Kevadine lõikamine soodustab neil noorte, rikkalikult õitsevate võrsete kasvu. Selliste põõsaste alla kuulub ka kontpuu. Kui põõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta selle noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast, mis sobib just kontpuule, sest ta kasvatab piisavalt uusi võrseid. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid. (Kevadine puude ja põõsaste lõikamine) Siberi kontpuu talub tugevat noorenduslõikust ja seda soovitatakse teha vabalt kasvavatel taimedel iga kolme-nelja aasta tagant
poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilist ning majanduslikku väärtust. Läbimõtlematu või oskamatu lõige tekitab aga vigastuse, mis mõjutab puud või põõsast kogu tema edasist elukäiku. Ilupuud Puud on aia keskkonda kujundavas taimestikus olulise tähtsusega. Liikide suurus võib olla väga erinev. Juba taimede valikul tuleb kaaluda, kui suureks puud kasvavad ja kui suure ruumi nad aias hõivavad. Ilupuude istutamine nõuab erilist hoolt. Muuhulgas tuleb tüvi siduda toe külge, et puu seisaksistutamisaugus stabiilselt. Enne puu istutamist lüüakse auku vai.
Kasvab kuni 1,5-1,8 meetri kõrguseks, mais, juunis puhkevate õrnroosade piklike õiekobaratega põõsaks, kelle ererohelised lehed muutuvad sügisel leekivpunaseks kuni pronksjaks. Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort.Viljad valmivad augustis, õitsema hakkab kolmeaastaselt. Vajab kergeid, niiskeid, happelisi muldasid. Ei talu liigniisket üleujutatud kasvukohta. Vajab talvekatet. Kanada mustikas – Vaccinium myrtilloides. Sarnane ahtalehise liigiga, kuid põõsad on tavaliselt kõrgemad, kuni 1.15 m. Noored võrsed on kaetud udekarvadega. Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud peavad teda kännasmustika lõunapoolseks vormiks. Taimede kõrgus võib ulatuda 2.5 meetrini
varase saagivalmimise ajaga (Raamets, H., Eestis aretati oma mustikasort, Aialeht 02.09.2011). Eraldi teema on kultuurmustika sortide kasvatamine rododendronitega koos turbapeenras iluaia osana. Mustikas on dekoratiivne nii kevadel õitsemise ajal kui suvel rohelise lehestiku pärast ja eriti muidugi suve lõpus ilusate marjade ajal. Mustika taimed võivad rodopeenras korralikus pinnases ja rikkalikku valguse korral kanda nii palju marju, et põõsast ennast pole marjade tagant nähagi (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja- kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). 3 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte `Northblue` - selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis. Põõsad on jõulise kasvuga umbes 60-70 cm kõrgused. Talvel taluvad külma isegi kuni 37 ºC. Marjad tumesinised, kuni
kasvustimolaatroga ja juurutakse pistikulavas. Väetada tuleks esmalt varakevadel, teist korda juuni keskel ja viimaks oktoobris (Sander & Talita, 2010). Lodjapuude võrsete lõikamine toimub varakevadel. Harvendada tuleks ainult külgvõrseid, seda suhteliselt minimaalselt ja ainult vajadusel (Maaleht). Pärast õitsemist lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. Eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad (Nokitse.ee). 14 HARILIK LUMIMARI Lühiiseloomustus Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas. Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa metsade alusmetsarindes, moodustades tihedaid põõsastikke (Aiasõber)
Eriti ohtlikud on õitsemiseelsed ja – järgsed ning õitsemisaegsed öökülmad, mis võivad rikkuda õisi ja isegi noori vilju. Just kevadised öökülmad põhjustavad kõige sagedamini kirsisaagi ebaõnnestumist. Mullastiku suhtes ei ole kirsipuud eriti nõudlikud, kuid ei kannata põhjavett. Suurte tööstuslike kirsiaedade rajamiseks sobivad Lõuna-Eesti nõrgalt leetunud liivsavi- ja savimullad, mida tuleb enne istandiku rajamist siiski lubjata ja väetada. Samuti sobivad kirsikasvatuseks hästi sobiva kliimaga (öökülmadeta periood 170–190 päeva) ja mullastikuga Lääne-Eesti ja Saaremaa. Tööstusliku istandiku rajamisel on sobiv reavahe 5 m, puude vahe rea 4 m. Istutusskeemiks on 5-6 x 2-4, taoline skeem võimaldab istandiku hooldamist (väetamine ja harimine) traktoriga. Esimeseks tööks enne istandiku rajamist on mulla happelisuse määramine ja happelise mulla
põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Juunis väga tugeva lõhna ja kollaste õitega. Annab palju juurevõsusid ja on üks hõbedasema lehestikuga põõsaid (Tuulik et al, 2012). Perekonna umbes 45 liigist on Eestis tavalisim läikiv hõbepuu, seda paljundasid meie puukoolid omal ajal üsna rohkesti. Hõbepuu sügiskülv idaneb hästi ja seemikud on juba paari aasta pärast istutuskõlblikud. Veel kiirema tulemuse saame haljaspistikuid juurutades. Kui vaja läheb ainult paari põõsast, on kõige lihtsam vana põõsa juurest välja kaevata mõni ilusam juurevõsu. Läikiv hõbepuu võib kasvada 3-4 m kõrguseks väikeseks puuks. Enamasti jääb ta Eestis siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on
rahvameditsiinis.Meie kliimas talvitub hästi. Hooldus Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevaltpoolt. Istutuslõikus tehakse alati kevadel. Kui taim istutatakse maha sügisel, siis lõigatakse teda alles kevadel. Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. Põõsast lõigatakse välja kuivanud, nõrgad ja mõned kõige vanemad oksad. Lõige tehakse oksa aluselt või mullapinna kohalt risti oksaga või mõnedel liikidel ka tugeva külgoksa kohalt. Kärpimiseks nimetatakse noore võrse tagasilõikamist 1/3 kuni poole võrra. Noorenduslõikust tehakse põõsast harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja vanad oksad. Kiirekasvulistel põõsastel tehakse seda igal aastal, teistel 3-4 aasta tagant.
