Vormisegu omaduste määramine (0)

Laboratoorne töö
VORMISEGU  OMADUSTE MÄÄRAMINE
Töö eesmärk
Tutvuda vormisegu omadusteedega ja nende määramise meetoditega, ning omaduste 
praktiline määramine
1. Töö selgitav osa
Liivvormid valmistatakse vormisegudest, mille valmistamiseks lisatakse liivaosakeste 
siduvuse parandamiseks savi ja vett. Kvaliteetsete  valandite  saamiseks esitatakse 
vormisegudele järgmisi nõudeid, nagu tugevus, gaasiläbilaskvus,  plastsus , väljalöödavus, 
järeleandlikkus, kuumuspüsivus jt.
Vormisegu tugevus
Vormisegu tugevus sõltub savi ja niiskuse sisaldusest, liivaosakeste  suurusest  ja kujust.
Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu  survetugevuse  määramine) survele 
ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade  
valmistamine).
Gaasiläbilaskvus
Sula metalli valamisel  liivvormi  tekivad seal gaasid, mis seotud õhu paisumisega  vormisegus, 
sulametallis lahustunud gaaside eraldumisega, niiskuse aurustumisega,  sideainete  ja 
keemiliste ühendile lagunemisega.
Juhul, kui  valandi  pind ei ole veel piisavalt  tardunud , siis kui nad ei saa väljuda läbi vormi 
seinte, võivad valandites tekkida gaasitühikud. Tekkinud gaaside 
rõhk sõltub gaaside tekkimise ja  vormist  eraldumise kiirusest, mida 
iseloomustatakse vormi gaasiläbilaskvusteguriga.
Vormisegu gaasiläbilaskvus määratakse eriseadmel (vt. 2.2 
Gaasiläbilaskvusteguri määramine), kus vormisegust silindrilisest 
katsekehast (läbimõõduga 50 mm ja kõrgusega 50 mm) surutakse 
läbi 2000 cm3 õhku, mille rõhku p katsekeha ees mõõdetakse 
manomeetriga (joon. 1).
Joon. 1 Gaasiläbilaskvusteguri määramise seade. 1- hülss, 2 – 
manomeeter , 3 –  proovikeha
Gaasiläbilaskvustegur arvutatakse valemiga
V ⋅ h
K = 
F ⋅ p ⋅ t
kus V – läbi katsekeha juhitav õhu ruumala cm3, h – proovikeha kõrgus cm, F – katsekeha 
ristlõige cm2, p – rõhk katsekeha ees g/cm2 ja t – 2000 cm3 õhu läbimineku aeg.
Praktikas määratakse gaasiläbilaskvustegurit  kiirendatud  meetodil. Katsekeha ette on 
paigutatud kas 1,0 või 1,5 mm  avade  läbimõõduga düüs ja manomeetriga mõõdetakse 
rõhkude vahet. Manomeeter on kalibreeritud nii, et näitab ringskaalal (sõltuvalt valitud düüsi 
läbimõõtust kas sisse-, keskmine- või välisskaala) gaasiläbilaskvustegurit K.
1
2. Töö käik
2.1 Proovikehade valmistamine
Kaaluda 170 g vormisegu, kallata see põhjaga hülssi (1 ja 
2, vt joon. 2) ning paigutada rammimisseadmesse, viia 
rammimisseadme langevad osad (3, mass 6,35 kg) 
vasakpoolse  hoova  abil alla ja tihendada vormisegu 
parempoolse hoova abil kolme löögiga.
Proovikeha (5) kättesaamiseks eemalda hülsi põhi (2) ja 
suru abitempliga (6) hülsi ühe otsa poole.
Joon. 2 Rammimisseade: 3 – ramm; 4 – juhtliist; 1 – hülss; 2 – 
hülsipõhi; 5 – proovikeha; 6 – tõukur (abitempel).
Et tagada katsekehale pärast kolme  lööki  ettenähtud kõrgus 
h = 50±0,8 mm, peab rammi juhtvardal (4) olev kriips 
jääma  juhtliistul olevate äärmiste kriipsude vahele (joon 
2a). Vastasel korral tuleb vormisegu hülsist välja suruda ja 
kaaluda uuesti kas veidi rohkem või vähem 170 grammist, 
olenevalt vajadusest.
Joon. 2a Rammimisseade: 1 – ramm; 2 – kriipsud; 3 – 
juhtvarras.