Moliere - Naeruväärsed eputised (0)

NAERUVÄÄRSED EPUTISED
Komöödia ühes vaatuses
TEGELASED:
LA GRANGE, põlatud kosilane .
DU CROISY, põlatud kosilane
GORGIBUS, auväärt pürjel.
MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis .
CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis.
MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk.
MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss .
MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener.
VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener.
KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD .
Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas .
ESIMENE STSEEN
La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks . Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult , mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks.
TEINE STSEEN
Gorgubus uurib meestelt, et kuidas ta tüdrukutega läks. Mehed on tusased ning Gorgibus otsustab minna uurima , et mis juhtus.
KOLMAS STSEEN
Gorgibus uutib Marotte käest, et kus preilid on ning mida nad teevad. Saades vastuseks ,et nad teevad seal huulepumatit läheb mees endast välja, et mitte midagi muus ei ole viimasel ajal kuulda, kui üks pidev enese ülesmukkimine. Munavalge, neitsipiim ning tuhat teist tilulilu, millest mehel pole õrna aimugi.
NELJAS STSEEN
Gorgibus käsib tüdrukutel ette kande, et mis juhtus. Naised kurdavad, et need mehed esinesid liiga ebasündsalt. Alustasid kohe abieluettepanekuga. Naised teevad maha meeste riietust ning unistavad ise lokitud parukaga ning sulgeega härrastest, kes neile tundeküllaseid luuletusi ette kannaksid. Madelonile ei meeldi, et isa teda ristinime pidi kutsub. Cathos tahaks olla kutsutud kui Polyxena ning Madelon kui Aminta. Mees on endast väljas. Karjub, et tema on mees siin majas ning kui muud moodi enam ära elatud ei saa siis lähevad tüdrukud kloostrisse.
VIIES STSEEN
Neiud tõestavad veelkord oma lollust. Räägivad Gorgibusi taga, et kui ebaintelligentne ta on. Milline vaimupimedus jne.
KUUES STSEEN
Marotto teatab , et üks poiss palub luba neiudele külla tulla. Madelonile ei meeldi, kuidas teener temaga räägib. Naisele on see talumatu , et teener ei suuda rääkida nagu mingi õukondlane. Poiss kes külla tuleb nimetab, end markii de Maskariiks. Neiud on ähmi täis, paluvad teenril kaunitaride nõuandjat ( = peegel ) tuua. Teener on täiesti nõutu.
SEITSMES STSEEN
Mascarille, kaks meest kandetooliga
Mehed kannavad markii porist läbi, markii enda pideva sõimu saatel. Kuk mehed raha küsivad, annab Mascarille kandjale kõrvakiilu, tema n.-ö. häbematuse eest. Kui mees ühe kandepuu haarab, muutub Mascarille jutt ning viskab neile paar kopikat . Ütleb, et talle õigel ajal järgi tullakse, kuna peab jõudma tagasi Louvre´i kuninga magamamineku tseremooniaks.
KAHEKSAS STSEEN
Marotte annab markiile teada, et emandad kohe saabuvad.
ÜHEKSAS STSEEN
Mascarille alustab keerutades naiste võlumist. Madelon palub mingeid vestlusmugavusi kohale veeretada. Mees kardab midagi, et keegi tahab tema elu kallale tikkuda. Mees kammib end ja seab oma püksipitsid korda. Uurb naistelt, mida nad Pariisi kohta arvavad . Ise leiab, et väljaspool Pariisi pole haritud inimesel elu. Uurib, et kui palju neidudel külalisi käib. Väga ei käigi. Ise aga ei tõuse hommikuti ülessegi, kui toas vähemalt tosinatäis kaunishingi kohal ei ole. Madelon ja Cathos räägivad kultuurielust. Cathos häbeneks endal silmad peast ära, kui keegi küsiks talt midagi uue näidendi kohta ning tema ei ole seda veel näinud. Mascarille lubab luua neidude juurde vaimuinimeste akadeemia, nii et ei oleks enam ühtegi värsijuppi, mille olemasolust tüdrukutel aimugi ei oleks. Mees räägib, et kavatseb töötab Rooma ajaloo kallal, et seda kõike madrigalidesse valada. Mees tahab eksprompti neidudele ühe esitada.
Oi-oi! Kui ettevaatamata,
Jäin teid ma vahtima nii pahaaimamata,
Ja teie pilk südame mult salamahti haaras:
Oh, võtke kinni varas ! Varas! Varas! Varas!
