Fatu Hiva (0)

Tallinna Reaalkool
FATU HIVA
Thor Heyerdahl (1914-2002)
1.Andmed raamatu kohta – pealkiri, autor, ilmumisaasta, kirjastus.
Raamat ,, Fatu Hiva ´´ anti välja 1974-ndal aastal New American Library poolt. Raamatu autor on Thor Heyerdahl, kes oli Norra etnograaf ja seikleja . Tõlgitud eesti keelde raamat Andrus Marani poolt, välja antud Eesti Raamatu poolt aastal 1988.
2. Tegevusaeg raamatus?
Autor kirjutab oma aastapikkusest elust Markiisaarestiku Fatu-Hiva saarel. Heyerdahl võttis noore mehena nõuks 1937. aastal koos naisega pöörduda tagasi loodusesse . Raamat ise aga on kirjutatud mitu aastakümmet hiljem.
3. Tegevuskoht- manner , riik, piirkond-võimalikult täpselt. Uuri kaardilt , kus see koht on, lisa kaart ja näita seal piirkond.
Fatu hiva asub Vaikses ookeanis Markii saarestikus Prantsuse-Polüneesias, kuulub Prantusmaa alla, ta on kõige lõunapoolsema saar Markii saarestikus, kokku on neid saari 14. Saared on sademeterikkad ja neil kasvab troopiline vihmamets . Kogu saarestiku pindala on 1049 ruutkilomeetrit ja seal elab umbes 8700 inimest.
Saare asukoht Markii saarestikus. Fatu hiva ülevalt vaadates.
4. Ülevaade kesksetest tegelastest.
Peategelased olid siin autor ise kes oli väga hakkaja inimene ja kannatlik . Ta ootas mitu aastat seda reisi, õppides sella aja sees kõike selliste saarte kohta, rääkides inimestega kes seda saart tunnevad , uurides teatmeteoseid just nimel Markiisaarte kohta. Temaga kaasas oli noor naine Liv , kes naise kohta oli väga julge , ta astus oma isale vastu ja ütles , et mina lahkun , abiellun ja asun elama saarele . Ta nõustus kohe minema saarele kui seda mõtet kuulis , tundub küll uskumatu , aga tõsi, tal oli samuti kõrini tsivilisatsioonist ja kogu sellest linna elust. Reisi peal kohtusid nad veel kohaliku mehega Tioti, kes rääkis ka Prantsuse keelt. Ta oli väga abivalmis ja ta aitas neid, õpetas kuidas tuleb kindlat puuvilja süüa ja kust saab midagi, ta näitas neile väga huvitavaid paiku. Tioti oli mees kes oli koguaeg rõõmsameelne.
5. Mis on teose tegevusliiniks, tegevuse eesmärgiks?
Autori reisi eesmärk oli nooruses põgeneda koos oma noore naisega Liviga põgeneda linna elust ja minna tagasi loodusesse ja kogeda pärismaalase elu, elada ilma millegita, ronida puu otsa endale sealt toitu hankida ja juua kristallselgetest allikatest, samuti võis seda võtta kui avastusretkega, uurida pärismaalaste elu ja kogeda seda omal nahal. Samuti olid ta professorid uurida sealseid putukaliike ja võta proove.
6. Milliseid probleeme tekkis seoses looduskeskkonnaga?
Probleeme seoses looduskeskkonnaga oli väga vähe, sest see oli väike saar, mis oli just väga rikas päikese, puuviljade ja joogivee poole. Ainsaks probleemiks mis ma leidsin raamatust, oli saare peal leviv haigus, mille all kohalikud polüneeslased oma külades kannatasis, levis ka elevantsustõbi, mille tõttu olid mitmete inimeste jalad paisunud ja seda kartsid ka Thor ja Liv, aga nemad elasid natuke eemal küladest oma ehitatud onnis.
7. Milliseid probleeme tekkis suhtlemisel kohalike elanikega?
Inimesed ei suhtunud neisse , kui omasugusesse, sest nad olid ainsad valged inimesed saare peal ja paljud kohalikud arvasid, et nad tahavad neile halba teha. Saare peal oli ka väga sõbralikke inimesi, aga need olid enamasti sellised kohalikud, kes oskasid prantsuse keelt ja mõistsid neid. Peamiseks probleemiks kohalikega saigi see , et nad ei osanud kohalikku keelt, aga paljudes väikestes külades oskas keegi natukenegi prantsuse keelt, niiet nad said selgitatud , et nad on saarel ainult selleks , et põgeneda tsivilisatsioonist.
8. Milliseid oskused, iseloomujooned ja teised isiksuseomadused on hinnatavad reisiolukorras?
Kindlasti ei saa saarele minna lihtsalt järsku, selleks peab olema ka tark, selleks peab väga kaua ette valmistuma , tuleb uurida kas on piisavalt vett ja puuvilju ja taimi, et ellu jääda. Peab olema väga heas füüsilises vormis, et puu otsa ronida ja matkata. Ei tohi alla anda kindlasti, kui mõni päev teistest erineb. Ega ka džungel iga päev ei sarnane, on ka raskeid päevi.
9. Mida geograafiatunnis õpitust kohtasid lugedes ?
Eriti siin geograafiast ei räägitud , võib kindlasti mainida pinnapoodi, sellest räägiti palju erinevaid mägesid, jugasid, järvi. Veel räägiti hoovustest ja tuultest, kui oli tegemist mere peal reisimisega, sellest küll ei räägitud raamatus, aga võiks ju välja tuua millises kliimavöötmes saar asub, milleks on troopiline kliimavööde.
10. Mis sulle meeldis? Mis sind hämmastas? Mis oli kõige huvitavam?
Mind hämmastas see ja ma olen varemgi mõelnud selle peale, et kui palju erinevaid puuvilju ja söödavaid taimi on olemas ja sellega seoses mind hämmastas ja meeldis mulle see , et nad suutsid meelde jätta kõik , mis kindla taimega teha tuleb, mida tohib süüa toorelt , mida tuleb kindlasti praadida, mida keeta . Kõige huvitavamoli kohtumine koopaelanikega, just see kuidas nad omavahel läbi said. Raamat väga meeldis.