Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Marie Under". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletus, luuletuse, luuletuses, vist, kirg, soojus, põgenik, minus, loojang, sonett, saatuse, valdavad, iseend, kurbust, suudlus, valus, vaikimine, viiks, sugugi, muret, õnnetu, ekstaas, hoolivus, kiusaja, minule, julgus, tunduvad, rõõm, relv, südamlik, ihade, lauset, juttu, sündides, turvatunne, tasakaalukus, pereliikmed, varasemast, lausetesseda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust. Olen väsinud ootmast, olen pettund lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sulle vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu.
Ja hoian Sinust nagu vili puust. Ma tean, et sel, kes tulvil teisest elust, s i i n elus võetakse kõik sõnad suust. Luuletuse teemaks on armastus, selles põrumine ning haiget saamine. Luuletaja arvates on armastus pigem koosviibimise viis. See paneb meid teisest inimesest sõltuma, millest järeldub, et inimesel pole enam oma mõtteid, sõnu, tegusid – ta on tulvil teisest elust. Luuletus on pärit Kareva valikkogust „Armuaeg“, kus puudub enamikel luuletustel pealkiri, küll aga loetakse sisukorras pealkirjaks luuletuse esimest rida: „Viib sünnieelsest unest surmaunne…“. Mina loeksin luuletuse meeleolu pigem kurvaks, kuna räägib sellest, et armastus ei olegi üks ilus tunne, vaid kõigest viibimise viis ning sellest, kuidas viimseni veel armastatust kinni hoitakse. Meeleolu on saavutatud sõnade ja fraasidega (nt „arvasin, et armastus on tunne“).
Luuleteksti analüüs: „Lapsetapp“ (Kätlin Kaldmaa) Kätlin Kaldmaa luuletus „Lapsetapp“ pärineb 2012. aastal ilmunud luulekogust „Armastuse tähestik“. Luulekogu hõlmab endas nii eesti- kui ingliskeelseid luuletusi, enamik neist on kirjutatud armastusest otseselt ja sellest, kuidas armastust võib leida väga lihtsatest ja väikestest asjadest. Kuues pikas armukese-luuletuses iseloomustab autor võõraid maid ja rahvaid, ühtlasi on need reisikirjad. Ülejäänud luuletused on erinevad, ent pea kõigis on läbivaks teemaks armastus
Helen Kahur Luuleanalüüs Penelope Doris Kareva A. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa
rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja Kus on minu tunde vaiksed allikad, Kuhu merde kustuma mõtted sõuavad? --------------------------------- Rõõmu, mure vulisev oja olen ma, Kahest kokku igatsev laulja rändaja.
Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel. See tähendab, et ta põhimõtteliselt kirjutab enda mõtteid otse välja ja ei kaalu palju, et kas nii on ikka õige jms. Valisin Viidingu luulekogu selletõttu, kuna olin kuulnud, et keegi tuntud Eesti näitleja sooritas 1995. aastal enesetappu. Ja otsides sobivat luulekogu sobivaks kontrolltööks, leidsingi, et see enesetapu sooritanud mees oli Juhan Viiding. See äratas minus huvi tema luule vastu. Tahtsin ka lugeda midagi just Jüri Üdi nime alt, et valisin luulekogumiku „Selges eesti keeles“. b. Kümnele luuletusele määratle teema(d), püüa sõnastada korrektse sisutiheda väitlausega peamõte ning luuletaja sõnum. 1) Nõmme – linnake Tallinna lähedal (lk 14) Teema: Tähendusetus suures universumis ja võlukunsti puudulikus. Peamõte: Autor mõtiskleb, et kui väike on ta võimsa universumi ees ja kuidas ei ole elus mitte midagi
üht kaaslast teel eksides otsib mu hing,/../ Samas selle kõige tärkava looduse keskel, on tunda kurbust ja igatsust kaaslase järele, kes kõnniks minuga seal käsikäes või lihtsalt minu kõrval mind vaadates. Seda kedagi oleks mu kõrvale vaja just kohe ja preagu, sest mulle on pähe löönud kevad- see armastus. /.../löönd minulgi pähe siit kevade viin./../ Tütarlapsele, keda ma nii väga armastasin (1926) See luuletus on nii konkreetne kui ka sügavale tunnetesse laskuv. Ettekujutlus neiu noorusest ja värskusest jõuab minuni järgmise reaga /.../ Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased/.../. Konkreetselt on toodud välja, mis naise juures silma paistab ja sedagi, et naine on arglik ja õrn, kes ei taha igaühele olla naise eest. /.../ Ning oma sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi väriseva lehi paista lased./.../
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud
selged, mis teeb lugemise huvitavamaks kuna peab kogu aeg aru saama sümbolitest ja isikustamistest. Tervet luulekogu lugedes on tunda leina ja kurbust. Isiklikult ma arvan ,et kirjanik pani kirja enda elus läbi elatud hetkeid kuna ta mainib mitu korda enda kodukohta ehk Koerut ja mõningad tema luuletuste pealkirjad räägivad sellest, näiteks ,,Noore poeedi valulaul". Luuletused räägivad kodumaast, sõdadest aga ka kõige lihtsamatest asjadest või inimestest nagu näiteks luuletus karjapoisikesest või luletus teemaga kuhu lendavad kured. Kalju Lepiku mõtetest aru saada on päris keeruline kuna tema luuletused on juba parajad pähklid. Seetõttu pole ma täielikult kindel, mis vaatenurgast ta näeb meid ümbritsevat maailma, inimesi ja loodust. Igal inimesel tekib oma arvamus selle kohta. Ja ma ei hakka teiste inimeste mõtteid ja arvamusi ära rikkuma. Üks luuletus Lepiku kogust tuli mulle väga tuttav ette kuna emotsioone mida Lepik selles
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid"
Eesti nüüdisluule Birk Rohelend 1. Papjeemaseemaailm luuletus näitab, et lause ,,võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju", on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist. 2. Do no evil maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. 3
siinkohal vaid oma nägemuse Viidingu luulest ja selle olemusest. Tema luule on kuidagi raske, sügav. Salme ja ridu valdaks justkui mingisugune rõske surutis, valdab tunne, et need sõnad ja tähed on kirjutatud väga vaevaliselt ja piinarikkalt. Ilmselt mängib siin rolli ka fakt, et ma olen tutvunud tema elulooga ja tean tema kurba saatust. Olles kuulanud teda ette kandmas paari luulerida, kumiseb alatihti iga luuletuse juures kõrvus see salapärane hääl, milles ennist rääkisin. Iga sõna tundub olevat läbi kaalutletud ning sõna tähtsus ja jõud on aetud märkimisväärselt suureks. Ühe sõna ärajätmine võib muuta terve luuletuse olemust ja juurdelisamine tekitaks segadust. Mulle endale meeldib väga Marin Laaki ütlus, et Juhan Viidingu luuletustes on eriline „kurb soojus“. Tervest tema luulest (kindlasti hilisemast perioodist) õhkab välja kurbust ja ängi ümbritseva vastu
armastusest, inimeseks olemisest, üksildusest, kurbusest ja eestlase elust. Suurtele ja keerukatele asjadele on antud võimalikult lihtne kuju. Lihtsam on seletada asju tuues näiteid sarnasuste kujul mõne teise asja, nähtuse või olukorraga. Näiteks on Rooste võrrelnud armastust osakestefüüsikas esineva elementaarosakese Higgsi bosoniga, mida on juba aastaid taga otsitud, nagu inimesed otsivad armastust. Luulekoguga sama nime kandev esimene luuletus toobki kahe nähtuse vahel esinevad sarnasused välja ning võrdleb neid (lk. 9): Armastus on nagu Higgsi boson, ta peaks andma me elu elementaarosakestele massi. Massi või vähemasti mõtte. Aga meil ei õnnestu ega õnnestu teda leida, täpselt ja kindlalt, iseenda ja oma jumala ees näpuga näidat: nii, näed, siin on nüüd see Higgsi boson, siin ja sel hetkel asub ainus, igavene ja tõeline armastus.
Riinu Ansper, 12 A Loominguline töö vene luulest ,,Läbi hommikuse udu, kas näed? On piilumas päiksekiir" Valisin üheks luuletajaks Sergei Jessenini. Temalt võtsin esimeseks luuletuse ,,Kõnnin mööda orgu, viibutades keppi...," sest sealgi kasutati sõna ,,hommikudu" ning selle kaudu tekkis seose . ,,Tühja mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta..." Tolles luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei tiku- ta ei näe sugugi hommikudus päikesekiirt, ehk võimalusi, avatud teid, unistusi...Tema tunneb pigemini oma silmaga nähtavat tööd ja saab sellest rahulolu. Teinekord on ikka hea mitte
eeltoodud teemad sulanduvad ühte. Luulekogu lõpeb luuletusega, milles on kirjeldatud sellesama luuleteekonna lõppu, Ehin kirjutab: „...suure valge surmajärve kaldal algas elu... kaks tumedat elujõge voolas sisse ja ainult üks tuli välja“, arvan, et Ehin mõtles selle all oma elamuste lõppu ja lahkumist saarelt, et see säilitav rahu, millega Ehin oma loomingut tegi jääb saarele, kuid tema ise lahkub ning teda ootab uus elu. Enda lemmikluuletusteks valisin luuletuse „Lumeta jõulud...“. See luuletus oli minu jaoks kõige kergemini jälgitav. Lihtne ja arusaadav lõppriim ning, võrreldes teiste luuletustega kitsam luulekeel, aitasid mul aru saada luuletuse ideest. Luuletus on kirjutatud muutuva meelolu teemal. Autori sõnum on: „Kaota kõik ärrituvad asjaolud ja tülid ning püüa saavutada jõulude-eelne rahu.“ „...aga äkki üks pereisa, kes kuulis elutoast lastekisa, kes kaklesid missugust kanalit kaeda, viskas teleka alla aeda..
loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav
,,Amores". Tema luuletusi ilmus väga mitmetes grupiväljaannetes. !909-1920 aastad märgivadki tema esimest loomeperioodi. Visnapuu esimese ajajärgu luule on väga meloodiline, rütmiliselt paigas, mitmekülgse sõnakasutusega. Esimeses luulekogus ,,Amores" on selgelt näha, et tegemist on noore inimesega. Luuletused räägivad armastusest, kevadest ja kõiges ilusast. Visnapuule on iseloomulik jõuline vastandumine, mida leiab kergesti luuletuse ,,Igavesti" esimeses salmis: Igavesti mulle antud olla kurb, Olla rõõmust hull, Olla hell, olla karm. Aavklikke uudisvorme, mis on tihtipeale ta enda väljamõeldised, on märgata näiteks kolmandas ja neljandas salmis: Oh, mu kevadkuld, Lilletet kõik muld. Kuidas hallib, kuidas trallib linde koor. Tema luuletuste puhul ei olegi oluline niivõrd sõnade tähenduslik pool, kuivõrd nende kõla, meloodilisus ning rütm
Betti Alveri luulekogu “Eluhelbed” tuli välja 1971 aastal, mil Alver on 65 aastane, mis võib selgitada ka luulekogu pealkirja. Ma ütleks, et kogu tema luule on nagu habras müsteerium. Luulekogu on jagatud neljaks suuremaks peatükiks “Ja see oligi kõik,” “Väike perekonnalugu,” “Õhukivi” ja “Eluhelbed.” Kogu tema luulekogu on tugevalt seotud loodusega, kõige enam esimene osa. Väikeses perekonnaloos on ta teinud luuletuse emast, isast, külalistest ja tuulelastest. Üleüldiselt on tajutav pigem negatiivsus ja minu arust kõige enam “Õhukivis,” kus on väga palju nukrameelseid epiteete ja seda ka põhjusega, et seal on luuletatud sõjast. “Eluhelbed” arutleb läbi elu kulgevate teemade üle, näiteks rõõm, haigused ja murde ning mis on üldsegi elu. 2. Välimus ja kujundus: Luulekogu on jaotatud neljaks osaks ning igat osa alustab illustreeriv pilt, mis on ka
luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on epiteet ‘’ja kauneid radasid rajab’’ ja metafoor ‘’ja põlvest põlveni kajab.’’ Ülesehituses võib märgata, et luuletus on riimis, täpsemalt ristriimis. 2. Mesilasi võrdleb ta inimestega, sest nagu mesilased inimesed võitlevad üle suurte takistustesse, et oma kodumaale jõuda, tehes ükskõik mida, et jõuda oma isamaale. 3. Ta kasutab seal luules palju võrdlust, ta võrdleb omaaegset ühiskonda pigem negatiivsete asjadega ja toob välja, et ühiskonnas on palju halbu ja vastikuid inimesi ehk prussakaid. Ning kõik olid kinni jäänud ämblikuvõrku ning suitsu kätte ja
Küll on lainehiilgus ilus, Lendamine, lidin ja laul, Ilus hiilgus mere veel. Taevasina, kevade aul: Küll on tähehiilgus ilus, Päikeseselge ilm, Ilus hiilgus ülevel. Pääsusilm! Minu kullakese silmad Ilusamad enam veel Kui see tähehiilgus kõrgel, Kui see hiilgus mere teel. Aga kullakene kaugel, kaugel olma otsata. Tuhat merd on meie vahel, Tuhat lainet lõpmata. Luuletus „Helin“ on autobiograafiline ja räägib selles, kuidas koos vanusega hakkasid ilmnema ka mured ja kohustused. „Isamaale“ on isamaaline luuleus ja sellega on tahetud edasi anda kunagist Eestimaa vaevatud olukorda. Armastusluuletus „Küll on lainte hiilgus ilus“ räägib armsamast, kes on ilus kui laine hiilgus aga samas väga kaugel. „Pääsukese silm“ on loodusluule, mis räägib imeilusast kevadest ja pääsusilmast.
luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama. Marie abiellus 1902. aastal raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Kuntsnik Ants Laikmaa soovitas ja julgustas tal hakata kirjutama eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". 1906. aasta viimasel veerandil pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga. Marie Under kujunes luuletajaks pikkamööda. Marie Underi loomingus paistab silma igatsus, samas kirjeldab ta loodust väga elavalt ja ehedalt. Luuletaja annab edasi erksaid meelemuljeid eeskätt värve ja varjundeid. Luuletuses kirjeldatakse päikese ja pilvede varjumängu loodusega. Aia valgele müürile
Marie Underi armastuslaulud Marie Under on üks eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajad, kelle looming on inspireerinud eesti kirjandust, kunsti ja muusikat. Marie Under kirjutas palju armastustest, väljendades ennast julgelt ja sensuaalselt, millega eesti kirjandus ei olnud toona veel harjunud. Tema isiklik ja koguni ka robustne väljendusviis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Sonett ,,Ekstaas'' räägib kirglikust armastusest ning milliseks see armunu muudab. Luuletuses kõneleb armastav naine, kes on tundeline ja kannatamatu kohtuda oma armastatuga. ,,Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd,/ ma iial polnud kaaluv ega kaine.'' Read kajastavad, kuidas armunu muutub just kui joobunud olekusse, ei tee mõistlikke otsuseid, võtab arvesse ainult oma instinkte. Sel hetkel saavutab süda mõistuse üle võidu. Under kirjutab ka
Analüüsitavad luuletused on küll kõik üheteemalised- kirjeldavad kirjanikele nii tuttavat loometööd, kuid on siiski täielikult eriilmelised. Kõige märgatavam erinevus on luuletajate erinev lähenemine samale teemale. Lepik kasutab oma luules väga palju looduspilte, nii ka sel puhul- ,,Laulik" manab lugeja silme ette lummava looduspildi, samas sõnatult kirjeldades loomise valu. Luik, väga erinevalt Lepikust, kasutab luuletuses ,,Inimese käsi liigub valgel lehel," sõnumi kohaletoimetamiseks aga emotsiooni, mitte otsest pilti. Kareva teos ,,Kui kirjutan," jääb vaatepunktilt kusagile Lepiku ja Luige vahepeale: kord on domineerivam emotsioon, siis jälle visuaalne pilt. Runneli luuletus ,,Täna ma luuletan" on aga klass omaette, jääb mulje justkui oleks kõik, mida luuletusega öelda oli tahetud otse välja öeldud, kuid sügavamalt mõeldes on aru saada, et nii see siiski ei ole
meelevaldseid sõnaühendeid ning lauseid, aga see-eest kõlavad need mõjuvalt. 3 1. ELULUGU Artur Alliksaar sündis 15. aprillil 1923. aastal raudteelase perekonnas Tartus. Hariduse on kirjanik saanud Hugo Treffneri Gümnaasiumist, kust sai alguse huvi luule vastu, ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast (õpingud jäid pooleli). Tema esimene trükis avaldatud luuletus ilmus 1943. aasta detsembris ajalehes „Postimees“. Luuletus „Kirjaneitsi mälestuseks“ oli pühendatud Lydia Koidula 100. sünniaastapäevale. Paraku poeedi eluajal nägi tema looming trükivalgust äärmiselt vähe. Debüüt toimus alles 1966. aasta jaanuaris „Loomingu“ veergudes. Enne Alliksaare surma aastal 1966 jõudis raamatuna lugejateni tema ainuke näidend „Nimetu saar“. Oma viimastel eluaastatel Tartus suhtles, suunas ja andis Alliksaar nõu Ain Kaalepile, Paul-
Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokku on autorilt ilmunud 16 luulekogu. (1.) Sisuline analüüs: * Mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge Ja mis nendes saab seda mina ei näe ja küsida ka ma ei julge Sest säälpool on valgus ja heledad näod hõljumas pilvesid pidi ja siinpool on mardikad tõugud ja teod ja muld minu põskede ligi Antud luuletuses käsitletakse teemat surm ja, millised võivad olla surnud inimese tunded hauas, kui ta hing on kehast juba lahkunud. Autor otsib vastust selle, kas surnud inimene tunneb veel midagi, kui ta hing on taevasse läinud. Autoril tekib küsimus: miks inimese hing jätab oma maise keha külma hauda maha ehk, miks inimese keha ei võeta taevasse kaasa. Hauda jäänud keha nagu tunneb hirmu selle pimeduse ees ja ,et teda on jäetud mardikatega, tõukudega sinna lebama ning tal
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul
rahast, ilust, Eestist, Tallinnast, armastusest jne. Ma ei osanud põhilisi teemasid välja tuuagi, sellepärast, et ta luuletab väga paljudest erinevatest teemadest. Vahepeal tundub, et need luuletused ei ole isegi sama inimese poolt kirjutatud. Luuletustes kasutab ta märkimisväärselt isikustamist ning võrdlust, mis annab luulekogule omapära. ,,Nälgiv mustkunstnik" Luuletuse teemadeks on poliitilis-majanduslik ebaausus ning kunstniku raske elu turumajanduse tingimustes. Luuletuses kirjeldab Rooste nälga, mis takistab kunstnikul tegelda loominguga, et jätta ajalukku mingi märge endast ning turumajandust, mis ei toeta mittematerjaalseid väärtusi loovaid inimesi. Meeleolu on pigem kurvameelne ja mõtlevapanev. Selliste tunnete tekitamiseks on kasutanud autor rohkelt mõttekriipse ning ebatavalist paremjoondust salmide lõpus. Autor üritab meid suunata aru saama kui raske on kunsti inimestel tänapäev hakkama saada. Mõtet kinnitav tsitaat- ,,too õblukene kunstnik
4) sidumata haavad – lk 27 5) väikesed poisid – lk 24 6) sügavaimas unes – lk 48 7) sammeldund verandal – lk 45 8) õnnelik lapsepõli – lk 42 9) valget ööd – lk 38 10) pimedasse õue – lk 58 Isikustamine: 1) su mõte hingab – lk 25 2) varblane vannub kurja – lk 31 3) tuuled undavad – lk 46 4) minult küsivad mu meeled – lk 52 5) kui ajavaim nad tõmbas sõnasõtta – lk 23 Võrdlus: 1) kas tõuseb ta kui päikene? – lk 32 2) näen, et vastuolu minus on nii suur, nagu kogu inimlik kultuur. – lk 11 Metafoor: 1) Suule sulanud vaikusevaha. – lk 11 Sinu silmadeküünlaid, nendekt nõrguvaid vahatilku, Hüperbool: 1) nii et on tuhat aastat häbi – lk 32 Oksüümoron: 1) ja olles suur või väikene – lk 32 Anafoor: 1) ja soojad õhtud eluhetkeks seiskan, - lk 20 ja oma hinge valge lipu heiskan 2) veel tulemata olid rehelised – lk 23 veel oli viljal vaja viimast võtta
kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi
Tööülesanne Abimaterjalid: A. Merilai, A. Saro, E. Annus „Poeetika“, lk 39–88 (ÕIS), loengukonspekt. Vali lisatud tekstide seast üks luuletus. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa selle luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. PENELOPE (Armuaeg, 1991, lk 159) Doris Kareva Öö kisub üles päeva kullast kootu (11) k-algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ ning üha koomamale tõmbub ling – (10) -v/ -v/v -v/ -v/
saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (Marie Under) Kevadet armastas ka Visnapuu samuti, kuigi ei oodanud seda aastaaega nii tuliselt kui nais poeet. Underi luuletused on kerglaslikumad ja lapselikult armsamad. Visnapuu luuletus ,,Kevad" räägib sellest, kuidas kevad lõpuks Eestimaa kohale hiilis. Imelikult astub alla Kevad kellukesi tilistades, Paneb aralt maale ühe talla, Teine tald jääb õhku kumisema. Ning siis läheb rõõmsalt vilistades, Ikka õhus üks ja siis teine maas, Järgi vilistab ja õitseb aas, Hakkab kõikjal särama ja sumisema. (Henrik Visnapuu) Nagu looduses ikka on järgmine aastaaeg suvi
Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on.
annaabi.ee 