Neidude arust on see pööraselt galantne. Seejärel mees analüüsib ning peamiselt kiidab „ omaenda “ salmi ridu. Uurib, kuidas naistele see meeldis jne. Laulab neile sellele salmile viisi. Jälle naistele meeldib. Mees teeb neile ettepaneku minna ühte komöödiat vaatama. Avaldab seejärel, et on ise ka ühe komöödia valmis kirjutanud ning laseb seda nüüd „Hotél de Bourgogne´i“ suurtel näitlejatel esitada, mitte mingitel tavalistel. Uurib neidudelt, et kuidas neile tema pitsikaunistused, püksitorud, kinnaste aroom, parukas, suled jne meeldivad. Igaasja kohta lisab mingi fakti. Naistele muidugi meeldib. Madelon leiab, et nende vahel valitseb täielik hingesugulus. Mees pistab kisama et neiud kahekesti tema südame kallale kipuvad, et see käib inimõiguste vastu. Mehe süda on juba vardas ning kõrbeb tuleleekides
KÜMNES STSEEN
Marotte annab Madelonile teada, et keegi vikont de Jedele soovib temaga kõnelda. Mascarille teatab kohe, et see on tema parim sõber. Madelon laseb mehe sisse kutsuda.
ÜHETEISTKÜMNES STSEEN
Mascarille ja Jodelet embavad üksteist suurest rõõmust. Madelon sosistab Cathisele, et hakkavad vist juba tuntuks saama, et peenem seltskond on leidnud tee nende juurde. Jodelet hakkab pajatama, et nad on koos Mascarillega sõjas tublisti vatti saanud. Näitavad igasse kehapiirkonda saadud arme . Kui mehed esimest korda kohtusid ss Jodelet kamandas sõjaväes kahte tuhandet hobust ning Mascarille oli Malta rüütliordu galeeridel ratsarügemendi juht. Mascarille teeb ettepanekut välja jalutama minna. Neiud ei soovi. Seejärel paluvad nad viiuldajatel siia tulla. Mascarille karjub mitme oma teenri nime ning pahandab, et need lurjused teda alati üksi jätavad, kui neid vaja läheb. Mascarillel käis hommikul hertsog isiklikult külas ning kutsus teda endaga maale hirvejahile.
KAHETEISTKÜMNES STSEEN
Mascarille teatab, et neil on väikene kiirpidu aga varsti on nõus korraldama kõigi auks kombekohase balli . Hakkab seejärel lalisema ning tantsib üksinda. Sõimab pillimehi, et need ei suuda temaga taktis püsida ning mängivad liiga tormakalt jne. Jodelet teeb sama asja ning tema põhjenduseks, et miks pillimehed ei peaks nii kiiresti mängima on, see et ta tõusis just haigevoodist.
KOLMETEISTKÜMNES STSEEN
La Grange tuleb karjudes sisse, kepp käes. Röögib, et mida nad tevad ning et on neid sulisid juba kolm tudi taga otsinud. Mascarille karjub peksa saades, et ta ei teadnud, et see nii võib lõppeda.
NELJATEISTKÜMNES STSEEN
Madelon ja Cathos on mõlemad shokis ning ei mõista, et miks nad ennast peksta küll lasid. Jodelet ütleb ,et see oli kihlvedu ning Mascarille,et ta ei tahtnud vihastuda, kuna tal on äge iseloom.
VIIETEISTKÜMNES STSEEN
La Grange ja Du Croisy sajavad veelkord sisse, koos kolme-nelja löömamehega. Teatavad, et need kaks härrat (Jodelet ja Mascarille) on nende toapoisid. Paluvad neil oma riided tagastada ning soovivad neidudele edu, et võivad meestega rahus edasi rääkida. Lahkuvad. Neidudel on valusalt häbi. Viiuldajad tahavad show eest raha saada. Mascarille suunab ta vikonti juurde, too omakorda markii juurde.
KUUETEISTKÜMNES STSEEN
Gorgibus on tüdrukute peale vihane , et nüüd ta peab kogu selle jama alla neelama. Madelon tahab kättemaksu. Mascarille teatab ,et siin majas hinnatakse ainult välist ilu ning läheb koos oma sõbraga mujale õnne otsima .
SEITSMETEISTKÜMNES STSEEN
Viiuldaja palub endiselt tasu oma töö eest. Saab Gorgibuselt peksa. Neab lõpus veel kõiki šansoone, sonette ja bankette. Käigu kõik põrgu!