Võrse kinnitatakse tugevate traatkonksudega ja kaetakse mullaga. Parim aeg selleks on kevad. Jagamine • Seda on võimalik teha omajuursete põõsaste juures • Tekkinud juurevõsundi väljakaevamisel saame uue roositaime • Rikkalikult juurevõsundeid annavad kurdlehine ja valge roos Istikud, istutamine • Istikutena on võimalik valida: paljasjuurne, kiletopsi või potiroos • Aprilli lõpus istutatuna puhkeseisundis olev paljasjuurne istik areneb jõudsamalt kui kiletopsis talipooke roos • 2-3 aastane potiroos kohaneb eelmistega võrreldes halvemini uues istutusalas • Varakevadel lehistunud istikute ostmisel arvestada külma ja päikese kahjustustega Istutamine • Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal • Muld peab olema korralikult niisutatud • Nõuistikute puhul jälgida, et võrsed ja õiepungad ei oleks longu vajunud, vastasel
Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelemiseks on hea tahte, hoole ja püüdlikuse kõrval vaja ka oskusi ja teadmisi. Tähtsaim tingimus maasikate kasvatamiseks on õige agrotehnika. Iga aastase rikkaliku saagi saamiseks on oluline istutuskoha õige valik ja ettevalmistamine. Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal.
u. 5 cm sügavusele. Saaki koristada pärast ravimtaimena, lehtede kolletumist köögiviljaaeda paljundamiseks kaevatakse rabarber varakevadel maast välja ning tükeldatakse nii, et igale tükile jääb 2 - 3 suurt lehepunga ja 1 - 2 jämedat harunevat juurt. Tükid istutatakse mulda vahedega 0,7 - 1 m nii, et lehepungad jäävad mullapinnale. Suvel tuleb põõsaid väetada ja mulda kobestada. Õiekobarad tuleks ära murda, et nad põõsast ei magustoitude koormaks. Teisest kasvuaastast alates võib valmistamiseks, rabarberilt saaki võtta. ravimtaimena, ilutaimena seemned külvatakse reaskülvis kevadel vara (apr- mai algus) või sügisel enne maa külmumist Kasutatakse nii juurikaid reavahedega 30 - 40 cm. Külvi sügavus 3 cm. kui ka lehti toidu Tärganud taimed harvendatakse 8 - 12 cm-le. valmistamiseks maitsetaimena,
Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4 nädalat hiljem, kui umbrohud on tärganud, siis tehakse sügiskünd
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pind
on paremad. 8. Defineerige mõisted: puistu teine rinne ja puistu esimene rinne? Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 9. Defineerige mõiste: alusmetsa rinne? Alusmets ehk alusmetsa rinne on põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. Ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. 10. Mis on järelkasv? Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" Maaviljelus (Soil management)
Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. Selle liigi juures väärib märkimist meil samuti sageli kasvatatav vene lehis (Larix russica [Endl.] Sab. ex Trautv.), millist varem käsitleti ühise liigina siberi lehisega. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.). Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest.
Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I 454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja rinde kõrgusest. tüvemahud m3 .Metsa ühe hektari keskmine tüvede mikroorganismide vahel. Maa-ala, millel puud Alusmets - põõsad ja madalamad tagavara on 213 m3 asuvad hõredalt, nimetatakse harvikuks. Harvik ei mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim ole mets. (rinnete)all. Kui alusmets koosneb peamiselt tammel - 122 m 3 /ha. 1 elaniku kohta on Eestis Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks.
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Metsa majandamise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada. Vääriselupaiga klassifikaatori ja võtmebiotoobi väljavaliku juhendi kinnitab keskkonnaminister. 2. Euroopa metsaressurss Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik. Metsa osatähtsus on riigiti väga kõikuv (1%-74%). Kõige suurem on metsaressurss Põhjamaades (Rootsi, Soome 74% Malta 1,1% Island 1,4%, Taani 10%) ja mägipiirkondades. 3
keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 2.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad 3-4 a järel, tammel 4 - 7 a, arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel: ● Mänd üksikult 12 - 15 a, puistus 20 - 30a
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
