Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KEEVITUSTEHNOLOOGIA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
EESTI VABARIIGI HARIDUS - JA TEADUSMINISTEERIUM
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KEEVITUSTEHNOLOOGIA
AINETÖÖ
Koostas:
Juhendaja :
Väimela 2012

Sisukord


SELETUSKIRI 3
KEEVISLIITE ESKIIS 3
KEEVITUSVIISI OLEMUS 4
Keevitatava materjali parameetrid (teras S355J2G3) 5
LISAMATERJALID 6
KEEVITUSSEADE 7
TOORIKU ETTEVALMISTAMISE KIRJELDUS 8
Keevitusparameetrid 8
VÕIMALIKUD KEEVITUSDEFORMATSIOONID 9
LIIDETE KVALITEEDI KONTROLL 10
Eelkontroll 10
Jooksevkontroll 10
Järelkontroll 10
KEEVITUSJUHEND WPS 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

SELETUSKIRI


Antud keevitatav toode on 1400 mm pikk ning 100 mm kõrge. Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm.

KEEVISLIITE ESKIIS


Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus.
Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947)
Nurkõmblus – seina alumine nurkõmblus EN: PB
Arvutuslik mõõde
Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm

KEEVITUSVIISI OLEMUS


MIG/MAG – keevituse poolautomaadi skeem:
1–gaasiklapp; 2– keevitustraadi pool; 3–traadi etteandemehhanism; 4–keevitustraat; 5–traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp ; 6–keevituspõleti e. keevituspüstol; 7– vooluallikas -alaldi; 8–maanduskaabel; 9–maandusklemm; 10–keevitatav toode; 11–keevituskaar; 12–voolukontakt e. traadidüüs; 13–võrgutoitepistik; 14–kaitsegaasiballoon (CO2Ar; 80% Ar + 20% CO2; jm.); 15–gaasireduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga 16–keevitusvoolu seadistuse nupp
tahkunud keevisõmblus
MIG/MAG keevitussuudme skeem

Keevitatava materjali parameetrid (teras S355J2G3)


Standardi EN10025-2 järgi terase keemiline koostis:
C = 0,23 – 0,24%
Si = 0,60%
Mn = 1,70%
P = 0,040%
S = 0,040%
Muud: Cu = 0,60%
Ülejäänud Fe
Terase mehhaanilised omadused (toatemperatuuril):
Ülemine elastsuspiir - ReH = 355 N/mm2
Tõmbetugevus – Rm = 490 – 630 N/mm2
Murdevenivus (ristisuunas min.) – A5 = 20%
Löögisitkus klass ( pikisuunas min.) – temperatuuril -20°C on 27J
Terasemargi süsinikuekvivalendid:
CEV = 0,45
CEV-väärtus vahemikus 0,41...0,45 tagab hea keevitatavuse, kui kasutatakse kuivi, aluselisi lisamaterjale.

LISAMATERJALID


Keevitustraat: UltraMag SG2 (EN 440 G3 S)
Kirjeldus:
Parim keevitustraat konstruktsioonteraste keevitamiseks . Väga hea traadi etteanne. Ei vaja keevitusparameetrite muudatusi. Lühike, stabiilne kaarleek ja väga vähe pritsmeid . Sobib suurepäraselt keevitamiseks keevitustraktoritel ja robotitel.
Keemiline koostis:
C
0,07%
Mn
1,45%
Si
0,85%
Mehaanilised omadused ( keevitatuna):
Voolavuspiir
Rp
430N/mm2
Tõmbetugevus
Rm
551N/mm2
Murdevenivus
A5
28 %
Löögisitkus KV/ temperatuuril:
84 J
- 20˚C
68 J
- 29˚C
Kaitsegaas :
Aktiivgaas CO2, tähis C1
Kaitsegaas:
Standart : EN 439-M21
AGA MIX® 20
Koostis:
Ar 80% + CO2 20%
Kulu:
7-12 l/min;

KEEVITUSSEADE


Poolautomaat MIG/MAG MASTERMIG 300 230- 400V
Andmed:
Toitepinge
380
V
Peakaitse
16 / 10
A
Max võimsus
11,5
kW
Võimsus 60% juures
6
kW
Võimsusnäitaja
0,9
cosphi
Max avatud ring vool
41,5
V
Keevitusvoolu vahemik
40 - 300
A
Seadistus positsioone
12
nr
Max keevitusvool EN60974-1
300 @ 25 %
A
Keevitusvool 60% juures
200
A
Isoleerituse klass
H
Mõõdud (LxWxH)
94,5 x 56,5 x 83
cm
Kaal
96
kg
Toitekaabel
4
m
Maanduskaabel
3
m
Traadi etteandemehanism
Veorattaid
4
tk
Fe traat
0,6 - 1,2
mm
Al traat
0,8 - 1,2
mm
Täidistraat
1 - 1,2
mm

TOORIKU ETTEVALMISTAMISE KIRJELDUS


Giljotiinkääridega lõigatakse välja toorikud mõõtudega 1400 x 60 ja 1400 x 94. Kui detailid on välja lõigatud siis keevitatakse need detailid nurkliitega kokku. Keevitamise protsess koosneb kahest etapist. Esiteks: traageldatakse nurk ühelt poolelt 200 mm järel, mis teeb ühtekokku 7 traageldust. Teiseks: traageldamise ühtlane kokkukeevitamine. Selleks kasutatakse 3 läbimit.
Enne keevitamist tuleb jälgida, et keevitatavad pinnad on puhtad roostest, rasvast õlist jne. Rooste eemaldamine toimub kas traatkettaga või lihvkettaga (võib kasutada ka liivapaberit) ning õli ja rasv eemaldatakse vastavate lahuseid kasutades.

Keevitusparameetrid


Keevitatava plaadi paksus s: 8 mm
Traadi diameeter : 1.0 mm
Traadi etteandekiirus: 7 m/min
Keevitusvool: 170 A
Keevituspinge: 20 V
Keevituskiirus: 40 cm/min
Sulamiskiirus: 2.3 kg/h

VÕIMALIKUD KEEVITUSDEFORMATSIOONID


2
3
4
1
Keevisdeformatsioonideks võivad olla:
1. Pikipragu (õmbluse metallis, sulamispiiril, termojõutsoonis, põhimetallis)
2. Põikpragu (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis)
3. Radiaalpraod (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis)
4. Hargnevad praod (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis)

LIIDETE KVALITEEDI KONTROLL


EVS – EN ISO 5817: 2004

Eelkontroll


Enne keevitustööde alustamist tuleb kontrollida tooriku, materjali kvaliteeti. Tuleb üle vaadata keevitusmasina tehnoseisund kas kõik on nii nagu olema peab ning kas midagi vajab välja vahetamist. Tuleb kindlaks määrata kas tööd teostaval töölisel on vastav kvalifikatsioon selle sooritamiseks nõuete kohaselt.



Jooksevkontroll


Töö käigus hoitakse koguaeg silm peal kas õmblus on nõuetekohane ja vastab standarditele. Hoitakse kinni tehnoloogiaprotsessist ja jälgitakse keevitusseadme korraolekut.

Järelkontroll


Peale töö lõpetamist kontrollitakse visuaalselt üle keevisõmblused, et kas vastavad nõuetele ja standarditele. Õmbluse mõõdud kuuluvad nõuete alla ja need peavad vastama tehnoloogilise protsessile. Vastavalt detailile/tootele esitatud tingimuste alusel kontrollitakse õmblusi kas röntgen- või gammakiirgusega läbivalgustamise teel. Muidugi kontrollitakse õmblusi ka hermeetiliselt.

KEEVITUSJUHEND WPS

Keevitusdetail : Koostaja : Kuupäev: ……………………..
Standard: ………………………..
Põhimaterjal
Materjali keevitatavuse
Paksus
Läbimõõt
Standard EN10025-2
A
S355J2G3
3
2.2
8
B
Lisaaine tüüp/mark
Standard/mark
Kasutusjuhend
UltraMag SG2
EN 440 G3 S
Koostis/kaitseklass
Standard
Kulu L/min
Kaitsegaas
Ar 80% + CO2 20%
EN 439-M21
7-12
Juureõmbluse kaitsegaas
Läbimi
Nr.
Protsess
Lisaaine
Mõõt
Keevitusvool
A
Pinge
U (V)
Traadi
Kiirus
m/min
Polaarsus
Keevituse
Kiirus cm/min
Soojuse
Sisestus
KJ/cm
1
135
UltraMag SG2
1.0
170
20
7
40
Asend: PA Töötlemistemperatuur:
Elektrood : UltraMag SG2 Läbimi töötlemistemp:
Juure avamine: BS Termil. töötluse temp:
Faasimine: - Kuumutusaeg:
Traagelõmblused: Traagelõmblus Jahutusaeg:
Järeltöötlus: Mõõtmise meetod:
Koostas: Kontrollis:

KASUTATUD KIRJANDUS


Keevitusraamat „Lincolt Electric
http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/12/migmag/mig-mag-keevitusprotsessi-kirjeldus.html
http://www.weldwell.ee/telwin_keev/mastermig400.ht m
Vasakule Paremale
KEEVITUSTEHNOLOOGIA #1 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #2 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #3 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #4 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #5 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #6 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #7 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #8 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #9 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #10 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #11 KEEVITUSTEHNOLOOGIA #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 192348 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Üldiselt keevitamisest
38
rtf

Üldiselt keevitamisest

Üldiselt keevitamisest Teemad: MMA-111: MIG/MAG-131-135 TIG-141 GAAS-311 Kaitsevahendid Keevitustarvikud Teraste keevitatavus DEformatsioon keevitamisel Liited Keevitusasendid Keevisliidete kontrolli meetodid Keevitusvead-puuduste kõrvaldamine Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali s

Keevitus
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun