Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika praks nr 24 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Füüsika praks nr 24 #1 Füüsika praks nr 24 #2 Füüsika praks nr 24 #3 Füüsika praks nr 24 #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 307 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor badanto Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Füüsika praks 24

Füüsika praktikum ­ 24 Aulo Aasmaa [990963 ­ LDW51] KATSEANDMETE TABEL: katse nr. h1, cm h2, cm h1-h2, cm æ 1 20,8 4,7 16,1 1,2919 2 20,0 4,5 15,5 1,2903 3 21,0 4,8 16,2 1,2963 4 20,3 4,6 15,7 1,2930 5 20,5 4,7 15,8 1,2975 Füüsika praktikum ­ 24 Aulo Aasmaa [990963 ­ LDW51] ARVUTUSED TABELIANDMETE PÕHJAL Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Näide suuruse æ1 arvutamise kohta: h1 20,8 20,8 1 = = = 1,2919 h1 - h2 20,8 - 4,7 16,1 Suuruse æ juhusl

Füüsika
thumbnail
3
xlsx

Füüsika praks nr 10

Jrk nr R(s), A1, mm A2, mm A3, mm A4, mm A1/A2 A3/A4 1 0 40 17 10 7 2.353 1.429 2 20 40 18 11 8 2.222 1.375 3 40 40 18 11 8 2.222 1.375 4 60 40 17 11 8 2.353 1.375 5 80 40 18 12 9 2.222 1.333 6 100 40 19 12 10 2.105 1.200 7 120 40 19 13 10 2.105 1.300 8 140 40 21 14 12 1.905 1.167 9 160 40 2

Füüsika
thumbnail
3
doc

Füüsika praks 12b

Arvutused I Traadi läbimõõt ja pikkus. d= ( 1, 09 + 1, 09 + 1,10 + 1,10 + 1,10 + 1,10 ) = 1, 09667 mm d s = 0, 004 2 = 0, 00267 mm 6 3 n ( d -d ) 2 i 0, 0002 d j = 2, 6 = 0, 00671 mm d j = tn -1, i =1 65 n ( n - 1) d = 0, 00267 2 + 0, 006712

Füüsika
thumbnail
2
xls

Füüsika praks 17

läbimõõt 7,8 100 9,81 0,4 1,256E-007 m1= 7800 1 9,81 0,0004 m2= 1 2 3 4 m3= n= 1 41,2284753 54,32745 48,22478 45,555377755 m4= n= 2 82,4569506 108,6549 96,44956 91,110755511 n= 3 123,685426 162,9823 144,6743 136,66613327 m= d= Kiirused kiiruse vead m1= 679 82,4569506 m2= 1179 108,654892 1 2 3 4 m3= 929 96,4495575

Füüsika
thumbnail
4
doc

Füüsika praktilise töö protokoll nr 24

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 24 OT Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement'i Desormes'i riist , ajamõõtja Clement'i ­ Desormesi meetodil Skeem Teoreetilised alused

Füüsika
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust

Füüsika
thumbnail
2
odt

FÜÜSIKA KT

1. Induktiivsuse mõiste: Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud e tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Veelgi lihtsamalt öeldes näitab induktiivsus vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes .Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis Pooli põhiline tunnussuurus on induktiivsus. Induktiivpool ehk pool on elektriahela osa, mida kasutatakse muuhulgas võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse poolid võnkeringipoolideks ja paispoolideks ehk drosseliteks. 2. Võnkering: Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Võnkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on võimalikud elektrivõnkumised ja mida kasutatakse raa

Füüsika
thumbnail
14
pdf

FÜÜSIKA EKSAM

1. Kinemaatika põhimõisteid (punktmass, taustsüsteem, keha asukoht, nihkevektor). ● põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. ● Mehaaniline lliikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. ● Keha asukohta määramiseks on vajalik taustsüsteem( taustkeha ja koordinaatteljed) ● Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumsest. ● punktmass- füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. ● taustsüsteem- mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. ● nihkevektor- füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke pikkus sõltub liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. ● Kinemaatika üheks põhisuuruseks on kiirus ● ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine- keha või masspunkti sirgjoonelin

Füüsika



Lisainfo

Füüsika prax nr 24 töö käik, tabelid

Kommentaarid (1)

sulev8 profiilipilt
sulev8: korralik materjal
01:45 21-04-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun