Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika praktilise töö protokoll nr 24 (5)

3 HALB
Punktid

Tallinna Tehnikaülikooli

Füüsika instituut

Üliõpilane:
Teostatud:
Õpperühm:
Kaitstud:
Töö nr. 24

OT

Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk:

Õhu erisoojuste suhte määramine Clement ’i – Desormesi meetodil

Töövahendid:
Clement’i Desormes ’i riist , ajamõõtja
Skeem
Teoreetilised alused
Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissoni seadus. pV=const . Clemont’i-Desormes’I meetod võimadlab lihtsal viisil määrata cp ja cv suhet. Olgu P1 natuke suurem atmosfäärirõhust P2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2. kui avada lühikeseks ajaks kraan ,siiis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga P2 ja gaasi ruumala võrdseks v2-ga. Et rõhu võrdustemine välisrõhuga toimub anumas praktiliselt momentaanselt ,siis võib soojusvahetuse anumas ja väliskeskonna vahel lugeda võrdseks nulliga. Seega võib antud protsessi lugeda adiabaatiliseks ja kirjutada. P1V1 = P2V2 . Valemi edasi arendades ning lõpuks lihtsustades , kuna ülerõhud gh1 ja gh2 on katse tingimuste kohaselt väikesed võrreldes rõhuga P2 ,siis saab arendada logartmid ritta väikeste parmaatrite järgi. Võttes ainult reaks arenduste kaks esimest liiget saadakse
Töö käik.
  • Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk .seda tuleb teha ettevaatlikult ,nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks
  • sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu ( siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1
  • võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan
  • et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga ,oodake enne lugemi h2 võtmist seni , kuni manomeetri näit enam ei muutu .
  • korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse
  • Leidke erisoojuste suhe ja tema viga.
    Õhu erisoojuste suhte määramine.
    Katse nr.
    .h1
    .h2
    .h1-h2

    1
    2
    3
    4
    5
    _
    = ………. ………
    Arvutused ja veaarvutused
    Järeldus
    Arvutuste tulemused: =  ,usutavusega 0,95
    Järeldus: Õhu erisoojuste suhe on 1,40. Katsetulemused langevad sellega kokku,kuigi pisut erinevad. Põhjuseks võib olla suuremate molekulide olemasolu ,aga ka katseseadme ebatäpsus või kontrollimatud süstemaatilised vead. Õhu erisoojuste suhte täpsemaks määramiseks käesolev metoodika ei sobi ,oleks vaja täpsemaid seadmeid.
  • Füüsika praktilise töö protokoll nr 24 #1 Füüsika praktilise töö protokoll nr 24 #2 Füüsika praktilise töö protokoll nr 24 #3 Füüsika praktilise töö protokoll nr 24 #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 258 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janka Õppematerjali autor
    Protokoll Gaaside erisoojuste suhe, protokollis on kirjeldatud töö käik, joonistatud skeemid, olemas tabelid ja valemid on olemas töö teoreetilised alused

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika I Praktikum 24 Gaaside erisoojuste suhe
    6
    doc

    Füüsika I Praktikum 24 Gaaside erisoojuste suhe

    Et arvutused oleksid lühemad, lihtsustatakse arvutuseeskirja järgmiselt. Kuna ülerõhud gh1 ja gh2 on katse tingimuste kohaselt väikesed võrreldes rõhuga p2, siis saab arendada gh1 gh2 logaritmid ritta väikeste parameetrite ja järgi. Võttes ainult reaks p2 p2 arenduse kaks esimest liiget, saadakse: h1 = . (6) h1 - h2 4. Töö käik 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem . h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 6. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks

    Füüsika
    GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE
    6
    doc

    GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 19. oktoober 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 24 OT GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement’i – Clement’i Desormes’i riist , ajamõõtja Desormesi meetodil

    Füüsika
    Füüsika praktikum nr 24 - GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE
    3
    pdf

    Füüsika praktikum nr 24 - GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE

    Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 24 OT: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clément'i-Desormes'i riist, ajamõõtja Clément'i-Desormes'i meetodil. Skeem Töö käik 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrdseks

    Füüsika
    Füüsika praks nr 24
    4
    doc

    Füüsika praks nr 24

    TÖÖ KÄIK 1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4 Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 265 65 200 1,325 2 280

    Füüsika
    TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
    57
    rtf

    TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

    TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele

    Termodünaamika
    Diisel
    15
    doc

    Diisel

    Surveaste ja surveastme valik: dispersne segu. Teades diiselkütuse marki ja vastavalt sellele tema avade läbimõõdud olema väga väikesed. Teoreetiliseks surveastmeks nimetatakse silindri kogu mahu ja komponentide koosseisu on arvutuslikult kerge leida 1 kg kütuse Peened avad võivad töö aja kergesti ummistuda ( normaalsed avad põlemiskambri mahu suhet. põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu hulk. 0,15 kuni 0,22 mm). Teoreetiliselt kulub ühe kg. kütuse põlemiseks ligikaudu 15 kg. õhku. Seega oo põlemiskambri jaotamise eesmärgiks on paremdada 0 = (Vc + Vs)/ Vc

    Abimehanismid
    PM Loengud
    151
    pdf

    PM Loengud

    V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

    Pinnasemehaanika, geotehnika
    TTÜ üldfüüsika konspekt
    414
    pdf

    TTÜ üldfüüsika konspekt

    3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. 6.2 Impulsimoment 6.3 Impulsimomendi jäävuse seadus. 6.4 Inertsimoment 6.5 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand 6.6 Steineri lause 6

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (5)

    kaarik profiilipilt
    kaarik: Ei ole kõige parem
    11:13 07-04-2009
    AngelOfMercy profiilipilt
    AngelOfMercy: Võiks parem olla..
    21:43 16-01-2012
    rauno266 profiilipilt
    Rauno Veberson: Kenasti tehtud
    09:46 14-11-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun