Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pal Abraham „Savoy ball“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Pal AbrahamSavoy ball“
Käisin teisipäeval 15. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias vaatamas Pal Abrahami kolmevaatuselist operetti Savoy ball. See on kirjutatud 1932. aastal. Opereti lavastas ja kunstnikutöö tegi Mart Sander. Savoy ball oli tema esimene lavastus üldse Estonia teatris. Sellepärast tundis ajakirjandus suurt huvi etenduse valmimise vastu ja publiku ootus oli üles köetud. Tahtsingi minna vaatama midagi kerget ja lõbusat, sest ka varasemad operetikülastused on jätnud toreda mälestuse. Kuna Mart Sander püüdis taastada 1930-ndate aastate õhkkonda, siis lavakujundus ja kostüümid ei olnud ülepakutult uhked , vaid vastasid ajastule.
Markii Aristide (Mart Laur ) saabub abikaasa Madeleine ´iga ( Pirjo Püvi) pulmareisilt koju Nizzasse. Markii oli enne abiellumist elanud lõbusat poissmeheelu ja nüüd saabub talle telegramm endiselt kallimalt, tantsijanna Tangolitalt (Juuli Lill), kes nõuab kohtumist Savoy ballil. Värskele noorpaarile saabub külla Türgi atašee Mustafa Bei ( Märt Avandi ). Ta lubab Aristide aidata, et ta saaks ilma oma naiseta ballile minna ja Tangolitaga kohtuda . Mustafa Bei selgitab Madeleine´le, et kuulus helilooja Jose Pasodoble kutsub Aristide ballile. Madeleine teab, et Pasodoble varjunime taga peitub tema sugulane Daisy ( Hanna -Liina Võsa ) ning saab aru, et mehed valetavad. Ameerikast saabub Daisy ja naised teevad koos plaani, kuidas meeste vale paljastada. Madeleine otsustab minna ballile inkognito ja kui selgub truudusetus, tasuda samaga. Lõpuks selgub, et Tangolita kutsus Aristide ballile kui oma vana sõbra. Mustafa Beil on seljataga kuus õnnelikult lahutatud abielu ja nüüd armub ta Daisysse ning on valmis astuma järgmisesse abiellu. Pärast suuri segadusi jääb Aristide ja Madeleine abielu õnnelikult püsima.
Peaosalised Mart Laur ja Pirjo Püvi, külalisena Vanemuise teatrist, esitasid oma rollid ooperilauljatele kohaselt soliidselt ja väga heal tasemel. Pirjo Püvi esituses meeldis mulle eriti aaria „Toujours L'Amour“.
Mulle meeldis väga Juuli Lill oma sügava metsosopraniga, mis tõi külmavärinad ihule. Ta oli diivalik ja suurepärane oma rollis. Minu lemmikuks oli tema esituses kõlanud „La Bella Tangolita“.
Subretipaar Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi hoidsid ülal etenduse intensiivsust ja tempot: lauldes, tantsides, veiderdades ja naerutades publikut. Ma poleks uskunud, et Märt Avandi tuleb nii hästi toime operetis , sest ta on ju tegelikult sõnateatri näitleja . Ta sobis ideaalselt Mustafa Bei koomilisse ja iga hinnaga olukorda päästa üritavasse rolli. Hanna-Liina Võsa särav ja helisev hääl kostis ka viimastesse ridadesse.
Orkestrit dirigeeris külalisena Vanemuise teatri dirigent Lauri Sirp. Orkestri esituses kõlas meeldivalt 1930-ndatest pärinev svingmuusika, mis on Mart Sanderi lemmikmuusika ja -ajastu. Koori ja orkestri esituses jäi meelde laul „ Ball on Savoys“.
Seda operetti pean igati huvitavaks elamuseks, kuna laval toimunu nõudis täit tähelepanu ning etenduse hoog ja mängulust olid suurepärased.
Pal Abraham-Savoy ball #1 Pal Abraham-Savoy ball #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vbn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Savoy Ball retsensioon
4
docx

Savoy Ball retsensioon

Veel oli palju erinevaid karaktereid, näiteks Daisy Darlington, keda kehastas Hanna-Liina Võsa, kellele meeldis väga moodne ameerikalik elustiil ja oli Madeleine’i koolikaaslane ning kuninganna Tangolita, keda kehastas Juuli Lill, kes oli parim meeste võrgutaja. Juuli Lillel oli kõigist kõige võimsam hääl. Ta laulis nii, et kananahk tuli ihule. Kõik nad valmistusid Nizza seltskondlikuks sündmuseks, milleks on üks kord aastas toimuv suvelõpu Savoy ball. See on lugu sellest, et kogu aeg valetades kasvavad valed üle pea ning näide sellest, et kedagi ei saa täielikult usaldada. Kokkuvõtteks võib öelda, et kolm ja pool tundi kestnud operett ei olnudki nii huvitav, kui alguses räägiti. Mart Sander ei suutnud kogu etendust siduda ning põnevus kadus vahepeal ära. Ma arvan, et Mart Sander hindas oma võimeid üle, luues 1930. aastate stiilis Hollywoodilikku lavastust. Ma oleks soovinud näha rohkem tantsimist ja rohkem kuulda laulmist

Muusika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun