Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Märgid meie elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
märke, andes, liikluses, viipekeel, žeste, semiootika, ritta, lauseid, edastada, pannes, kurbust, uhkust, minult, kasutan, sodiaagi, pajud, pudeli, märgistus, omaette, žestid, kurtide, emakeel, suhtlemine, kaos· suhtlejate distants · suhtlejate asend üksteise suhtes · inimeste välimus · peanoogutus · näojooned ja -ilmed · liigutused 3 · kehahoid · silmside · sõnatu kõne Nägu Inimesed pööravad suhtlemisel üksteise näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige hõlpsamini välja lugeda tundeid, suhtumisi ja vastastikuse mõjutamise märke. Suheldes suuname oma pilgu palju sagedamini partneri näole kui muudele kehaosadele ning seetõttu saab meist igaüks instinktiivselt suuremal või vähemal määral aru silmade keelest. Arvutu hulk katseid on pühendatud emotsioonide loetavuse uurimisele. Inimene arvatakse olevat üsna osav ära tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu, ja kurbust. Näoilmet põhjustava konteksti tundmine teeb ilme lugemise palju hõlpsamaks.
..............................................16 2 Kõik inimolevused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks. Maailmas on ligikaudu 3000 keelt, neist ainult 140 on sellised, mida mõistab ja räägib üle ühe miljoni inimesi. Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad zeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks. Märgisüsteemi ei kasuta ainult inimene. Paljud sotsiaalse eluviisiga loomad, eriti sipelgad ja mesilased, kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks ka märgisüsteeme. Näiteks töömesilane suudab oma tantsuga teatud kaaslastele, millises suunas ja kui kaugel on rikkalikud nekrativarud. Kuigi inimkeelel ja loomade
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon.
presupositsioon. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Tähendus on sõnade, lausete, kõne, tekstide jms keelenähtuste ning üldisemalt igasuguste märkide sisuline, väljenduslik külg. Tähenduse mõiste on üks semiootika alusmõisteid ning ka keeleteaduse ja filosoofia mõiste. Eri distsipliinides, eri koolkondades ning puhuti ka eri autoritel on lähenemine tähendusele, tähenduse definitsioon ja arusaam tähenduse loomusest erinev. Sageli eristatakse tähenduse oluliselt erinevaid liike või sõna "tähendus" oluliselt erinevaid tähendusi. Tähenduse uurimine: - Komponentanalüüs mõistete ja tunnuste tabel - Prototüüpanalüüs tüüpnäited, mõistete hierarhia
Mooduseid luua ja esitada tantsu on nii palju, et on raske leida ühist nimetajat sellele, kuidas tants kommunikeerub. Koreograafid kommunikkeruvad publikuga läbi oma loomingu - tantsu ja liikumise. Järgnevalt proovime analüüsida variante, kus tantsuetenduses ei ole kasutatud otsest, seletavat või illustreerivat meetodit kommunikatsiooni loomiseks vaatajaga. JAKOBSONI KOMMUNIKATSIOONITEOORIA järgi toimuvas suhtlemises on "miski", mida keegi püüab kellelegi edastada (siirdada), kasutades meediumina vajalikke ja kohaseid vahendeid, milles see "miski" saab sõnumi edastajaks. See tegevus on kellelegi adresseeritud, keegi saadab midagi välja ja keegi võtab midagi vastu. Sõnum pannakse kokku meediumi seaduspära arvestades (grammatika, koodid, normid), mida teised inimesed e. vaatajad lahti kodeerivad, mõtestavad ja jagavad. N: ..._ _ _ ... tähendab morse keeles SOS Meediumiks on punktid ja kriipsud, mis nende tundjale ütlevad midagi, aga
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
ROLLIKUJUTLUS ROLLIOOTUSED eelhoiakud Asudes/olles mingis kindlas rollis on kasulik esitada endale 4 küsimust: · Mida ma teen selles rollis olles? · Miks ma just seda teen? · Kuidas täpselt ma teen? · Mis siis kui minu tegevus ei anna soovitud tulemust? Ladus rollikäitumine: · Tagab inimestevaheliste suhete stabiilsuse, andes meile kindluse ja turvatunde (Teame, mida kelleltki oodata) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, sest hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda · Ametiroll kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut, eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, piinlikkust, solvumist, ärritumist
mõisteta juttu, siis on mõtettu rääkida. (see oli näide). 2. loeng sPsühholivgvistika (PsL) eeldused A. Sotsiaalne tellims: keeleõpe, arvutid, kõneälvete korrigeerimine jne. B. Baasteaduste areng: 1) keeleteadus. Keel(t)e kirjeldamine keele struktuur, kõneprotsess, tekstid (suulised, kirjalikud), kõnemehhanism Tähendus ja mõte (pragmaatika) Integratsioon teiste teadustega (psühholoogia, semiootika, loogika) 2) Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine psühhofüsioloogiline mehhanism, teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed
zestidega märku andma ( Nierenberg 1997: 91). Allasurutud emotsioonid Mitteverbaalsed kanalid alluvad inimese kontrollile erinevalt. Nii lekivad mõned mitteverbaalsed kanalid rohkem kui teised. Kui inimene midagi varjab, saab ta kontrollida sõnalist sisu ning valitseda näoilmet, kuid keha ei allu nii kergesti meie tahtele. Samuti on hääletoon näoilmest vähem kontrollitav (Quilliam 1997: 52). Tunnete väliseid märke alla surudes muutuvad närvisüsteemi sisemised reaktsioonid tugevamaks. Rahulikuks jääda püüdes suurendame tõenäosust sattuda stressiseisundisse (Quilliam 1997: 52). Vastupidiselt verbaalsele eneseväljendusele, mis on suuresti tahtejõule alluv, on mitteverbaalne suhtlemine tahte kontrollile allumatu. Nii toimuvad intonatsioon, miimika ja viibete kasutamine vaistlikult, mis tähendab, et me ei saa kontrollida intonatsiooni ega miimikat (Kidron 137)
erinevate häälitsuste, miimika ja kehaliigutuste abil. Alles sellele järgneb etapp kus omandatakse ümberlülitumine suhtlusprotsessis (info andjast vastuvõtjaks ehk rääkijast kuulajaks), mõistetakse üha enam täiskasvanu kõnet ja arenevad erinevad eneseväljenduse võtted. Alles seejärel jõuab inimene kõnelemiseni, kasutades selleks siis sõnu, viipeid, märke vm. Raskused kõnelises eneseväljenduses ei tulene järelikult mitte niivõrd kehvadest kõnemehe oskustest, vaid hoopis esimesel eluaastal tegemata/kogemata jäänud tegevustest Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 8 Kas suhtlemisoskus on vajalik? KÕNELEMINE
Sisevaatlus ja selle kirjapanek päevikusse ei tähenda eneseavamist. Enesekohase informatsiooni edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt nagu näiteks zestid, kehahoiak ja hääletoon. Mitteverbaalsesse keelde kipub sattuma reetlikke väärtusi. Eneseavamise definitsioonis sisalduv sõna informatsioon viitab sellele, et paljastatu on partnerile uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. Informatsioon võib esineda faktide kujul, mida olete täheldanud ning soovite edastada, tunnete kujul, mida tundsite minevikus või tunnete nüüd, mõtete kujul teistest või endast ning teie endiste või praeguste soovide või vajaduste kujul. 9 Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma, inimsuhted muutuvad lähedasemaks, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutate energiat. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 29-32) Eneseväljendus
slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus LähisIdas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi) Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i järgi tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Kirja lugu vt http://www
tagasi nõudes lahendust või juhul, kui tegemist on asjaga, mis kannatab, elab sisimas üle pettumuse ja väljendab seda oma tuttavatele ja sõpradele. Teenindaja Teenindushoiak so. Teadmised. Oskus tööalane suhtumine, suhtlemisoskus ja neid rakendada ja + = + kompetentsus esinduslikkus edastada kliendile Teeninduse kvaliteeti mõõdetakse kliendirahuloluga. Sealjuures ei tohi ära unustada, et see rahulolu tuleb saavutada olles lojaalne tööandjale, kelle poolt on ette antud teatud raamid. Teenindaja töö tulemus peab olema rahulolev klient ja lisaväärtuse müük. Õpi kliendiga suhtlema avatult ja kindlalt, nii nagu Sa teed seda oma heade tuttavate ja sõpradega! 1.2. Teeninduskanalid. Teeninduskanalid võib jaotada füüsilisteks ja elektroonilisteks.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
Kuna elu, nii nagu meie seda teame, kulgeb laienemise ja kokkutõmbumise lainetel, siis saab kokku- tõmbamise näitajaks Saturn - väga oluliseks planeediks astroloogi tööriistade hulgas. Sellepärast ükskõik, kas see on kontakti andev või vastuvõttev planeet, on see ennustamisel alati tugevalt tunda. Kui Saturn on kontaktis isiklike planeetidega, näitab see perioode, mil tuleb oma tegevuse tagajärgedega leppida. Oma suhetes välimiste planeetidega loob Saturn inimese elukaardil märke, mis näitavad aegu ja viise, mil inimene peab võitlema füüsilise maailma raskuste ja vajadustega, otsides teadlikkust. Kui inimesed on noored (enne Saturni 1.-st tagasitulekut), tunnetakse Saturni kontakte tavaliselt piiravate ja takistavatena, isegi heidutavatena. Saturni isikud, sümboolselt isa, seadus, õpetaja või ülemus, tulevad selle kontakti ajal esile, et võimaldada isikul omandada läbi piirangute vastutustundlikkuse ja enesevalitsuse õppetundi. Samad
Kunagi ei tule aega, mil me enam ei mõtesta end õpetajana (või õpilasena). Ma loodan, et see See teadlik käitumine seisneb lühikeses pausis, mille õpetaja teeb oma kõnes püüdmaks õpilase raamat võimaldab teil oma kutsumust isiklikult mõtestada ning toetab ja innustab teid teie tähelepanu või andmaks õpilasele aega õpetaja poolt äsja öeldu töötlemiseks. Vanematele õpetajateel. lastele võib see ka edastada üleskutse „maha rahuneda“. Näiteks kui te mänguväljakul mitme meetri kauguselt õpilasele viipate või ta enda juurde kut- sute, peate esmalt saavutama silmsideme. See on ilmselt lihtsam, kui me teame õpilase nime. Teooriad, hoiakud ja see raamat Kui me seda ei tea, kõrgendame tema poole vaadates tõenäoliselt häält, ilma et karjuksime, Käitumisjuhtimise ja koolidistsipliini asjus eksisteerib hulk juurdunud teoreetilisi hoiakuid.
Allikal on olemas idee, mida ta tahab edastada teistele. Idee edastamiseks tuleb see muuta sõnumiks (mõtted hoolikalt struktureerida) ehk kodeerida. Sõnumi edastamiseks kasutatakse sõnu, häält ja zheste. Meedia on kanal, mille kaudu sõnum edastatakse vastuvõtjani (publikuni) ning viimane dekodeerib selle. Tavaliselt järgneb sõnumile tagasiside, mis võib olla kohene või hilinenud. Kohene tagasiside vastuvõtja(te) poolt aitab rääkijal oma sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (Berkowitz 1992: 34). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis: Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. Se
kolmesõnalisi lauseid; 3a kohanduvad laused rohkem grammatikale; 4a võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanu. Keele omandamises esinevad kriitilised perioodid. N: lapsed on esimesel eluaastal võimelised eristama eri foneeme kuid kaotavad selle oskuse aastaseks saades. Loomade keel. Ahvidel uuritud kõne mehhanisme ja funktsioone. Loomadel puudub artikuleeritud kõne mehhanism, see takistab kõne omandamist. Nad suudavad ära õppida sadu märke ja neid aktiivselt kasutada, moodustades ka primitiivseid lauseid. Sobivad viipekeel, värvilised plastitükid. 27a simpans oskas 240 märki; 10a simpansi sõnastikus 400 märki, jõutud 19 000 kurttummade märgini katsetes. Üldiselt lause ehitust ahvid ei oska, vaid ühe ahviga jõutud 2a lapse tasemele ka lauseehituses. Kas ahvidele keele õpetamine on eetiline? Teevad seda vaid tasu (toit, jook) saamise eesmärgil. Lihtsalt matkivad koolitajaid, teadlikkusega pole seost.
Klassikaline kunstide liigitamise viis. Ruumilised ja ajalised kunstid. Ruumilised kunstiteost on võimalik ühe pilguga haarata: arhitektuur, maalikunst, skulptuur. Ajalised: muusika, kirjandus, kulgevad ajas. 1) väljamõeldud, fiktsionaalne aeg, sündmuste aeg narratiivne aeg; 2) jutustamise aeg narratsioon. Aeg, mis kulub nende sündmuste jutustamisele. Muidugi pole ka maalikunsti teose tajumine hetkeline, sest kätkeb endas märke, signaale, mis vaataja tähelepanu suunavad. Seda mõjutab lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel. 5 · Kunstide liigitamine meeleorganite järgi: 1) nägemine: kirjandus, kujutav kunst, kino; 2) kuulmine: muusika, kirjandus; 3) kompimine, haistmine, maitsmine: tarbekunstid.
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaal
mälu ning rütmitunnet. Tartus asub Maarjamõisa lasteaed, maja on suur, tervelt 13 rühma. Nendest kahes on leidnud hubase olemise meelepuuetega lapsed. Rühmaõpetaja kasutab töös lastega muusikalis-rütmilist tegevust. Rühmatöös on iga päev võimalik leida mõni nädalateemadega seostuv laul, luuletus või näpumäng, mille lapsed saavad nädala jooksul selgeks õppida. Sagedasti saab neile lugudele lisada rütmilisi liigutusi, žeste ja viipeid, mida sõltuvalt lapse nägemispuude raskusest saab harjutada lapsega koos kas grupis või individuaalselt. Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel tema kätt sobivasse asendisse sättida. Muusikalised lisategevused nägemispuudelistele lastele võimaldavad arendada nii kuulamis- kui ka kompimisoskust, samuti treenib see mälu ning rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub
1. Dünaamiline - Otsmikusagara Broca keskusest eespool asuva piirkonna ülesandeks on planeerida ütlust — lauset ja teksti ning osaleda teksti mõtte mõistmisel. Keskus juhib nende operatsioonide sooritamist, mis ühendavad ütluse pindstruktuure ja mõtet. Patoloogia korral (dünaamiline afaasia) suudetakse ütlust korrata, vastata lihtsatele küsimustele (kui vastuse grammatiline struktuur ütleb ette vastuse struktuuri), mõistetakse lihtsa struktuuriga lauseid ning lugemise tehniline külg reeglina ei kannata. Raskused ilmnevad aga niipea, kui tuleb iseseisvalt formuleerida ütlus: kasutatakse kas äärmiselt primitiivseid lauseid, üksikuid sõnu või hoopiski loobutakse kõnelemisest. Raskusi valmistavad enam tegusõnad, vähem nimisõnad. 2. Broca keskuse (asub otsmikusagaras frontaalkääru alumisest osast eespool) ülesandeks on fraasi grammatiline ja motoorne programmeerimine. Broca keskus osaleb ka järelkõne
Inimesed võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul. 4. ENESETAJU TEOORIA (D.BEM) Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi seisundeid, jälgides oma avalikku käitumist ja tähele pannes olukorda, milles see käitumine toimub. Mida nõrgemad ja vähem arusaadavamad on sisemised signaalid, seda rohkem tugineb inimene otsustes iseenda kohta oma tähelepanekutele välisest käitumisest. Inimene näeb ja hindab olukorda, selle järgi, kuidas ta seal olukorras käitub. Me vaatleme oma käitumist kõrvalt ja teeme selle alusel järeldusi, millised me oleme ja mida me tunneme. Eelkõige toimub see siis kui käitumine on avalik. 5. ENESEHINNANG.
Zestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida 1 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Oletame, et olete asutuse peol. Kui teate mõningaid põhilisi kehakeele märke, siis on teil vaja ainult natuke jälgida ning avastate, kes kellele püüab muljet avaldada, ja kes üldse mingit muljet ei avalda. Võite märgata, et üks kolleeg on süüvinud vestlusesse veetleva töökaaslasega, tundamata tegelikult vähimatki huvi selle vastu, mida partner räägib. Hakkate nägema, kas rääkija on teadlik oma kaaslase hajevil olekust ja kas reageerib seksuaalsele tähelepanule või blokeerib seda. Ruumi teises otsas avastate, kes manipuleerib
Strateegiline õppimisviis *hea hinde saamiseks tehakse just seda, mida õpetaja nõuab *kui on vaja õppida sügavalt, siis just nii õpitaksegi *kui saab läbi pinnapealsega, siis rohkem ei pingutata *teeme nii palju, kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik Keel ja kõne Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. keel kõne: suuline/ kirjalik Keele omadused: Konstruktiivne ja loov – eri sõnadega saab moodustada erinevaid lauseid Struktureeritud – piirangud grammatika osas Mõtestatud – saame oma mõtted teistele kuuldavaks teha Osutav – millele me viitame Inimestevaheline suhtlemine retseptiivne – teiste jutust aru saamine, selle lahti mõtestamine; eelneb alati eneseväljendamisele ekspressiivne – oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri – häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid – erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26
inimesed ei julge oma arvamusi välja öelda, sest kardavad, et need on valed. Kuid on vaja õppida teadma, et ükski arvamus pole vale. Vale on see, kui see jäetakse välja ütlemata. Seejärel peaks olulisima kirja panema. Sellest tuleb kokkuvõte loetu põhjal. Hiljem on hea kirjapandut lugeda ja vajadusel kasutada, sest käsi avab mõistuse. 2.2. Lugemine kui nauding Lugemiseks peab andma piisavalt aega. Kui omaette lugemiseks ei jää aega, tekib lugemisvastane hoiak. Andes lugemiseks aega ja soodustades lugemist, hakatakse seda rohkem hindama. Kõige aluseks on huvi.16 Huvi lugemise vastu suurendab ka valikuvõimalusi. Isiklik huvi on iseseisvaks mõtlejaks kujunemise oluline tingimus. 15 P. Toropi, Märgist mõistmiseni. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 41. 16 J. L. Steele, K. S. Meredith & C. Temple, Meetodid. - Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujundamiseks. Käsiraamat VIII, New York: Omanäolis Kooli Arenduskeskus, 1997, lk 11.
suunatuse faas). B vaadates A-d, saab koheselt aru miks too naerab selge, et mitte teda vaid millegi üle ajalehes. Tabades B pilgu, mõistab A, et tõmbas oma naeruga (kuid mitte millegi muuga) tahtmatult B tähelepanu endale (II vastastikkuse peegeldamise faas). Edasi A soovimata, et keegi kõrvaline tungiks tema omaette olemisse, kustutab naeratuse näolt ning suunab rõhutatult pilgu taas ajalehele see peab tähendama: minu naer ei olnud teile määratud. Oletame, et B ignoreerib neid märke ning jätkab huvitatult A poole vaatamist; A kontrollides situatsiooni ei lähe kaasa sõnatu kutsega dialoogile (III vastastikkuse informeerimise faas seisneb selles, et A informeeris tundmatut oma soovimatusest vestelda). Järgnevalt A ja B "unustavad" uuesti teineteise (IV vastastikkuse väljalülitamise faas). Oletame, et B ei jäänud uskuma A tegelikku kinnisust. B naaseb vastastikkuse informeerimise faasist eelnevasse faasi ning võtab partneri täiendava peegelduse oma teadvuses omaks
- Mudilasiga - Koolieeliku- või varajane kooliiga - Kooliiga - Noorusiga - Küpsusiga - Raugaiga Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme (,mida mõõdab probleemide iseseisva lahendamise võime) ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Indiviidi aktiivsuse ehk käitumise algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese või looma liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema, looma. Vajadused ajendavad kogu psüühilist tegevust, pannes subjekti tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas ning koheselt kui inimene midagi teeb, saab see objektiivseks. Käituma panevad inimese seega vajadused ehk tarve, mis on mingi elutingimuse, vajaliku tegevuse või arengutingimuse puudumise. Vajadus elatakse seega läbi millegi puudumise; see võib olla nt sotsiaalne. Vajaduste erinevad liigid määravad ära ka tegevuste erinevad liigid. Vastavad ajuprotsessid asuvad domineerima; Aju saab signaale, et midagi on puudu ning inimene pole
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
4. Teadete kodeerimise viisid: analoogiline ja digitaalne kood - digitaalne – on mõistetav keelekontekstis, puudutab keelt ennast/ sõnad (verbaalne, nt „karu”). Inimestevaheline kokkulepe, et sõnad tähendavad midagi. Sõnade kasutamine võimaldab edasi anda väga keerukat infot (mitte kõike), kuid puuduvad võimalused suhet adekvaatselt edasi anda. Võrdlemisi piiratud, sest ei võimalda kõike vajalikku edastada. - analoogiline – lähtub analoogiast nimetatava ja nimetuse vahel, mida öeldakse ja kuidas öeldakse, puudutab kõiki keelega kaasnevaid nähtusi (mitteverbaalne kommunikatsioon, kehakeel, paralingvistilised vahendid- intonatsioon, tempo, hääletoon, kõrgus, žestid jne). See on mõistetav sõltumata keelest (nt „pilt karust”). Laiemalt sisaldab ka kontekstuaalset osa- mõjutab mitteverbaalse komm. ilminguid
" või "Küll sa oled tugev!" UURINGUTE ANDMETEL aitab esemete järele küünitamine arendada silma ja käe koostööd. See mäng tugevdab imiku käsi ja sõrmi ning arendab jälgimisoskust. TUNNE JA TAJU · Silita lapse kätt erinevate kangastega. Alustuseks sobivad siid, villane ja frotee. · Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas katsetage näiteks värskelt kooritud apelsiniga. Tähelepanu: Ära väsita last liialt. Jälgi märke tema võimalikust väsimusest. UURINGUTE ANDMETEL tekitab ajus seoseid see, mida imikud näevad ja haistavad, eriti kui kogemused omandatakse turvalisel, tuttavlikul ja etteaimataval moel . Erinevate aistingute tutvustamine suurendab imiku teadlikkust endast ja maailmast. 12 KUTS LÄKS KARJA · Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni. · Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele.
annaabi.ee 
