Punane ja must (2)

"Punane ja must" Stendhal
Julien on noormees ,selles raamatus,peategelane ja 19.aastane,ta ei ole kunagi oma kodukülast välja saanud,ning ta teeskleb et tahab saada preestriks.
Ta on tegelikult hirmutavalt tark ja andekas ja võtab kõike mõistusega.Ta tunneb,et on teistest parem ja sellepärast ta polgab oma perekonda,isa ja vendi,sest nad on kui lihasmass ,ning ei mõista Julieni raamatulembust.Sellest ka vist tuleneb see,et tema vennad teda tihti peksavad ja ega isagi temast paremini mõtle,peab teda logardiks.
Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem.
Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal ,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena.
Julien tahab tohutult midagi lugeda aga ei julge ilmalikke raatatuid sinna majja tuua,sest need rikuksid tema maine,samas ise talle meeldivad sellised raamatud aga ikka teeskleb ,et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed.
Julieni soov oli võrgutada proua Renal,kuid ta kartis läbikukkumist.kuid tal õnnestus siiski proua Renali kätt suudelda.ta langes nüüd masendusse ja korrutas muudgui endale,et ei tohi oma hinge eest neile inimestele liiga palju ka anda.Ajapikku hakkab Julien prouat armastama ,ning härra Valenod on saanud aru juba mis seal majas toimub,saates linnapeale kirja.
Julien saadetakse teise linna seminari ,kus teda põlatakse ja kadetsetakse,sest ta on liiga tark ja enamus kõik seal koolis on talupojad lootes saada preestriteks.
Pariisis otsustas Julien, markii kõrgi ja iseteadva,tütre Mathilde endale saada,kuigi ta ei pidanud neiut isegi ilusaks ja ültsegi ei peetud teda võrdväärseks seltskonnas,seisuse ja hoiaku pärast.Mathilde kirjutab Julienile armastuskirja, mida too alguses väga umbusaldab - ta laseb teha ärakirja ja saadab originaali sõbrale Fouque'le hoidmiseks, kui on vaja midagi tõestada.Mathilde teeb Julienile ettepaneku hiilida öösel kell 1 redeliga tema tuppa .Pärast nende koosolemist tunneb Julien,et tüdruk ei tähenda talle midagi,ning nad lähevad lahku.Ühel õhtul ooperis nad jälle kohtusid ja jälle nad kohtusid Mathilde magamistoas,Julien hakkas teda jälle põlgama ja Mathilde hakkas ka teda vihkama ja sõimas ta läbi.
Julienil oli veider eesmärk,mida vähem naine teda armastas ,seda rohkem Julien teda tahtis.Julien,olles pikal reisil välismaal, kohtas ta venelasest sõpra,kes andis talle nõu kuidas Mathilde endale võita.Nad tegid igasuguseid peeneid skeeme ja armastuskirju.
Mathilde jäi rasedaks,ning markiile ei mahu pähe mõte,et tema tütar,kellest pidi saama hertsoginna,abielluks mingi Julien Sorieliusega, puusepa pojaga.Tema nimi ei meeldinud sugugi Julienile,ning markii annab talle uue nime Julien Sorel de la Vernaye,ning nüüd oli ta valmis abielluma Mathildega,kui saabus kiri proua Renalilt,kus tehti Julien maatasa,kiruti tema silmakirjalikkust ja et meeldib võrgutada naisi oma kasude huvides,peale seda on kõik võimalused tal kadunud.
Peale seda vahejuhtumit sõidab Julien kodulinna tagasi ja tulistab proua Renalit selle eest,proua jäi ellu,aga Julienile määrati surmanuhtlus.Teda käis pideval vaatamas Mathilde,aga imekombel ei tunne ta vastu enam Julien midagi.Julien sureb rahus ,peale tema hukkamist,suri ka proua Renal.Julieni suurim hirm oli,et tal ei ole piisavalt vaprust väärikalt surra,ning see tunne ei kadunud temast.