2) Eri ajal käibel olnud Popi ja Huhuu tõlgendused: · Vabariigi aegsed kommentaatorid: tõlgendati lugu puht relistlikult, Semperi arvates oli tegu hea looma hirmutunde väljendusega. A. Aspel tõlgendab seda kodulooma elu kirjeldusena. Ka Gustav Suits võtab seda kui hirmutunde teket arusaamatute asjade ees. · Sõjajärgne kriitika: kõik tõlgendused lähtuvad iseenesest marksismist. Sööt väidab, et selles novellis peegelduvad kodanluse hukkumise meeleolud. Sellega nõustuvad ka Päll ja Sõgel. Puhvelile sümoleerib Isand mõistust, Popi alistuvat intelligentsi ja Huhuu jõhkrust. Hint seostab novelli aga Hitlerliku Saksamaaga. Täpsemalt kuidas intelligentsil kästi maalt lahkuda (Einstein, Mann jt.) ning võimu sai endale mõistmatus e. Huhuu. Rahvas oli ikkagi kõigest hoolimata truuks alamaks ja liputas
Tartu Riiklik Ülikool (1940-1941) 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool (1942-1944) Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne ülikool kavandati kogu Baltikumi tarvis, kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-,
Algasid vaidlused ja võitlused selle nimel, milline liikumine esindab kõige "õigemat" ja "puhtamat" marksismi. Juba 1863. aastal loodi esimene marksismi ideoloogiale tuginev partei Saksamaal , mille rajamisest loeb oma algust praegune Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei. Järgnevate aastakümnete jooksul tekkisid ja kujunesid üle terve Euroopa kümned ja sajad liikumised, grupeeringud, organisatsioonid ja parteid, kes kõik ühel või teisel määral olid innustust saanud marksismist. Ehkki sotsiaaldemokraatlikud parteid Saksamaal, Inglismaal, Rootsis jm hoiavad distantsi marksismi radikaalsematest vooludest ja kommunistidest, seostavad nad end ometi marksistliku ideoloogia ja praktikaga. Sotsiaaldemokraatiale on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne. Kõige suurema mõjuga oli marksismi vägivaldne rakendamine Nõukogude Liidus Marksismi poliitiline praktika Nõukogude Liidus Lenini eestvedamisel Otseseid rakendusi
· "Caligula", lavastaja ja kujundaja Linnar Priimägi, nimiosas Hannes Kaljujärv, esietendus Vanemuises 19. mail 1992 Albert Camus'e monument Prantsusmaa Villeblevin 7 Kokkuvõtte Kuigi Albert Camuse looming kutsus peale tema surma esile vaidlusi, paljud kriitikud arvavad et tema on üks kõige tähelepanuväärsemaid isikuid tol ajal. Kirjanikku kritiseeriti, sest ta keeldus marksismist ja kristlusest , kuid ikkagi tema mõju kaasaegsele kirjandusele ei kuulu kahtlustamise alla. 8 Kasutatud kirjandus · http://kreutzwald.kirmus.ee · http://www.miksike.ee/ · http://n-t.ru/ · http://et.wikipedia.org/ 9
kohustus riigile NEPis vaba majandus, maksustaud Vladimir Lenin ja Jossif Stalin - revolutsionäär, NSV Liidu riigitegelane, kommunistliku partei asutaja ja juht. Oli 1897–1900 väljasaadetuna Siberis, 1900–05 ja 1907–17 pagulasena välismaal. Juhtis novembris 1917 bolševistlikku revolutsiooni, oli 1917–24 Venemaa (aastast 1922 NSV Liidu) Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister). Nõukogude repressiivsüsteemi alusepanijaid. Marksismist lähtudes lõi partei diktatuuril põhineva ühiskonnakorra teooria (leninismi). ja Jossif Stalin- (1878–1953), NSV Liidu riigitegelane, rahvuselt grusiin. Oli 1922–53 NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär, 1941–53 peaminister. Pärast Lenini surma haaras võimu nii kommunistlikus parteis kui ka kogu riigis ja sai tegelikuks diktaatoriks. muudatused majanduspoliitikas seoses Stalini võimuletulekuga; mõisted
seaoseid tänapäeva Eesti ühiskonna ja teoses kajastatu vahel. Autori oma arvamuses tuuakse välja, mis autorile meeldis ja mis mitte ning kas autor nõustub teoses välja toodud ideedega. Võrdluses Eesti ühiskonnaga tuuakse välja paralleele, mis on Marx-i teosega ja tänapäevaga ühist. 3 1. KOKKUVÕTE 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231 Marksismile pani aluse Karl Marx. Et marksismist üldse midagi arvata, tuleb esmalt tutvuda tema olemusega. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja
võimete kohaselt igaühele tema töö järgi. Külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis, kui igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Ebavõrdsust tekitavad individualism ja eraalgatus on asendatud ühistegevuse ning kollektivismiga. Olgu öeldud, et sotsialistid pidasid inimloomuse põhielemendiks koostööd. Selle töö sisuks aga peab rääkima aga hoopis marksismist välja kujunenud: Leninismist ja Stalinismist, mis on märksa tähtsamad selle kirjatöö puhul. Leninism Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal ( 7.novembrist 1917- 31.jaanuarini 1918) ja Vene SFNV-s (31. jaanuarist 1918 30.detsembrini 1922) ning mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid.
Usuti et kapitalism,mida suunab kasum on sünnipäraselt kaugelt vähem efektiivne kui riigi monopolina toimiv majandus Nad uskusid, et mida suurem on ettevõte, seda paremini see funtsioneerib. Need oletused osutusid vääraks. Tehaste ebaõiglane juhtimine vähendas järsku tootlikust. Selle tulemuseks oli toodangunäitajate katastroofiline langus.Majandusliku katastroofi kõige traagilisem külg oli toiduainete tootmise vähenemine. Stalinism Stalinism on marksismist ja leninismist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning terroristlik diktatuur. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja
kutsutud teadlased ja õppejõud Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Esimesel nõukogulikul õppeaastal 1940/1941 suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid ning katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained, NSVL ajalugu. Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused.
rohkem kui 17000 (sh üle 600 välisüliõpilast). Ülikoolil on 3200 inimest (sh 180 professorit, rohkem kui 500 teadlast). 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused.
ebaühtlus suurenev järsult, omandades hüppelise ja konfliktse iseloomu ja kutsudes olukorras, kus maailm on imperialistlike riikide vahel ära jaotatud Kriitika teooria (metateooria erinevused nrealism/nliberalism, frankfurdi koolkonna mõju)- Frakfurdi koolkond ja Gramsci- itaallasest poliitik ja teoreetik, marksismi edasi arendaja. Oli positivismi kriitik, marksism ei ole ajaloo tõde vaid ajaloo normatiiv. Kritiiline teooria on areng marksismist ja lühiülevaade teistest teooriatest. Otsib lahendust inimeste vabastamiseks, tingimustest, mis neid orjastavad. Orienteeritud kritiseerima ja muutma ühiskonda tervikuna. Normatiivne teooria, mis paneb vaatlema asju teise nurga alt. Kriitilise julgeoleku uuringud- vaatleb inimes mitte riike. Nt globaalse soojenemise mõju, vaesuse põhjused, AIDS. Globaalne hegemoonia on vajalik, et tagada liberaalne globaalne majandus, mis hoiab süsteemi stabiilsena.
kohaselt ülim võrdsus, mis on väidetavalt täitsa okei, noh, nagu tsiviliseeritud ja nii). Klassivõitlus seisuste asendamine klassidega, klassivõitlus inimühiskonda edasiviiv jõud, igas staadiumis võtab võimu progressiivseim klass, eelduseks klassipoolne tootmisvahendite omamine (means of production). Marksismile omane ideoloogia mõtestamine religioonile sarnaselt. Euroopas tekkis marksismist mitmeid eri harusid, põhjuseks konkreetsema võimaluse olemasolu: Venemaal arusaam marksismist allikate vähesuse tõttu ühekülgne, Euroopas olemas laiemad tõlgendamisvõimalused. Strukturalism Louis Althusser psühhoanalüüs+marksism Neomarksism Max Weber noore Marxi liberaalsed vaadet Frankfurdi koolkond segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide kriitikast. Kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism.
inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust, kuna aga tootmisvahendid on kapitalistide käes, siis ebavõrdsus paratamatult suureneb. Seetõttu on ajalugu klassivõitlus, mis päädib võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi teooria erineb selle vulgariseeritud ideoloogilisest variandist, nn. marksismist-lenininismist. Näiteks ennustas Marx, et revolutsioon saab võimalikuks ainult majanduslikult kõige enam arenenud ühiskonnas, kus klassivastuolud on äärmusse arenenud. Praktikas läks teisiti. Marxi käsitus ühiskondlikest tootmissuhetest: IDEOLOOGIA-- poliitika, religioon, kunst jne. ADMINISTRATSIOON -- näit. riik. Tema vorm sõltub baasist.
millele on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne. See ei pea oluliseks erinevaid rahvaid ega kultuure, vaid soovib need muuta ühetaoliseks massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. Marksismist on palju üle võtnud ka liberaalsed parteid. Näiteks rassiidee terav eitamine on alguse saanud just marksistlikest doktriinidest. Marksistid väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. (mis pole õige, sest on võimalik sätestada, milline on reaalsus ja seega sätestatakse ka ideoloogiat) • Hegemoonia ehk ülivõim – Seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside või riikide ees. Hegemoonia saavutab
Althusserist rääkides viidatakse tavaliselt strukturaalsele marksismile, kuigi tema suhe teistesse Prantsuse strukturalismi koolkondadesse ei ole lihtne ja ta on kriitiline paljude strukturalismi aspektide koha pealt. Antonio Gramsci kirjutised ja neist koostatud raamatud sisaldavad endas ühiskonna ja poliitilise juhtmise analüüsi ning ta on üks tuntumaid marksistlikke mõtlejaid. Tema tuntuim teooria on hegemooniateooria, mis on ideoloogiale vastandatav. Enamus marksismist mõjutatud filosoofe uurib kultuuri ja võimu suhteid. 6. Kuidas on fonoloogia lähtekohad mõjutanud kultuuriteoreetilisi distsipliine? Saussure´i järgi on keel defineeritav kui märgisüsteem. Selleks, et eneseväljendus oleks võimalik, peavad märgid ühinema suuremateks tervikuteks, lauseteks ja tekstideks. Keeleteaduslikud teooriad on sellest, kuidas tekstid moodustuvad. Trubetskoi fonoloogiline teooria tutvustas foneemi mõistet
· Rahvusväeosad Võitlus partisanidega 13. Eesti 194491. Perioodid. Võimu mehhanism ja võimurid. Majandussüsteemi üldiseloomustus. Vastupanu. Repressiivpoliitika. 13.1 Eesti 1944-1991 Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991. See oli Nõukogude Liidu kolmas ja ühtlasi ka viimane okupatsioon Eesti territooriumil. 13.2 Perioodid 1. Hilis-stalinism 1944-1953 Stalinism on marksismist ja leninismist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning (Jossif Stalini) terroristlik diktatuur. Stalinismi iseloomustavad: · totalitaarne ainuparteisüsteem, · äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (NLKP-ga), · ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (NKVD), · primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, · juhikultus,
vaid siis, kuid ta on ahelais, vangistatud (ainult siis suudab ellu jääda) inimese saatus pärast valgustusaega inimsed, kes on k üll valgustatud, aga neil puudb vabadus *valgustusest progressi idee *valgustusaja kangelane Prometheus *autorid ei näe teoses progressiideed *näevad hoopis inimest on n üüd parem kontrollida *1.totalitarismi võimuletulek Euroopas (Hitler, (Stalin)) *2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS *pessimistlik hoiak marksismist taandumine *fasism kui ka stalinism jumala kaotamise re ziimid valgustuse tagaj ärjg * maapeal on v õimalik luua paradiis * humanistlikud (inimesekesksed, inimesed ise valitsevad) re ziimid *kuhu peab pöörduma? Adrno polnud religioosne, vaja midagi muud * rõhuaetus kuluurile, kunstilisele lahendusele, utoopilisele, irratsionaalusesele, mis valitseb kunstis 21 *kultuur oli sõltumatu, autonoomne *Kultuuritööstus Adorno ei tahtnud kasutada m õistet massikultuur, 1
· Marxi on nim kõigi aegade mõjukamaks filosoofiks. Siiani annavad just markssmist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest üh , eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. Läbinisti kriitiline lähenemine üh . Üh kriitika on huvitav teoreetiline tegevus Marksism on leidnud laialdast edasiarendamist erinevates teadusvaldkondades. Paljud filosoofid ja pol teoreetikud , kes rõhuvad erinevate valitsemisvormide üle ammutavad oma ideoloogilist alguspunkti marksismist. Mitmetahuline filosoofiline õpetus/nähtus/meetod. · Marksism on väga võimas kapitalismi ja eraomadile tugineva üh kriitika. Aga ülimalt vilets, katastroofiliste tulemusteni viiv juhis praktiliseks valitsemiseks. · Olulisemad kirjutised : M&E ,,Püha perekond" 1844 · M&E ,,Saksa ideoloogia" 1845 · M&E ,,Kommunistliku partei manifest"1848 · ,,Kapital" 3kd, M , 1867, M&E 1885, M&E 1894
Religioon, mis õigustab ülemklasside võimu, esitab samas madalamatele pettekujutlusi (teispoolsusest jpm), moonutab tegelikkust. Marx: ,,Religioon on tegelikkuse moonutatud tajumine, rõhutud olendi ohe, /.../ oopium rahvale." Arvas, et religioon ühiskonna arenedes, klassivõitluse käigus kaob. Mõjutas deprivatsiooniteooriat inimene kompenseerib millestki ilmajäämist religiooniga. (Marxi ideed inspireerisid deprivatsiooniteooriat, ta ise ei loonud seda!) Marksismist sai usk sotsialismileeri maade ideoloogia. Müüt klassivõitlusest, mille keskmes messianistlik töölisklass, kes vabastab massid tööorjusest ja ehitab üles kommunistliku paradiisi. Émile Durkheim (1858-1917) religioonisotsioloogia rajaja. Üritas religiooni alguseni välja jõuda, otsis primitiivseimat inimgruppi (uuris teoreetiliselt, mitte vahetult Austraalia aborigeene), lähtus evolutsiooniteooriast. Mis on religiooni olemus? Mis on religiooni sisu ja selle toime
Marksism o Kõiges, mis tema kohta on väidetud, saab kahelda. Side ja sugulus sotsialismi vahel (kaheldav). Marx oli ise kahtleval seisukohal sotsialismile. Poliitiliselton sotsialistlikud ja kommunistlikud parteid olmud leppimatud, kui vasak- ja parempoolsed Lääne-Euroopas omavahel. o Karl Marx (1818-1883), o Friedrich Engels (1820-1895), o Marxi on nimetatud kõigi aegade kõige mõjukamaks filosoofiks. Siiani annavad just marksismist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest ühiskondliku, eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. o Marksism on väga võimas kapitalismi ja eraomandile tugineva ühiskonna kriitika. Nimetatud ka filosoofiaks. Marx ise end filosoofiks ei pidanud, pigem nõuandjaks. Aga ülimalt vilets, katastroofiliste ; tulemusteni viiv, juhis praktiliseks valitsemiseks.
Meist saavad subjektid, siis ideoloogiaobjektid. Inimene on Althusseri meelest ideoloogiline loom. Ideoloogia toimib äratundmise järgi: küsimused sõnastatakse õigesti. Inimesed ise soovivad kohati seda, mida nad juba teavad ja tunnevad. Interpellatsioon: kõnetamine. Ideoloogia töötab kõnetuse kaudu. Meid kutsutakse olema need, kellega räägitakse. Sinatamine reklaamis. Gramsci: Oli Althusserile eeskujuks. Althusseri eesmärk oli teha marksismist teadus, Gramscil aga sellist huvi polnud. Temal oli praktiline suhtumine marksismi. Baas ja pealisehitus on läbipõimunud, mõlemad on tähtsad. Gramscit käsitledes on tähtis hegemoonia mõiste. Hegemoonia on ideoloogia, mis püüab rahvale sisendada, et tema teab, mis neile hea on. Tähtis pole mitte majanduslik domineerimine, vaid ideoloogiline. Valitsev klass dominerib küll majanduslike suhete kaudu, aga selleks, et valitseda, on vaja midagi muud: teatud konsensust, mis lähtub
Gramsci järgi on majanduslikud suhted paigas, pealisehituses toimub liikumine. Valitsev võim pakub oma huvid välja nii, nagu need oleksid kõigi inimeste huvid. Common sense: mõned asjad on lihtsalt nii selged, et iga terve mõistusega inimene saab aru. Kokkuleppel annavad valitsejad teatud küsimustes järele, kuid eeldusel, et hegemoonia säilib. Hegemoonia loogika on see, et võimusuhted ja majanduslik baas peavad paika jääma. Oli Althusserile eeskujuks. Althusseri eesmärk oli teha marksismist teadus, Gramscil aga sellist huvi polnud. Temal oli praktiline suhtumine marksismi. Baas ja pealisehitus on läbipõimunud, mõlemad on tähtsad. Althusser: teadvus/võltsteadvus. Inimestel polnud aimugi nende represseerimise tegelikust sügavusest. Gramsci järgi see nii lihtne polnud, tema meelest oli vaja veenmist. Gramsci sõnul võimuhaaramisest ei piisa, otsest rünnakut ei saa kasutada. Kasutab kahte mõistet:
St kogukondadel on ühisomand nende üle valitseb riik kes ka eksploteerib. Kes nõuab andamit ja kordineerib nede ühistegevust nt niisutuskanalite rajamist. Aasialik formatsioon pole kadunud siiani. Räägitakse praeguseni. Konkureeriv õpetus 19 saj. Inglise filosoofi ja sotsioloogi Herbert Spencer (27 April 1820 8 Detsember 1903) oma. Peateos käsitles kõike suures mastaabis ja varajaste ühiskondade osas esitas vaate, mis on marksismist erinev. Üldine arengureegel maailmas järjest suuremale erinevusele. Toimib nii looduses kui ühiskonnas. Lihtsamalt keerulisemaks. Toetus Darwinile, mille järgi toimub olelusvõitlus e sobivaima ellujäämine. Ühiskondade edu võti on suutlikus tootmist arendada. Tootmise arendamise võti on aga isiklik vabadus e initsiatiiv e soov rikastuda. Mida enam suudab ühiskond inimesi motiveerida eraomandile, seda parem. Samas
· Venemaa sai 1990. aastate algul Lääneriikide poolse erikohtlemise objektiks. · Kesk ja Ida-Euroopas oli tekkinud "uute demokraatiate" vöönd, Need riigid muutusid väljakujuneva Euroopa Liidu potentsiaalseks "tagamaaks" · Oluliseks poliitiliseks küsimuseks muutus nende riikide jaoks ka endiste nõukogude vägede väljaviimine. · Endised NSV Liidu satelliitreziimid mujal langesid või loobusid marksismist, · Mõned teisedki sotsialistlikud riigid (Mongoolia, Vietnam) olid sunnitud asuma turumajanduslike reformide teele. · Totalitaarse sotsialismi arenguteele jäid vaid Kuuba, Põhja-Korea ja esialgu ka Laos. · Paljud Lääne-Euroopa kommunistlikud parteid olid sunnitud pärast NSVL abi lõppemist laiali minema Venemaa · Juunis 1992 sai Venemaa peaministriks Jegor Gaidar ja sellest alates viidi Venemaal
mai sai rahvuspühaks. Hakkasid koos käima iga 2-4 a tagant. Koos käidi kuni 1. MSini. 1916 läks teine internatsinaal laiali. 1910 toimus selle raames sots naiste konverents, kus võeti vastu otsus rahvusvahelisest naistepäevast. Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Fabiaanlaste ühing?? Saksamaal ja Prm-l sots parteid lähtusid marksismist. Oli raskus töölisklassi kaasa tõmmata. Õhutati nende revolutsioonimeelsust jne. La Saille'i liikumine Saksamaal??? Marksismi kehtestamine polnud nii lihtne. Sotsliikumine segunes anarhistidega. Anarhistid nägid terrorit ja kaost oma pol võimurelvana. Olles väga mitmes puntkis ühistel arusaamadel sotsialistidega. Nende nägemuseks oli, et inimeste valitsemine inimeste üle kaoks ära - ühiskond peab toimuma enesereguleerimise läbi. Turg ja riik peab asenduma lepingutega. 1
althusser ei olnud rahul marxi algusaegade jutuga, see subjektivõõrandumise jutt ei meeldinud talle sugugi, ta pidas seda hegellikuks nännutamiseks. hilisem marx sobib talle hästi. kuna inimene on ideoloogiline subjekt, siis ideoloogia käest ei ole väljapääsu, sellest pole võimalik vabaneda. inimene elab paratamatult erinevate riigiaparaatide ja ideoloogiate mõjuväljades. antonio cramsci 1891...1837 : tegutses enne althusser'i. althusseri trump oli see, et ta tahtis teha marksismist teadust. cramscil seda probleemi ei olnud, sest suurema osa oma elust istus ta mussolini käes vangis ja kirjutas seal. keskne mõiste oli hegemoonia mõiste : hegemoonia on ideoloogiline vahend, mille kaudu domineerivad kihid ühiskonnas säilitavad oma võimu. hegemoonia sihiks on veenda alluvaid selles, et võim, mis nende üle valitseb, on neile kasulik. hegemoonia mõistesse on sisse kirjutatud teatud veenmine. klass mis domineerib, mitte niivõrd ei valitse vaid juhib läbi veenmise
Kui on kommunism loodud, siis polnud riigil Marxi seisukohst mitte mingisugust rolli, riik lakkab eksisteerimast. 1878 kehtestati Saksamaal antisotsialistlik seadus. Pärast Bismarcki 1890ndatel tuli uuesti sots.dem ametlikult kokku, siis võeti vastu Erfurti programm, mis oli padumarksistlik ja lähtus selgelet marksistlikest revolutsiooniiideedest. Huvitav olukord Saksamaal: teoreetiliselt ja ideoloogiliselt lähtus saksa sots.dem partei marksismist eesmärgiga jõuda proletariaadi diiktatuurini, kuid tegudes hakkas saksa sots.dem tüüpiliseks poliitiliseks parteiks: aktiivselt osaleti demolkraatlikes valinmistes, oldi opositsioonierakond, olid väga konstruktiivsed,lähtusid parlamentarismireeglitest, kasutasid ainult seaduslikke vahendeid. Vaatamata oma partei programmile, siis tegelikult lähtus partei reformimisest. Nende eesmärk oli reformidega ja riigi toel jõuda edasi sotsiaalsema ühiskonna poole. Nii kujunes 19
Mõnedele ta vastandus otseselt, mõnedest integreeris endasse positiivsed mõjud. Vaatma mõningaid neist: RATSIONALISM 19. sajandi algust võib pidada Valgustusliikumise ja saksa klassikalise idealismi ajastuks. Kujunes arusaam inimesest kui ratsionaalsest subjektist, kes saavad üksteisega astuda ratsionaalsetesse suhetesse. Sellega kaasnes ratsionaalsusel põhinev individuaalsuse kultus. MARKSISM Teine mõjukas subjekti-lahkav mõttesuund oli marksismist lähtuv majandussuhete positsioonidelt ilmnev subjekti käsitlus ehk sa oled see, kes oled sa majanduslikus baasis. Marxi arusaamine juba kaugeneb individuaalsest subjekti mõistest ja jätab selle kujunemise majanduse otsustada. IRRATSIONALISM See suund lähtub Nietzschest ja Schopenhaureist. Siin on subjekt juba ratsionaalsest dimensioonist täielikult eemaldunud ja määratakse kaootilise ja dionüüslike juhitamatute jõudude poolt. St indiviidi käitumist määrab
Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini evolutsiooni teooriast, sotsiaalsetest probleemidest. Hakati väljaandma ajalehte nimega "Rahvalõbu", mis tutvustas teadust rahvale. Aastal 1903 hakkas ilmuma ajaleht "Uudised", kõige radikaalsem ajaleht enne revolutsiooni. 1905. aasta revolutsioon: Revolutsiooni põhjused ja puhkemine: a revolutsioon puhkes Eestis tänu revolutsioonile, mis puhkes Venemaal. Põhjused Eesti revolutsioonile olid kujunenud
tegutsevate sotsdem ühingutega, koondati VSDTP egiidi alla, algas tormiline areng. Tähendas ka vene sotsdem lõhenemist enamlasteks ja vähemlasteks. Enamlaste jõulisemaks kujuks oli Lenin, vähemlaste poolel Plehhanov ja Tsederbaum, Axelrod kõikus nende vahel. Lõhenemine toimus tühises küsimuses- aja jooksul hakkasid ilmnema ka suuremad ja olulisemad erinevused. Enamlased lähtusid puhtal kujul marksismist, sots revol peab teostama proletariaat, tööline peab kasvama arvuliselt, peab paranema üldhariduslik ja maj olukord, alles siis võib rääkida sots revol teostamisest. Lenin ja enamlased üritasid revol kohandada Vm tegelikkusega. Enamlaste seisukohalt Vm oli kapitalistlikult nõrgalt arenenud, kapitalismi saavat purustada nõrgeimast lülist alates. Lisaks enamlased väitsid, et revol läbi viimiseks pole vaja tööliseid kaasata tervenisti, revol
võimaldas mul näha vaesust ja muret ja tegi mind tuttavaks nendega, kelle eest mul tuli tulevikus võidelda. * * * Samal perioodil avanesid mu silmad kahe ohu suhtes, mida ma varem vaevu vaid nimeliselt tundsin ja mille tähendust saksa rahva saatusele ma loomulikult ei mõistnud. Ma räägin marksismist ja juutlusest. Viin see on linn, mis nii paljudele näib olevat suurepäraste meelelahutuste kohaks, õnnelike inimeste pidude lin-naks, - see Viin on minu jaoks, kahjuks, ainult elavaks mälestuseks kõige kurvemast perioodist minu elus. Veel nüüdki kutsub see linn minus esile ainult kõige raskemaid mälestusi. Viin selles sõnas sulandusid minu jaoks kokku 5 aastat ränka muret ja loobumisi. 5 aastat, mille kestel ma teenisin
sobivad hästi. Imelikul viisil muutus aga selle kahe vaikse ja rahuliku mehe kõnelus algusest peale kohe väga elavaks, võiks öelda, peaaegu ägedaks, nagu kipuksid nad tülli. Aga tülitsemiseks polnud neil vähematki põhjust. Nemad lahendasid isekeskis ainult üht või teist teaduslikku küsimust, see oli kõik. Ja kes asjale lähemal seisid, need mõistsid, et on võimata päris kaineks ja ükskõikseks jääda, kui hakkad rääkima näiteks marksismist või üliinimesest. Aga mis öelda veel siis, kui oled värskelt täis pumbatud ühte kui teist. Härra Miilinõmmega oli just see viimane lugu. Ta isegi ei teadnud õieti, kumba oli temas rohkem, kas Marksi või Nietzschet, aga üks oli kindel, mõlemat oli hea voos. Ent kui inimesel on midagi niisugune hea voos, siis tahaks ta sellest ka teistele jagada, et näidata oma rikkust, sest inimene ei rahuldu sellega, et tal midagi on, vaid tema tahab tingimata, et ka teised teaksid, mis tal on
annaabi.ee 
