKP-d kasutatakse hädaolukorras kokkusaamiseks (näiteks eraldumisel)
tehnoloogiale. 2) PMD Tegeleb konkreetse füüsilise edastuskeskkonna järgi andmeedastusega. ATM on selline võrk, kus kasutatakse virtuaalkanaleid. TCP/IP võrgukihi tasemel ei ole mingeid paikapandud marsruute, aga ATM võrkudes on paika pandud marsruut. ATM paketi päises on ka virtuaalakanali identifikaator, mitte sihtpunkti aadress. ATM kasutab kahte sorti kanaleid ehk siis püsikanaleid ja kommuteeritud kanaleid. Püsikanal tähendab seda, et kui on tegemist tuumvõrguga, siis on marsruudid paika pandud erinevate ruuterite vahel. Siis ei ole vaja kanalite loomise peale hakata aega kulutama. See teeb ka ATM võrgu kiireks. Kommuteeritud ATM võrkude puhul pannakse igakord marsruut paika. Üldiselt marsruut otsitakse üles, siis teine osapoole aktsepteerib selle marsruudi ja kogu andmevahetus liigub mööda seda etteantud marsruuti. Füüsilisi ressursse ei reserveerita ja marsruut on paigas ning igas võrgusõlmes
lendleva tühja riisikoti ja jätan selle rahulolevalt endale omapäraseks suveniiriks. Portugal on meresõitjate riik Tagasi Lissabonis pean plaani viimaste päevade otstarbekamaks ärakasutamiseks (puhkamisest pole siin juttugi:). Käimata on veel kuulsas Belemi linnajaos ja Palacio da Ajuda palees. Katse bussiga kohale sõita lõpeb kahtlaselt räpases ja altkulmu ringipiiluvate meestega linnajaos. Järgmine buss ei tule ega tule... Parem siiski usaldada tramme, millel marsruudid selgelt kirjas ja mis katavad suure osa kesklinnast. Belemi jõudmisest annab märku Portugali kuulsatele meresõitjatele pühendatud purjekujuline monument otse Taguse kaldal (Padrao de Descobrimentos). Liftiga on võimalik tõusta monumendi tippu ja imetleda sealt avanevat vaadet. Mõnesaja meetri kaugusel seisab võimas Mosteiro dos Jeronimos - 16. sajandist pärinev õhuliste müüride ja tornidega jesuiitide klooster tänini tegutseva kirikuga
nähtusi, mis märgitakse kaardile leppe- mast. Ka sõdur, kes on saanud jaoüle- märkidega. Leppemärgid on näha kaar malt eriülesande, peab oskama kaar- di legendis. Kaardilugemise hõlbusta- ti kasutada. Kaartide järgi töötatakse miseks on need tähistatud tavaliselt eri välja sõjalised manöövrid, õpitakse värvidega, mis kattuvad looduses esine- tundma maastiku olemust, määratak- vate objektide toonidega (vt lisa 8.1). se kindlaks lennuväe marsruudid ning Kaarti ei ole võimalik valmistada nii, suurtükiväe sihtmärgid. Öeldakse, et et seal oleksid kujutatud kõik objektid kaart on armee silm. Kaartidele võib ning kaarti saaks kasutada aastaküm- kanda sõbralike jõudude ja vaenla- neid. Looduslike protsesside ja inim- se väed ning kaardil saab infot vägede tegevuse tagajärjel muutub maastik kohta pidevalt uuendada. meie ümber pidevalt ja seetõttu tuleb ka kaarti uuendada. Joonis 8.1
Joonis 8.2. „Rattarumm ja kodarad“ veosüsteem Veomarsruudid Kaubaveod toimuvad üldjuhul enne veo alustamist planeeritud marsruutidel. Veomarsruut on sõiduki liikumise teekond veo teostamisel lähtepunktist sihtpunkti. Marsruudid võivad olla nii pendel- kui ka ringmarsruudid. Pendelmarsruudil läbib sõiduk kõiki peale- ja mahalaadimispunkte liikumisel ühel trassil päri- ja tagasisuunas. Tavaliselt on pendelmarsruudid vedude planeerimise seisukohalt ringmarsruutidest lihtsamad.
annaabi.ee 
