"Kui õitseb sirel" "Kalurilaul" "Põhja valge naine" „Karulaane jenka“ LASTELAULUD: 1. Vaat' kus poisid! : "Vaat' kus rivi: poisinakse on siin peenikesi pakse..." ; 2. Porgandid : "Ütle õige, sirge porgand..." ; 3. Tige tikker : "Oi, sina, tige tikrimari..." / sõn.: V. Sõelsepp ; 4. Põikpäised tomatid : "Jaani laial peenralapil kenasti kõik muidu klapib..." / sõn.: Kulskaja ; tlk. H. Mänd ; 5. Moosikeetja : "Mardikas kord marjul käis..." / sõn.: E. Esop ; 6. Sõstrad : "Sõstrad, sõstrad, sõsarad, üksikult ei kasva nad..." ; 7. Kõrvits : "Hooples kõrvits, ponts ja paks..." / sõn.: V. Sõelsepp
Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune. Viljaliha kollakasvalge, maitse magushapu. Säilib kevad...
jahukastekindlad siledad Liikidevahelised Vahepealsed ‘Rae I’, ‘Leba sordid Valitu’ jt. Hübriid- Must sõstar x Ogadeta, tugeva Tumedad ‘Josta’, ‘Kroma’ sõstrad karusmari kasvuga 2. Taime ehitus Eluvorm (TA:15): ..................... Juurestik .................... levib 1,5 korda kaugemale kui oksad. Õiepunga tüüp ..................... ja paiknemine ......................... Viljaoksad ................................ 3. Kultuuride bioloogilisi erinevusi Must sõstar Punane sõstar Karusmari Kandev istandik 3-10. aasta 4-20
Apelsinid 3,9 2,4 2,2 Sidrun 0,3 0,5 0,6 Kiivi 1,3 4,3 4,6 Ananass 5,5 2,5 2,0 Mango 9,0 2,6 0,8 Maasikad 2,3 3,0 3,1 Mustad sõstrad 0,3 4,0 3,5 Punased sõstrad 0,2 4,4 2,9 Mustikad 0,5 2,9 3,0 Arbuus 3,4 2,3 1,3 Rosinad 1,5 28,9 29,7 Mahl, keskmiselt 2,8 4,6 3,1
Õunhape Hüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH2COOH leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH Leidumine · Leidub kõige rohkem banaanides ja viinamarjades
modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH Kus neid leidub ja omadused Õunad, kirsid, vaarikad, apelsinid, maasikad, viinamarjad, nektariinid, sõstrad. Värvuseta, kristalne aine. Kasutamine Kasutatakse veinitööstuses, toiduainetele maitseaineks (E296) ja konserveerimiseks. Kosmeetika toodetes( kreemid). Hambapastad ja suuveed. Tänan kuulamast! (Küsimuste korral võtke ühendust arsti või apteekriga)
6. Külmutatud 100 g 100 g mustadõstrad 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. Tooraine kaal: 250 g 250 g Roa väljatulek: LISANDID: 1. Kaunistamiseks 2. Kaerahelbed 250 g 250 g 3. Suhkur 4. Pealepuistamiseks tuhksuhkur Valmistamine: 1. Hõõru kausis hapukoor, kohupiim, mesi, liköör ja kamajahu ühtlaseks mass. 2. Lisa ettevaatlikult segades sõstrad ja pane kamamass umbes tunniks ajaks sügavkülma tahenema. 3. Rösti kaerahelbed kuival pannil suhkruga kuldseks ja lase jahtuda. 4. Veereta kamamassist pallikesed ning veereta neid röstitud kaerahelvestes. 5. Kaunista tuhksuhkruga.
Pirn 0,9 4,7 2,2 Ploom 3,8 1,3 3,2 Virsik 5,8 1,2 1,2 Apelsin 3,9 2,4 2,2 Sidrun 0,3 0,5 0,6 Kiivi 1,3 4,3 4,6 Ananass 5,5 2,5 2,0 Mango 9,0 2,6 0,8 Maasikad 2,3 3,0 3,1 Mustad sõstrad 0,3 4,0 3,5 Punased sõstrad 0,2 4,4 2,9 Mustikad 0,5 2,9 3,0 Arbuus 3,4 2,3 1,3 Rosinad 1,5 28,9 29,7 Mahl, keskmiselt 2,8 4,6 3,1 Puuviljanektar, keskmiselt 7,7 1,9 1,6 Marjanektar, keskmiselt 25,6 1,7 1,6
Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva sügissordid- 2-3 kuud talisordid- kuni järgmise sügiseni seened metsaseen ; hooajati korjatakse
koguste manustamisel tekivad neerukivid. Need inimesed peavad vähendama vitamiin C tarbimist. Eriti suurte vitamiin C koguste tarvitamisel on täheldatud mõningaid seedimishäireid (iiveldus, alakõhu krambid, kõhulahtisus). Tervetel inimestel suurte vitamiini C koguste manustamisel eelpoolnimetatud nähtusid täheldatud ei ole. Allikad Vitamiini C esineb enamuses värskete puu ja juurviljades. Põhilisteks allikateks on must sõstrad, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikas, petersell, till, magus pipar, valge peakapsas, aedmaasikad, apelsinimahl.
Valge sõstar § Valge sõstar pärineb Lääne- ja Lõuna Euroopast. § Eelistab kergemat ja kuivemat maad. § Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. § Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad. § Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed.
algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua. Sügis teeb toredaid asju täites koolimaja taas mõnusa suminaga. Paljude jaoks esimene ning tähtis päev, teiste jaoks viimase pingutusena näiv kooliaasta leiab alguse just sügisel. Loodrid,
algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua. Sügis teeb toredaid asju täites koolimaja taas mõnusa suminaga. Paljude jaoks esimene ning tähtis päev, teiste jaoks viimase pingutusena näiv kooliaasta leiab alguse just sügisel. Loodrid,
Sõstrad · Mustsõstar on väga c-vitamiini rohke. · Mustsõstar korrastab vererõhku ja alandab kolesteroolitaset. · Punane sõstar on suurepäraste raviomadustega: ta on hea isutekitaja, suurendab lihaste hapnikuvarustatust, eemaldab organismist soolasid. · Mustsõstardest tehakse mahla, moosi, tarretist ja veini. Punastest sõtardest valmistatakse moosi, mahla ja veini, samuti ka tarretisi ja marmelaadi. Aedmaasikas · ladina k: Fragaria ananassa , inglise k: Strawberry · Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat. Aedmaasika tuntus Euroopas ei ole eriti pikk, õige hoo sai maasika kasvatus alles XVI ja XVII sajandil. Nüüd on aretustöö tulemusena maailmas välja aretatud u 5000 erinevat maasikasorti. · Maasikaid kasutatakse magustoitude, salatite, tortide, likööride, kokteilide jm jookide valmistamisel. ...
viib välja kantserogeensed ained. Tal on viiruse- ja mikroobidevastased omadused. P- vitamiini ühendeid on eriti rikkalikult aroonias, ebaküdoonias, mustas sõstras, tumedates kirssides ja tsitrusviljades. Foolhape ehk vitamiin B10 on organismis vajalik vererakkude eluks ja tööks. Foolhappe puudusel tekib verevaegus (aneemia) ja seiskub kasv -- seepärast on foolhape eriti vajalik noortele. Foolhapet on rohkem sellistes värsketes viljades nagu maasikad ja sõstrad. Kombinatsioonis teiste vitamiinidega on tal soodne toime organismi kasvamisele ning ainevahetusele. Vitamiin A eelvitamiini karoteeni on rohkem köögiviljades, kuid ka kollastes puuviljades nagu aprikoosid, virsikud, pihlaka- ja kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, eriti rohkesti aga astelpajuõlis. A-vitamiin hoiab silmade tervist ning säilitab naha elastsust ja toonust. A-vitamiini puudusel tekib silmade kuivus, kanapimedus, naha karedus ja kuivus ning kasvu pidurdumine.
suitsutatult. 2 Suuresti söödi seda, mida ise kasvatati või korjati. Köögiviljadest- kaalikas,porgand, naeris, kapsas, kurk, mugulsibul ehk sibulaputkes, suhteliselt hilja tomat. Kartul olu laual igal toidukorral. Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad. Puuviljad- õun, ploom, kreek. Seened- soolatult või tükeldatult ja rasvainega läbi praetult purkides. Teraviljadest rukis, oder ja pidupäeval nisu. Nii mõneski külas kasutati tangusid tükk aega enne kui kruupe. Piima ja hapupiima kõrval joodi palju taimeteed õunakoortest, pärnaõitest, köömnetest või piparmündist. Pidulaualt ei puudunud kali ja õlu. 3
Õun – kodumaine 0...+2 kraadi 2-4 nädalat Õun – välismaine 0...+2 kraadi 8-12 nädalat Virsik 0 kraadi 1-3 nädalat Pohl 0 kraadi 1-2 nädalat Pirn +2...+6 kraadi 1-2 nädalat Rabarber 0 kraadi 1-2 nädalat Sidrun +2...+6 kraadi 2-10 nädalat Vaarikas 0 kraadi 1-3 päeva Sõstrad 0...+2 kraadi 3-6 päeva Viinamari +2...+6 kraadi 2-4 nädalat Teraviljadest tooted Leivad + 22 kraadi 2-4 päeva Väikesaiad + 15 kraadi 2-4 päeva 46 Kuivpasta + 22 kraadi 12 kuud Suhkrud + 15 ...+25 kraadi -
- sinine,tumelilla, mustikad, ploomid, viinamarjad - must baklazaan mustad sõstrad, põldmurakas Katehoolid (katehhiin, epigallokatehiin, - must, roheline must ja roheline epikatehhiingallaat) tee ,õunad, pirn katehhiini leidub viinamarja
nimeta vajalikud toorained ja lühidalt tootmisprotsess. Pole destilleeritud(õlu ja vein) Destilleeritud, jagunevad omakorda: Destilleeritud, kuid mitte väga puhtaks (konjak, viski) Destilleeritud täielikult(viin) 1. Õlu- teravili või muu tärkiserikkas tooraine Tootmine: Linnased Virre keetmine Laagerdamine Kääritamine Filtrimine Vilimine 2. Vein- viinamarjad aga ka õunad ja sõstrad Tootmine: Marjade purustamine ja mahla eraldamine Ümbervalamine Käärimine Järelkäärimine ja valmimine 3. Viin- vesi, vili, kartul või veinitööstuse jäägid Toidupiirituse lahjendamine veegha Nastoikad Dzinn- kadakamarjad 4. Liköör- suhkur, puuvilja- ja marjamahl, taimeletois, vürtsid Tootmine: Maitsestamine Segamine Järelküpsemine Vilimine Filtreerimine
· parandab veresoonte tööd, hävitab vananemist põhjustavaid vabu radikaale, võitleb südamehaiguste, vähi ja rakukahjustuste vastu · on äärmiselt vajalik suitsetajale, kes peab saama päevas kaks korda rohkem seda vitamiini kui mittesuitsetaja · soodustab paranemisprotsesse, hoiab ära skorbuudi, stimuleerib närvisüsteemi tööd · võitleb tuberkuloosi, difteeriat ja düsenteeriat põhjustavate mikroorganismidega. KUST SAAB: · Mustad sõstrad · Kibuvits · Paprika · Lehtkapsas · Mädarõigas · Tsitrused VAEGUS: · Sinised laigud kehal · Kerge aneemia · Kahvatud igemed · Valusad liigesed · Haavade aeglane paranemine Fosfor SÜMBOL: P OMADUSED: · Must, punane või valge · tahke PLUSSID: · DNA molekulides · väetiste koostises MIINUSED: · põleb isegi vee all · kohutavad põletushaavad KUST SAAB:
oksüdatiivne stress, aspiriin, pratsetamool, söögisooda jne. Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. Allikad: mustad sõstrad, kibuvits, paprika, lehtkapsas, mädarõigas jne. 2.2 Biofunktsioonid · Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. · Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. 6 · On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini,
MILLE POOLEST ON KASULIKUD PUUVILJAD SISUKORD : Üldiselt puuviljade kasulikkusest Must sõstrast Kirsist Astelpajust Banaanist PUUVILJADE KASULIKKUS : Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid lisaks sisaldavad palju vett ja kiudaineid Rasva sisaldavad nad vähe Pea kõik puuviljad on kasulikud neis on glükoosi ja fruktoosi MIKS NAUTIDA PÄEVAS VÄHEMALT 2 PORTSU PUU JA KÖÖGIVILJU ? Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur NÕUANDED : Puu ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all Eelista värskeid puu ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ni...
· Väheneb kasvajate tekkevõimalus. · Vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas,
vegetatsiooniperiood · Aktiivsete temp. summa 1000 4000 °C JAHE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 3- 5 kuud · Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe · Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk · Väheviljakad leetmullad · Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem · Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem · Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) · Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad
jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartuleid ja köögivilja, lina ja rapsi. 4. Mõõdukas parasvööde Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi. Kolm valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikul külm talv, mõnikord kahjustab saaki ka põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses
Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. -3- Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades kasutatakse peamiselt loomasöödana . Kõrvitsa-õunasalat Kogus Koostis- ja maitseained 2 tk hapukas õun 200 g Kõrvits 2 sl (võib ka vähem) suhkur 1 sl sidrunimahl Kaneel (jahvatatud) 2 sl värsked või külmutatud marjad (punased sõstrad,jõhvikad,pohlad ) Valmistamine Riivige kõrvitsa viljaliha jämeda riiviga ja nõrutage. Õunad koorige, eraldage seemnekojad, viljaliha riivige jämeda riiviga. Lisage tumenemise vältimiseks sidrunimahla. Segage salatiained, maitsestage suhkru, sidrunimahla ja kaneeliga. Serveerimisel kaunistage marjadega. -4- Röstitud kõrvitsa ja feta salat Allikas: 100 rooga Kerge tsitrulise kastmega salat, mille pehmeks röstitud
oliivid herned · Maasikad riis · Punapeet · Suhkru- · Nektariin · Kuskus · Redised herned · Pirn · Maisijahu · Roheline · Valged · Sõstrad · Näkileib sibul oad · Odrajahu · Vaarikad · Rooskapsas · Viinamari · Pruun riis
Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsiumi, mis aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Joodi sisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades. Koobaltit, mida on märkimisväärses koguses pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates. Kasulik teada Nagu kõikide teiste jookide puhul - tuleks ka mahlade valikul eelistada võimalikult naturaalseid ning suure puuvilja-, köögivilja- või marjasisaldusega mahlu. Kategooriasse "mahlad" liigituvad ka
Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt niiskes kasvukohas n must lepp, paju, vaevakask Hüdrofüüdid- taimed, mis kasvavad vees,
karmid ilmastikutingimused väheviljakad leetmullad kasvatada saab teravilju rukkis kaer oder kartul köögivili lina raps Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem jaguneb kaheks mereline pehme ja niiske talvega piirkond peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid sõstrad õunapuud mullad keskmise viljakusega arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline kultuuride valikut piirab külm talv mõnikord kahjustab saaki põud lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu Soe parasvööde kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood
Kõige sobilikumad on kuiva ilmaga korjatud marjad. Riknenud marjad on tavaliselt peamiseks põhjuseks, miks hoidised seista ei taha. Kergemini lähevad käärima ülevalminud marjad, hea ei ole kasutada ka pooltooreid.Moositegu pole sugugi keeruline, tuleb vaid jälgida hügieenireegleid ning kasutada kvaliteetseid marju, puuvilju või muid aiasaadusi. Ja moosiks kõlbavad kõiksugu aia, metsa, poe- ja eksootilised saadused - mustikad, jõhvikad ja pohlad, vaarikad-maasikad, sõstrad ja tikrid, porgandid-kõrvitsad, virsikud- aprikoosid, melonid-ananassid, ning miks mitte ka viinamarjad ja roosid. Moosi keetmise ajaloost Aastakümneid tagasi valmistati hoidiseid selleks, et pikka talve kergemini üle elada. Aia- ja metsaande hoidistati suuremal hulgal, kuna see kuulus praktilise majapidamise juurde. Tänapäevalgi pole moositegu kuhugi kadunud. Traditsiooniliste mooside kõrval valmistatakse kodus pigem selliseid, mida kaupluseriiulitel ei leidu.
ensüümide aktiveerimise teel. C-vitamiin on redutseerivate omadustega tugev hape ning tema keemiline valem on C6H8O6. Tema välisteks omadusteks on valge või kollakas värvus, lõhnatu, hapukas maitse ja hea lahustuvus vees. Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini. 1.2 C-vitamiini leidumine C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades, eriti marjades. Põhilisteks allikateks on kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, kiivi, tsitruselised, maasikad, mustikas, ananass, punane sõstar, kaalikas, astelpaju, karusmari, paprika, petersell, till ja erinevad kapsad(keedetult). 2. C-vitamiini aladoseerimine ja üledoseerimine 2.1 C-vitamiini defitsiit Defitsiit tekib, kui inimene ei toitu tervislikult ja normaalselt (ei tarbi tooteid, mis sisaldavad C- vitaiini). Tekib ta kergesti ka alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide manustamisel.
Teisel aastal vars viljub on pikali soojad ja siis kuivab Multsitakse pärast, et Annab kergesti umbrohtu tõrjuda juurevõsu Sõstrad Mitme aastane põõsas Vajab päikest, kasvab Viljakad liivsavi ja Paljundatakse Kui kasvatada kuivadel 1,5-2m kõrge ka poolvarjus (päikse saviliivmullad pistokstest, võrsetega liivmuldadel, siis Punaste, mustade ja käes magusamad Ebasobivad on külmad Esimesel aastal kasvab kindlasti kasta
Aktiivsete temp. summa 1000 4000 °C JAHE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 3-5 kuud Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk Väheviljakad leetmullad Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖDE Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond
Minu lemmik moos/moosid on vaarika ja maasika moos.....11 Kasutatud materjal............................................................................................... 12 Moosi keetmine 3 Moositegu pole sugugi keeruline, tuleb vaid jälgida hügieenireegleid ning kasutada kvaliteetseid marju, puuvilju või muid aiasaadusi. Ja moosiks kõlbavad kõiksugu aia, metsa, poe- ja eksootilised saadused - mustikad, jõhvikad ja pohlad, vaarikad- maasikad, sõstrad ja tikrid, porgandid-kõrvitsad, virsikud-aprikoosid, melonid- ananassid, ning miks mitte ka viinamarjad ja roosid. Enne moosi keetmist küüri köök ja purgid puhtaks. Kui purgid küüritud, aseta need külma praeahju, keera temperatuur 150 kraadi peale ning kuumutada purke 20 minutit. Ahjutemperatuur ei tohi ületada 175 kraadi, kuna siis võivad purgid puruneda. Kuumutatud purgid aseta puhtale froteerätikule. Purgikaasi keeda vees 10-
armastab teda , aga Luise peab teda rumalaks. Õuna Endel on aga Liina omale kosilaseks vaadanud vahepeal. Liinale aga Endel ei meeldi ja Endel vihastub selle peale ja läheb minema. Liina läheb jälle hundina Hansu vaatama. Rehepapp saab teada, et teisepool jõge liigub katk ja kogub kõik küla inimesed kokku ja paneb nad risti-rästi maha. Hans aga sai katku ja, et mõisapreilit sellest hoida hüppab ta tulle aga ta ei teinud seda. Hans läheb vanapaganaga ristile rääkima, sõstrad kaasas aga Vanapagan oli pahas tujus ja surus talle küüned õlga ja sai sealt vere. Oskari kratt aga jääb värava vahele kinni ja läheb nii vihaseks, et läheb põlema, nii suure leegiga, et see lausa ohtlik elumajadele. Hans aga räägib oma armastusest Rehepapile, kes aga laidab selle idee maha. Koju minnes leiab ta oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa. Liina jälgib ikka kuidas Hans mõisas käib preili akna taga. Liina
Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse.(2) Vitamiinid aitavad hoida inimese organismi tervemana ja rohkem kaitsta haigust eest, sest inimene on tänu vajalikele vitamiinidele tugevam. A-vitamiin: maks, munad, piim, rasvased kalad; A-eelvitamiin ( beeta-karoteen ): porgand, rohelised lehtköögiviljad, spargelkapsas, kõrvits, paprika ja teised kollased-punased aedviljad-marjad jm. C-vitamiin: värsked puuviljad, mustad sõstrad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, maasikad, tsitruselised, tomatid, kartulid, paprika, mädarõigas, petersell, till, kapsas (eriti palju lehtkapsas), kaalikas jm. E-vitamiin: täisterad ja tooted nendest, nisuidandid, kõik seemned, koorevõi, pähklid, mandlid, sojaoad, oliivid, lehtsalat, porgand, tomat, rafineerimata taimeõlid (külmpressitud õlid). Karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiin): porgand, kõrvitsalised jt kollast, oranzi ja punast
Kahes maos leidunud kuuseokkad olid sinna sattunud tõenäoliselt putukat haarates. Suvel (16. juuni31. august; 10 magu) suureneb loomse toidu osa veelgi, seda oli igas maos. Taimset toitu sisaldasid veidi üle poolte magudest. Kõige enam oli söödud põrniklasi, kärsaklasi, jooksiklasi, kiletiivalisi ja tirtslasi. Menüüd rikastasid konnad, sisalikud ja hiired. Teraviljadele andsid lisamaitset kibuvitsamarjad, sõstrad ja umbrohuseemned. Sügisel (1. septembrist 30. novembrini; 10 magu) väheneb loomsete osiste osakaal tunduvalt. Valdavaks saab teravili, põhiliselt nisu. On söödud ka pihlaka- ja leedrimarju ning mitmesuguseid puuvilju, samuti inimtoidu jäätmeid. Talvelgi (1. detsembrist 31. märtsini; 26 magu) on kalade, lindude ja pisiimetajate (hiired, karihiired) jäänuseid rohkesti. Üheteistkümnes maos leidunud suuremad luu- ja lihatükid näitavad raibetel või solgiaukudel toitumist
imendumiseks peab Fe3+ redutseeruma Fe2+ · imendumist soodustavad vitamiin C · soovitus: 9-15 mg, naistel rohkem kui meestel · pikaajaline ületarbimine: kasvajate teke, südamepuudulikkus, suhkruhaigus · defitsiidist ohustatud: rasedad, enneaegsed lapsed, imikud, väikelapsed, teismelised tüdrukud, taimetoitlased · allikad: maks, liha, munad, kalatooted, viinamarjad, maasikad, sõstrad, jõhvikad, kaunviljad, peet Tsink · mikroelement · tähtsus: ensüümide koostis, valgu süntees, hormoonide ja vitamiinide ainevahetus, immuunsüsteem · loomsest toidust paremini omastatav kui taimsest · allikad: punane liha, maks, mereannid, piim ja piimatooted, pähklid, seemned, idud, täisteratooted Vask · mikroelement · tähtsus: vereloome, antioksüdant, organismis vastupanuvõime, kudede elastsus, raua absorbtsioon
· Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajandusmaad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(nt rukis, kaer, oder), kartul,köögivili,lina,raps. · Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enam kuud. * Mereline pehme ja niiske talv, kasvavad ka sõstrad, õunapuud. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohtmaad eeludseks piimakarjakasvatusele. * Mandriline külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud, lühike vegetatsiooniperiood (lühike kevad, varane sügis) tagab selle, et tööd peab tegema ära hästi kiiresti. * Kaug-Ida Mussoonvaldkond põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses
igal moel, kas teena, toidus või moosis. Pihlakamarjades olev C- vitamiin (ka teised) ja mineraalained on väga püsivad, peavad vastu kuumutamisel, kuivatamisel ja sügavkülmutamisel. Sügavkülmast iga päev 5 marja suhu pistes tunned, kuidas igasugune närvitsemine ja rahutus hinges kaovad. Selliseid mõnusaid loodusande leiab metsast ja lausa tasuta. Ka koduaiast leiab kindlasti maitsetaimi ja marju, mille teed (piparmünt, meliss, aedmonarda, astelpaju marjad, mustad sõstrad, maasikad jm) aitavad meie organismi stressi puhul tasakaalu viia. Omades ise kokkupuudet stressiga, siis võin öelda, et keegi ei saa vältida stressi tekkimist, sest paratamatult on iga inimese elus pingeid. Küll aga õpetab elu meid stressiga toime tulema ja erinevaid pingeid taluma. Loodan, et leiate ka teie abi stressi vastu nendest soovitustest nagu minagi.
eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsunditega- maasikas Mugulatega- kartul Juurvõsudega- vaarikas, lepp, haab Maa aluste varte e risosoomidega orashein piparmünt Okstega- sõstrad Lehtedega- mõned toa lilled Miks paljundatakse taimi vegetatiivselt?(2) 1. saadakse lühikese ajaga palju järglasi 2. järglase pärilikkus identne(säilivad sordiomadused) Mis iseloomustab munarakke ja seemnerakke?(eraldi 3 iga kohta) Munarakk Küpsemine toimub tsükliliselt Menopaus 45-55 eluaastal Paljunemine lõppeb looteeas meioos jätkub suguküpsuse saabudes Seemnerakk Pidev protsess Paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Paljunevad alates suguküpsusest
kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllumajandusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi. · Mõõdukas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood pikkus on viis kuud või enamgi, eristatakse omakorda kolme valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad ja õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses
Mädarõigas 128 mikroelementide (peamiselt fluori) osas ka Õunad keskmiselt 10-20 joogivesi. Vastavalt sellele kui palju üht või Apelsinid, sidrunid 20-40 teist elementi organismis leidub ja kui suur Vaarikad 25 on nende tarve, jaotatakse nad makro- ja Punased sõstrad 30 mikroelementideks. Mineraalained mille Karusmarjad 50 kogust organismis võib väljendada Aedmaasikad 50-60 grammides, kuuluvad makroelementide Mustad sõstrad 150-300 hulka. Neid aga, mis organismi koostisest B1-vitamiin 1,3..
o karmid ilmastikutingimused o väheviljakad leetmullad o kasvatada saab teravilju. Nt rukkis, kaer, oder, kartul, köögivili, lina, raps · Mõõdukas parasvööde o vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem o jaguneb kaheks mereline · pehme ja niiske talvega piirkond · peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid. Nt sõstrad, õunapuud · mullad keskmise viljakusega · arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline · kultuuride valikut piirab külm talv · mõnikord kahjustab saaki põud · lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu · Soe parasvööde o kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood
oli talle kleidi varastanud ja selle eest andis ta talle hõbeprossi, mille ta varasta omakorda isalt. Isal oli suur varandus ja ta arvas, et isa ei saa teada, kuid ikkagi sai. Kolmanda sündmuse kohta nii palju, et inimesed oskasid endale meisterdada kratti mis siis, et selle eest pidid nad andma vanapaganale kolm tilka verd, mille nad tilgutasid sarvelise raamatusse. Kuid inimesed olid nii kavalad, et ei tilgutanud mitte verd vaid pigistasid taskus sõstrad katki ja siis tegid nii, et sõstra mahla hoopis tilgutasid vanapagana raamatusse. Ja nii nad saidki endale uue krati, kes teeb nende eest ära kõik asjad. Probleeme lahendati muidu nii, et kutsuti rehepapp ja tema juba teadis oma kavalusega mida peale hakata. Näiteks ükskord ta põletas katku ära nii, et lõi läbi katku käe noa otse piiblisse ja viskas katku ahju. 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus
· Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas · Puhmikud-maasikas · Ronitaimed- viljapuu · Vääntaimed- aktiniidja Vilja ehituse alusel: Õunvili- on palju seemneline marjataoline vili, seeme on koondunud vilja keskossa seemnekambrisse ( õun, pirn). Luuvili- on üheseemneline vili, mille seeme on kaetud tugeva kestaga (kirss, ploom)
Mahl aitab lõhustada rasvarakke. Punapeedil on hea toime köha ja nohu vastu. Redis puhastab suuõõnt, kõri ja nina. Sageli süües aitab vältida külmetushaigusi ja toimib väsimuse vastu, hea toime südamele ja närvidele. USA teadlased soovitavad: kaunvilja söömine toimib hästi rasva põletamisele pähklid väikeses mahus langetavad meie söögiisu mustikad, sõstrad, vaarikad, murakad teevad meid saledamaks, pärsivad söögiisu ja toimivad ülekaalu vastu hea toime on ka viiel redisel päevas kurgid teevad meid saledaks, igal nädalal süüa ühe päeva jooksul vaid kurke vedelikku juua iga tunni järel – üks klaas koos vähese sidrunimahlaga, nii langeb meie söögiisu kiiresti. Kollane ja oranž laudlina suurendavad kehakaalu langetada soovijatel hoopis söögiisu.
põõsad>100 aasta (viirpuud, sabiina kadakas) 2. pikaealised - puud 200...500 aastat (harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn), põõsad 50...100 aastat (harilik sirel, mägimänd) 3. keskmiseealised - puud 100...200 aastat (arukask, sanglepp, harilik saar), põõsad 25...50 aastat (harilik lodjapuu, harilik sarapuu, must leeder) 4. lühiealised - puud <100 aastat (hall lepp, harilik pihlakas, raagremmelgas), põõsad<25 aastat(punane leeder, sõstrad, enelad) Valgusnõudlikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmistesse rühmadesse: 1. varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud - väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses, näiteks harilik mänd ,arukask, siberi lehis jne. 2. poolvarjutaluvad -on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses, näiteks harilik pihlakas, harilik pirnipuu, valge mänd, hall lepp 3
vahustatud koore, kreemi, puuviljasalatiga. Viljapooled võib üle valada konjaki või likööriga. Banaanid võib serveerida ka tükeldatult. Sel juhul vili kooritakse, viljaliha viilutatakse ja asetatakse mõneks minutiks hapustatud vette. Banaaniviilud asetatakse uuesti koore sisse. Granaatõunad ja greipfruudid serveeritakse tervelt või poolitatult. Marju serveeritakse tervelt koos sabade ( kirsid, murelid, metsmaasikad) ja tupplehtedega (maasikad), tervete kobaratena ( sõstrad, viinamarjad). Puuviljadest ja marjadest võib koostada ka assortiisid. Sel juhul valitakse maitselt ja värvuselt sobivad viljad, kooritakse ja tükeldatakse need ning serveeritakse portsjonitena. Värskeid puuvilju ja marju serveeritakse kas suurtel alustel või portsjonnõudes koos lisanditega. Puuviljade ja marjade lisanditeks sobivad: · Tuhksuhkur · Suhkrusiirup · Mesi · Piim · Rõõsk koorc · Vahukoor · Puuvilja- ja marjasiirupid
annaabi.ee 
