Kipssideainete katsetamine

Q: Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kipssideainete katsetamine

Q: Kus kasutatakse kipssideaineid ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kipssideainete katsetamine

Plyushko, Oleksy

Kipssideainete katsetamine (0)

Ehitus - Ehitusmaterjalid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused ?
Kus kasutatakse kipssideaineid ?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid

Laboratoorne nr 2

Õppeaasta 06/07

Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine

Üliõpilane: Toomas Rand

Matrikkel : 051463

Rühm: EAEI 32

Juhendaja : T. Tuisk
Töö tehtud:
Esitatud:
Kaitstud:
Töö eesmärk:
Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade , survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi.
Katese metoodika.

Jahvatuspeensuse määramine
Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus . Kipsi jahvutuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 2, avaga 0,2 x 0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,005 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist.
Kipsi esialgne mass: 50g,
kipsi jääk sõelale nr 02: 2,8g.
Jahvatuspeensus p = 2,8 / 50 * 100 = 5,6 %
Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1)
Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter . Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele.
2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2)
Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem , kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik : Graafik 1.
4.Survetugevuse määramine (Tabel 3)
Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi vahele, mis survet tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati purustav jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati survetugevus iga proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus.
5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4)
Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes. Võeti lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf. Arvutati iga proovikeha puhul pusurtav jõud valemi (3) järgi ning paindetugevus valemi (4) järgi. Kõikide proovikehade paindetugevuste aritmeetiliste keskmiste kaudu leiti kipsi keskmine paindetugevus.
Valem 1:
F = (man. Näit * 5000) / 300
F – purustav jõud [kgf]
Man. näit – lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes.
Näide:
Man. näit = 135
F = (135 * 5000) / 300 = 2250 [kgf]
Valem 2:
Rs = F / S
Rs – survetugevus [MPa]
F – purustav jõud [kgf]
S – survepid [cm2]
Näide:
S = 25 [cm2]
F = 2250 [kgf]
Rs = 2250/25 = 90 kgf = 9,0 [MPa]
Valem 3:
F = (man. näit * 300) / 300
F – purustav jõud [kgf]
Man. näit - lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes.
Näide:
Man. näit = 210
F = (210 * 300) / 300 = 210 [kgf]
Valem 4:
Rp = 3 * F * l / (2 * b * h2)
Rp – paindetugevus [MPa]
F – purustav jõud [kgf]
b – proovikeha laius [mm]
h – proovikeha kõrgus [mm]
l – tugiava [cm]
Näide:
b = 4 [cm]
h = 4 [cm]
l = 10 [cm]
F = 210 [kgf]
Rp = 3 * 210 * 10 / (2 * 4 * 42) = 49,2 kgf = 4,9 MPa
Jahvatuspeensuse määramine
Kipsi kaalutis 45 [g]
Jääk sõelal nr.02 5 [g]
Jahvatuspeensus p = 11,1 [%]
Tabel 1. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine
Katse nr.
Vee hulk, % kipsi massist
[%]
Taignakoogi diameeter [cm]
1
60
21,6
2
50
10,2
3
57
16,4
4
58
17,3
5
58
21,3
6
56
18,1
Kipsitaigna normaalkonsistents: 56 [%]
Tabel 2. Tardumisaegade määramine
Tardumise algus: 7:10 [min:s]
Tardumise lõpp: 10:25 [min:s]
T
[min:s]
Nõela vajumine [mm]
T
[min:s]
Nõela vajumine [mm]
T
[min:s]
Nõela vajumine [mm]
0:00
40
4:20
40
8:00
30
0:20
40
4:40
40
8:10
32
0:40
40
5:00
40
8:17
27
1:00
40
5:20
40
8:28
4
1:20
40
5:40
40
8:36
5
1:40
40
6:00
40
8:42
14
2:00
40
6:20
40
9:02
3
2:20
40
6:40
40
9:09
0
2:40
40
7:00
40
9:30
1
3:00
40
7:10
30
9:49
3
3:20
40
7:20
35
9:57
1
3:40
40
7:30
35
10:06
1
4:00
40
7:35
24
10:25
0
Tabel 3. Survetugevuse määramine
Survepinna suurus: 25 [cm2]
Proovikeha nr.
Manomeetri näit
Purustav jõud
[kgf]
Survetugevus
Üksik
Keskmine
kgf / cm2
MPa
MPa
246 - 1
135
2250
90,0
9,0
9,8
150
2500
100,0
10,0
246 - 2
138
2300
92,0
9,2
156
2600
104,0
10,4
246 -3
155
2580
103,2
10,3
144
2400
96,0
9,6
Tabel 4. Paindetugevuse määramine
Proovikeha nr.
Ristlõike mõõtmed
[mm]
Purustav jõud
[kgf]
Paindetugevus
Üksik
Keskmine [MPa]
b
h
kgf / cm²
MPa
246 - 1
40
40
210
49,2
4,9
4,5
246 - 2
40
40
175
41,0
4,1
246 - 3
40
40
180
42,2
4,2
Graafik 1. Kipsi tardumine
Järeldus:
Antud katsega määrati kipsi normaalkonsistents, selle kipsi survetugevus, paindetugevus, jahvatuspeensus ja tardumisaeg. Saadud tulemuste põhjal määrati kipsi mark. Surve- ja paindetugevusest lähtudes võib väita, et tegu on г-10 marki kipsiga. Tardumisaja alusel on antud kipsi mark A, ehk kiirkivinev. Jahvatuspeensuse alusel on kipsi mark I, ehk peenjahvatusega. Kui nüüd kõik tulemused kokku võtta, siis saame katsetatud kipsi margiks: г-10AI.
Küsimused:
1. Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused ?

Ehituskipsi peamised positiivsed omadused on: töötlemise lihtsus, vähe töökulu nõudev viimistlemine, kergus, tardub ja kivistub kiiresti ning kõrge sulamistemperatuur .
Peamisteks negatiivseteks omadusteks on: haprus , väike tugevus, tundlikkus niiskuse suhtes

2. Kus kasutatakse kipssideaineid ?
Kipssideaineid kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke,
kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguste kipskrohvide jt.ehituses kasutatavate segude valmistamiseks. Kõrgtemperatuursetest kipssideainetest valmistatakse valatud põrandaid, tehismarmorit.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 34 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Oleksy Plyushko Õppematerjali autor

proovikeha konsistents survetugevus paindetugevus purustav normaalkonsistentsi kipsitaigna

Sarnased õppematerjalid

doc

Kipssideainete katsetamine - praktika nr 2

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. 2.Töö käik 2.1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus.

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 2 - Kips

P purustav jõud [kgf] l tugedevaheline kaugus, [cm] b proovikeha laius, [cm] h proovikeha kõrgus, [cm] k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5º C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: (2) kus R survetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] F survepindala, [mm²] k ülemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. 5. KATSETULEMUSED 5.1 Ehituskipsi katsetuse tulemused

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 2.

1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks, vormid proovikehade valmistamiseks, hüdrauliline press paindetugevuse ja survetugevuse määramiseks. 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeens

Ehitusmaterjalid

pdf

kips EL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 2 2020/2021 Kips Rühm: EAEI31 Evelin Lass 192739 Tanel Tuisk 11. October 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ................................................................................................................. 3 2. Katsetatud materjalid .................................................................................................... 3 3. Kasutatud vahendid ...................................................................................................... 3 4. Katsemetoodika ............................................................................................................ 3 4.1 Jahvatuspeensuse määramine..................................................................................... 3 4.2 Normaalkonsistentsi määramine .......................................

Füüsika

docx

Kipssideainete katsetamine - 2 Kips labor 2020

1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine:  kipsi jahvatuspeenuse määramine  kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine  kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga  tugevuskatse proovikehade valmistamine  painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID:  Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID:  Nihik – täpsus 0,01 cm  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g  Stopper katseaja määramiseks  Vispel ja segamisnõu (kummipall)

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid KIPS

KIPSSIDEAINETE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on katsetada kipssideainete füüsikalisi omadusi, valada ise kipsi ning katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine

Ehitusmaterjalid

odt

Kipssideainete protokoll

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 2 - kipsi katsetamine

{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk