V=75 dm3, T=273K, n=1,34mol, R=0,082atm*dm3*K-1*mol-1: a tm * d m 3 1 ,3 4 m o l* 0 ,0 8 2 *2 7 3 K n *R *T m o l* K P (N 2 ) = = = 0 ,4 0 a tm V 75 m 3 5. Kui suur on gaaside maht temperatuuril 50 oC ja rõhul 115,5 kPa, mis tekivad 36 kg vee elektrolüütilisel lagunemisel? Lahendus: Vesi laguneb järgmise reaktsioonivõrrandi järgi: n(H2O) = 36000g/18g/mol = 2000mol n(H2+O2) = 2000mol + 1000mol = 3000mol P = 115500Pa, T=(50+273) = 323K, n=3000mol, R=8,314Pa*m3*K-1*mol-1: P a *m 3 3 0 0 0 m o l* 8 ,3 1 4 *3 2 3 K
Kodused ülesanded: 1. Õhu relatiivne niiskus 20 oC juures on 90%. Kui palju tekib õhu jahtumisel 5 oC-ni kondensaati? Lahendus: Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 17,54mmHg (20 oC juures) P küllastatud veeaur = 6,54mmHg (5 oC juures) Pvee aur 20oC juures= 17,54mmHg*0,90 = 15,8mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 20oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,8mmHg*100)/760mmHg = 2,08% Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 2,08L veeauru või 20,8L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=20,8L/1m3, T1=(20+273)=293K V0=(760mmHg*20,8L/1m3*273K)/(760mmHg*293K) = 19,38L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 19,38L/22,4L/mol = 0,865mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,865mol*18g/mol = 15,6g/1m3 (20 oC juures) P vee aur 5oC juures= 6,54mmHg Püld = 760mmHg
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V)
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V)
IV Veeaur õhus 1. Õhu relatiivne niiskus on 25 oC ja õhurõhu 97,2 kPa juures 65%. Kui palju tekib kondensaati õhu temperatuuri alandades 3 oC ja rõhu tõustes 104,5kPa? Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 23,76mmHg (25 oC juures) P küllastatud veeaur = 5,69mmHg (3 oC juures) Lahendus: Pvee aur 25oC juures= 23,76mmHg*0,65 = 15,44mmHg. Põhk = (97,2kPa*760mmHg)/101,3kPa = 729mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 25oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,44mmHg*100)/729mmHg = 2,11% Teiste sõnadega 25 oC juures, 100L õhus on 2,11L veeauru või 21,1L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=729mmHg, V1=21,1L/1m3, T1=(25+273)=298K V0=(729mmHg*21,1L/1m3*273K)/(760mmHg*298K) = 18,54L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 18,54L/22,4L/mol = 0,828mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,828mol*18g/mol = 14,9g/1m3 (25 oC juures)
pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel Vm = 22,4 * 101 325/100 000 = 22,7dm ³/mol Põhilised ideaalgaaside seadused 1. Boyle`i seadus
Kontrolltöö II Üldloodusteadus 1. Üks mikroliiter on 109 m3, 100 mm3, 1021 Å3 2. Kui suur on 18*1017 molekuli sisaldava metanooli tilga mass? N(CH3OH)= 18*1017 M(CH3OH)=12*1+1*4+16*1= 32g/mol NA=6,02*1023 mol-1 m 18 *1017 * 32 g / mol n= m(CH 3OH ) = = 9,6 * 10 -5 g M 6,02 * 10 23 mol -1 N n= NA m N Vastus: Metanooli tilga mass on 9,6*10-5 grammi = M NA N *M m= NA Mitu liitrit on normaaltingimustel 6x1022 molekuli gaasilist lämmastikku? N(N2)=6*1022 NA=6,02*1023 mol-1 N 6 *10 22 * 22,4dm 3 / mol n= V = = 2,23dm 3
- 1. - , () . . - , (, ) - , ; , . , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . , . - , 1 . . =M
Kõik kommentaarid