Loomeinimene on see, kelle mõte liigub kiirelt ja voolavalt. Ta on alati valmis sukelduma uutesse ideedesse ja kogemustesse. Loomingulisele saavutusele eelneb aga pingeline mõttetöö. Tihtilugu jõuab alateadvus probleemi kallal juurdlemisega valmis lõõgastuse või lausa une ajal. Pärast avastamisrõõmu jääb veel viimane samm - idee tõestamine. Paljud uuringud on näidanud, et loomeandega inimestel esineb vaimuhaigusi sagedamini kui teistel. Erinevate haiguste võlud kunstis Maniakaal-depressiivset psühhoos, mille sümptomitena on haige melanhoolne, isutu, rahutu ja hirmunud. Eufooriaperioodil tegutseb ta raugematu energia, impulsiivsuse ja elevusega. Depressiooni ajal seevastu tõmbutakse tagasi ja süüvitakse enesevaatlusse. See aga võimaldab neil avastada iseendas tundmatuid seesmisi ressursse. Tema emotsionaalne tundlikkus on tervitatud nii ümbritseva kui ka omaenese meeleolude suhtes. Teiseks on nad eksperimenteerimisvalmid ja leidlikud
Poliitikas kohtame me depressiooni igal sammul. Suurem osa mineviku ja oleviku tipp- poliitikutest on mõnel ajahetkel kogenud kliinilist depressiooni(depressioon, mida liigitatakse tegelikult haiguse alla ja mis vajab professionaalset sekkumist) Nagu öeldud sai, on kliinilist depressiooni kogenud väga suur osa poliitikutest ja ka näiteks muidu tippjuhte. Siinkohal väike loend nendest tipp-poliitikutest(juhtidest). USA Mereväe staabiülem Frank Brooda, kes kannatas maniakaal-depressiivse depressiooni all ja mis lõppes Brooda enesetapuga. Järgmiseks kuulsaks depressiooni all vaevlejaks on Ameerika Ühendriikide üks kuulsamaid presidente Abraham Lincoln. See on üldse üks raskemaid dokumenteeritud depressioone üleüldse. Varem arvati, et Lincolni depressiooni taga oli tema väga karmi käega naine, kuid tegelikult oli tegemist bipolaarse maniakaal-depressiivse sündroomiga. Bipolaarne
Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsiidse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal-depressiivne psühhoos. Aastatel 1982/1983 oli Eestis enesetappude osas langus, mis tulenes Andropovi valitsemisajal algatatud alkoholivastasest kampaaniast. 1984 aastaks oli enesetappude arv jälle tõusnud, kuna selleks ajaks oli alkoholivastane kampaania unarusse jäetud. Eestis läbiviidud uurimus näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas
Bipolaarne häire ja kuritegevus Ehk uued tõendid bipolaarse häire ja kuritegevuse omavahelise seose kohta, mis põhinevad rahvastikupõhisel pikaajalisel uurimisel. Cornelia Bormann Sissejuhatus Kuigi bipolaarset häiret (varasemalt: maniakaal-depressiivne psühhoos) on korduvalt seostatud vaenuliku käitumisega, on selle seos kuritegevuse/ kriminaalse käitumisega siiani ebakindel. Seega viis Oxfordi ülikooli psühhiaatriaosakond koostöös Rootsis asuva Karolinska instituudiga läbi pikaajalise uurimistöö. See viidi läbi Rootsis elavate bipolaarse häirega inimeste seas. Uurimistöö aluseks kasutati Rootsi rahvastikuregistrit ning haiglate registreid, et leida uurimistöö läbiviimiseks vajalikud inimesed
Sören Kierkegaardi (1813-1855) elu ja isik Päritolumaa: Taani (elas peaaegu kogu oma elu Kopenhaagenis) Lapsepõlv: Oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas. Kasvas üles väga vanamoelises ning religioosses õhkkonnas. Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a. kihlus 17aastase Regine Olseniga, kõrge ametniku tütrega. Tüptarlapse
Meestel üha suurenev soov tõestada oma organisatoorseid võimeid võimupositsioonil. Psüühiline pilt enesest on kindlam. Oht muutuda egoistiks. Peamine kriis- generatiivsus vs stagnatsioon: kas olen loov, lähen edasi või siis stagneerun. 14. Nimeta põhilised isiksuse patoloogiad. Ärevushäired- foobiad, hirmud. Identiteedi häired- isiksuse kahestumine ( üks hetk keegi, teine hetk keegi teine) Meeleoluhäired- depressioon (pikaajaline masendus) Maniakaal- depressiivne seisund (ebaloomulik lõbusus vaheldub depressiooniga ja vastupidi) Skisofreenia- luulud, paranoia, hallutsinatsioonid. Isiksuse häired (ei ole haige aga pole ka terve) 15. Mis on gerontoloogia? Vananemisteadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. 16. Mis toimub arengus vanaduses? Gerontogeneesi ajal ainevahetus langeb, selle mehhanism vabaneb. Vanaduses toimuvad adaptatiivsed ja kompensatoorsed protsessid (kergendavad, hõlbustavad vananemise
Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad
Mis on depressioon? Depressioon on kurvameelsus, alanenud meeleolu (hüpoteemia) või masendus (melanhoolia), millega kaasnevad alaväärsus-, enesesüüdistus- ja muud kurvameelsed mõtted, mõnikord ka mõtlemise, kõne ja tegevuse üldine pidurdus. Sügava depressiooni korral on sagedased suitsiidmõtted ehk enesetapumõtted ja -katsed, seepärast on näidustatud haiglaravi. Endogeenne depressioon tekib välismõjudest sõltumata, näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosi puhul (üks selle järke) ka taandarengueas (involutsioonid). Sümptomaatiline depressioon areneb kroonilise somaatiliste (südame-, vereringe-, seedeelundite ja teiste) haiguste ja mürgistuste (näiteks alkoholimürgistuse) korral. Psühhogeenne ehk reaktiivne depressioon tekib ägeda (näiteks lähedase inimese kaotus) või krooniline psühhotrauma (näiteks konfliktsituatsioon) tagajärjel ja avaldub enamasti depressiooni neuroosina. Osal
tuntakse ka pärast puhkamist. Need sümptomid esinevad mitmes kombinatsioonis, sõltudes depressiooni tugevusest. Eristatakse kergemat ja raskemat depressiooni, mõnikord on häire kerge aga kestev. 5 Raskemad depressioonid Raskemate depressioonide hulka kuuluvad psühhootiline, millega kaasnevad illusioonid ja hallutsinatsioonid. Samuti raske on maniakaal- depressiivne depressioon, mille puhul depressiivsed ja maniakaalsed seisundid vahelduvad (kord hõljutakse pilvedel, kord langetakse põrmu). Raske depressiooni faasis - märgatavalt kahanenud huvi kõige senise vastu, muutused magamisharjumustes ja söögiisus, energiapuudus, alaväärsustunne või ekstsesiivne süütunne. Maniakaalses faasis muutuvad sümptomid täielikult - võib väljenduda oivalises meeleolus, hüperaktiivsuses, agressiivses käitumises, erutuvuses, suurushulluses ja
Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsiidse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos. Aastatel 1982/1983 oli Eestis enesetappude osas langus, mis tulenes Andropovi valitsemisajal algatatud alkoholivastasest kampaaniast. 1984 aastaks oli enesetappude arv jälle tõusnud, kuna selleks ajaks oli ka alkoholivastane kampaania ära vajunud. Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas
Raamatut käest pannes ketravad mõtted kummalist rada romaanivõistlusel äramärkimist leidnud lugu, seda küll, aga ... debüüti ei materdata, vaid antakse nõu, nojah... kriitika peab olema konstruktiivne jne. Aga ikkagi. Eia/Mione (samastan meelega raamatukangelase ja autori, kuigi tütarlaps raamatukaanel elu pealt maha kirjutamist salgab, aga intervjuudes avalikult tunnistab) eneseleidmise lugu on ennekõike väsitav, seda nii lugejale kui ka ilmselt kirjutajale. Eestlannast maniakaal-depressiiviku läbielamised Tais karmi reziimiga internaatkoolis, rahvaste paablis, tundmatus kultuuriruumis, see on lühidalt raamatu sisu. Tõmblemine enesetapumõtete ja oivikukohustuste vahel tipneb naisehakatise jaoks kiindumusega keskealisse õpetajasse, kelles ühinenud usaldusisik ja puuduv isa- figuur. Naisteka-liin on romaanis kõige igavam ja ilmetum. Sina-vorm ülestähendatud enesepuhastuseks on mõnevõrra ootamatu valik "sina"
täpsemalt bioloogilise psühholoogia rubriigis) kui ka erinevaid psühhoteraapia vorme. Bipolaarne meeleoluhäire. Sellele on iseloomulikud korduvad (vähemalt kaks) häiritud meeleolu ja aktiivsuse episoodid, mille käigus mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ning energia ja aktiivsuse tõus (mania või hüpomania), teistel juhtudel meeleolu alanemine ning energia ja aktiivsuse alanemine (depressioon). Paranemine on episoodide vaheperioodil tavaliselt täielik. Kuigi diagnoos maniakaal-depressiivne psühhoos hõlmas algselt ka patsiente, kellel oli ainult depressioon, kasutatakse praegu terminit maniakaal-depressiivne häire või psühhoos peamiselt bipolaarse häire sünonüümina. F4x Foobsed ärevushäired Häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Seetõttu välditakse tavaliselt
sattumine,vähenenud unevajadus,kõnevool,liigne familiaarsus,kergesti erutatavus ja kasvanud toimekus või rahutus,mis võivad olla tülikad.Maniaki meeleolu on lõbus ja optimistlik,ta veiderdab ja naljatab ning on oma liigutustes üliaktiivne.Ehkki patsient on tähelepanelik,lendavad ta mõtted ühelt asjalt teisele,mistõttu ta on rahutu ja kannatamatu.Maania on traditsiooniliselt moodustanud ühe poole klassikalisest maniakaal-depressiivsest vaimuhaigusest,mille nimeks on tänapäeval bipolaarne meeleoluhäire. 5. AGRESSIIVSUS · Agressiivsus on käitumisviis,mille eesmärgiks on kahju tekitada.See ei ole terviklik haigus ega sümptom,vaid selle taustaks võib olla mitmeid eri tüüpi tegureid.Agressiivsuse ilminguks on kaklemine või kiusamine,omandi rikkumine ja julmus.Tähtis agressiivsust põhjustav haiguste rühm on psüühilised haigused,eriti skisofreenia ja muud
1) Demonoloogiline 2) Somatogeenne Hippokrates (ebanormaalne aju patoloogia) 3) 13-16. sajand Pime Aeg demonoloogia, haigete isoleerimine 4) 15.-17.sajand spetsiaalsed varjupaigad 5) Humanistlik paradigma (18. saj) Pinel, Tuke: normaalsed inimesed, kellel vaja kaastunnet ja mõistvust 1824. esimene varjupaik Riias 1880. psühhiaatria TÜ-s 6) Kaasaegse mõtlemise algus (19.saj lõpp) Emil Kraepelin 1883. psühhiaatria käsiraamat, dementia ja maniakaal-depressiivne psühhoos Mesmer ja Charcot psühhogeenne oluline, hüsteeria ravimine Breuer vaimsete häirete psüh. Ravi ja teooria nurgakivi Kaasaegsed paradigmad: Analüütilis-dünaamilised Freud, Fromm, Jung; Psühhoptatoloogia põhjus teadvustamata tungide mahasurumine, omavahelised konfliktid Ravi: teadvustada konflikt ja see lahendada, muuta saab vaid teadvuses, vastupanu analüüs Kognitiiv-käitumuslikud Bandura, Goldfried & Davidson, Wolpe
Vajadusel võib eristada, kas luulumõtted või hallutsinatsioonid ühtivad meeleoluga või mitte. Inimene muutub ohtlikuks iseendale ja ei pruugi enam endaga hakkama saada. Võivad tekkida suitsiidimõtted ning selles staadiumis on kõige tõenäolisem, et see ka sooritatakse. 5 Depressioonitüübid Depressioonitüüpe eristatakse järgnevalt: · üksik depressiivne episood, · korduv depressioon, · krooniline depressioon, · bipolaarne meeleoluhäire (maniakaal-depressiivne haigus). Depressiooni kordumise risk pärast esimest episoodi on 50% - 85% ja seda valdavalt esimese 2-3 aasta vältel. Kõrgem risk haigestuda depressiooni on düstüümia (krooniline kurvameelsus), püsivate ärevushäirete ja ka paljude teiste psüühikahäirete ja kaasuvate kehaliste haiguste korral. Korduv depressioon tähendab, et haigus võib teatud heaolutundeperioodi järel tagasi tulla. Mõnikord võib üks depressioon järgneda vahetult teisele ilma
- pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks
tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. 4 Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks
kolinud juba enne esimese naise surma. Sören kirjutas oma päevikus: ,,Ma sündisin kuriteo tagajärjel, ma tulin ilmale vastu Jumala tahtmist...''(Bõhhovski, Kierkegaard, lk 27.)(Meos 2000) Soren oli väga vastuoluline ja tasakaalutu psüühikaga inimene: religioosne kahtlus võis asenduda fanaatilise usuga, sünged mõtted ülevoolava lõbususega. Temas on leitud mitmesuguseid vaimseid hälbeid: skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi(viimane on tunnustatuim diagnoos).(4) Aastail 1830 38 õppis Sören Kopenhaageni ülikoolis teoloogiat. Valitud erialale vaatamata oli tema eluviis väga vabameelne: ta käis kõiksugustes patuurgastes, 3 raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas tegelikult ikkagi raskemeelsus.(Meos 2000) Ta kirjutas oma päevikusse:,, Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista
Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatšovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsidaalse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos. Kuidas viivad läbi enesetappu: Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas. Vähem kui 10 protsenti enesetapjatest kasutab vahendina tulirelvi, kuigi tulirelvade kasutamine on võrreldes varasema ajaga suurenenud. Tulirelvasid kasutavad sagedamini noored ja mehed, eelkõige eesti rahvusest mehed.
Ideed, mis liikudes Hippokrateselt - Galenosele - Vesaliusele - Thomas Sydenham’ile (1624-1689) täpsustusid ja vigadest vabanesid, olid aluseks sakslaste Wilhelm Griesingeri ja Emil Kraepelini (1856- 1926) füsioloogilistele psühhiaatriakontseptsioonidele. Kontseptsiooni sisu: sümptomid moodustavad sündroome; on olemas erinevad vaimuhaigused oma sündroomi, kulu ja põhjuse, s.t. orgaanilise põhjusega. Raskemate vaimuhaiguste kaks pearühma - dementia praecox ja maniakaal-depressiivne psühhoos - on ka Emil Kraepelini idee. 19. saj II poolel avastati mitmegi haiguse orgaanilised põhjused: seniilse ja preseniilse dementsuse alus - ajurakkude degeneratsioon; PP-vitamiini puudusest tuleneva pellagraga kaasnev desorientatsioon; süüfilise tekitatud muutused ajus ja progresseeruv paralüüs ning suurusluul. Pasteuri pisikute-teooria tõestuseks pookis Richard von Krafft-Ebbing progresseeruva paralüüsiga patsiendile süfiliitiliste villide sisaldist
sellele vaatamata arengupsühholoogias aktiivseks ja tugevnevaks jõuks. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine. Näiteid ajaloost: Watering jagas analoogselt kreeka vana heptomaatide süsteemiga elu 10-ks 7aastaseks faasiks. 0-7 fantaasiaelu aeg 7-14 imaginatsiooni aeg 14-21 puberteet ja noorukiiga 21-28 elu aluste omandamine 28-35 väärtuste verifitserimine ja kinnistumine 35-42 teine puberteet, eesmärkide kujundamine töös 42-49 maniakaal-depressiivne faas 49-56 võitlus oma allakäiguga 56-63 tarkus 63-70 teine noorus Wijngaarden. Eristas 3 suurt perioodi: sise-ja välismaailma tundmaõppimine sise-ja välismaailma aktsepteerimine sise-ja välismaailma mõtestamine Moers. 1.faas lapsepõlv ja noorus kuni 14. ja 21. aastani 2.faas esimene täiskasvanuiga ja kahekümnendad aastad 3.faas 28-42 4.faas 42-56 5.faas vanadus 6.faas- vanadus R.Steiner.
*sõltuvus mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks). Sõltlane võib vabalt oma sõltuvusega igapäevatoimetusi teha. *kuritarvitamine pm sama, mis sõltlane, aga aine tarbimise tõttu puudub töölt vms. *võõrutusseisund * anamnestiline sündroom lühimäluhäire Emil Kraepelin (1855-1925). Uuris mõttekäiguhäireid: skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos (bipolaarne häire) - Mõlema puhul jäävad mälufunktsioon ja teadvusseisund ning on "äge" algus (kahe nädala vältel) F23 Äge psühhootiline episood Äge algus (kahe nädala vältel). Seos stressiga. Vallandatakse mõne kindla sündmuse tagajärjel. Paranoilised mõtted. F20-F29 skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Mõtlemise ja tajumise sügavad häired nagu tuimenenud või inadekvaatne tundeelu
*sõltuvus – mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks). Sõltlane võib vabalt oma sõltuvusega igapäevatoimetusi teha. *kuritarvitamine – pm sama, mis sõltlane, aga aine tarbimise tõttu puudub töölt vms. *võõrutusseisund * anamnestiline sündroom – lühimäluhäire Emil Kraepelin (1855-1925). Uuris mõttekäiguhäireid: skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos (bipolaarne häire) - Mõlema puhul jäävad mälufunktsioon ja teadvusseisund ning on "äge" algus (kahe nädala vältel) F23 Äge psühhootiline episood Äge algus (kahe nädala vältel). Seos stressiga. Vallandatakse mõne kindla sündmuse tagajärjel. Paranoilised mõtted. F20-F29 skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Mõtlemise ja tajumise sügavad häired nagu tuimenenud või inadekvaatne tundeelu
Ekdomorf- kõrgelaubaline, tagasihoidlik lõug, kits rind, kõht, vähe lihaseid, vähe rasva- sagedamini introverdid, hea intuitsiooniga. Võimalik hinnata inimest 7 punkti põhjal. Kujuneb arvuline profiil- 7-7-7 hinded on nonsens. Ernst Kretschmer- 2 peamist temperamenditüüpi- tsüklotüümne, skisotüümne 3 peamist konstitutsioonitüüpi- pikk kõhn asteeniline on skisotüümne a la ektomorf. Atleetlik muskulaarne on kergelt skotüümne. Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne. Poeedid- tsüklotüümikud- realistid, humoristid Skisotüümikud- romantikud, formalistid, pateetlikud Eksperimentaatorid- ts- vaatlejad, kirjeldajad Sk- süstemaatikud, metafüüsikud, täppisloogikud Juhid ja liidrid- ts- jäigad ohjajad, lõbusad organis., mõistvad leevendajad Sk- puhtad idealistid, despoodid, fanaatikud, külmad kalkuleerijad. G. W
Nn ,,eutanaasia", sündinud küll eugeenilise praktika raames, oli siiski pigem majandusliku kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses seadusandluses (nn Nürnbergi Seadused), mis käsitlesid rassipuhtust (segaabielusid) jne. Kavade kohaselt peeti vajalikuks steriliseerida riigis eeldatavalt elavad 200 000 pärilikult nõdrameelset, 80 000 skisofreenikut, 20 000 maniakaal-depressiivset patsienti, 60 000 langetõbist, 600 Huntingtoni tõve põdejat, 4000 pärilikult pimedat ja 16 000 kurti, 20 000 oluliste kehaliste väärarenditega inimest ning 10 000 pärilikult alkoholismi põdejat. 1933. a kehtestatud steriliseerimisseaduse alusel steriliseeriti Saksamaal ligikaudu 350 000 inimest, kusjuures rakendati meetodit ka mittemeditsiinilistel kaalutlustel, nt juutide suhtes.
mis tunduvad käivat üle jõu, nii et inimest valdab abitus. Olukorrad, mis põhjustavad abitustunnet, kutsuvad esile bioloogilisi reaktsioone nii inimestes kui ka loomades. Endogeenne depressioon Bioloogilised depressioonid on kõige sagedamini tingitud endogeensest depressioonist, mis tekivad mõningatel vastuvõtlikel inimestel teadmata põhjustel. Sellistel inimestel esineb perioodiliselt raskeid neurokeemilisi häireid, millega kaasneb depressioon. Bipolaarne häire ehk maniakaal-depressiivne sündroom on vaimuhaigus, mida enamiku ekspertide arvates põhjustavad eranditult neurokeemilised häired. Seda sageli pärilikku haigust iseloomustavad sagedased ägedad meeleolukõikumised sügavast depressioonist eufooriani. Maniakaalses faasis võib patsient olla äärmiselt energiline, tema enesehinnang on kõrgenenud, ta tegutseb pidevalt ning vajab vähe und. Seda
Nn ,,eutanaasia", sündinud küll eugeenilise praktika raames, oli siiski pigem majandusliku kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses seadusandluses (nn Nürnbergi Seadused), mis käsitlesid rassipuhtust (segaabielusid) jne. Kavade kohaselt peeti vajalikuks steriliseerida riigis eeldatavalt elavad 200 000 pärilikult nõdrameelset, 80 000 skisofreenikut, 20 000 maniakaal-depressiivset patsienti, 60 000 langetõbist, 600 Huntingtoni tõve põdejat, 4000 pärilikult pimedat ja 16 000 kurti, 20 000 oluliste kehaliste väärarenditega inimest ning 10 000 pärikult alkoholismi põdejat. 1933. a kehtestatud steriliseerimiseaduse alusel steriliseeriti Saksamaal ligikaudu 350 000 inimest, kusjuures rakendati meetodit ka mittemeditsiinilistel kaalutlustel, nt juutide suhtes. 62
Ta eristas inimese füüsilise väljanägemise põhjal kaks hälvikute põhitüüpi: · hullud · kriminaloidsed Hullud erinesid tavainimestest füüsiliselt, samas kui kriminoloidsetel oli seesmine suundumus kuritegelikuks käitumiseks. Sheldon: · endomorfsed paksud, maniakaalsed, depressiivsed, alkohoolikud · ektomorfsed peened, skisofreenilised · mesomorfsed musklis, maniakaal-depressiivses psühhoosis, alkoholismis ja kuritegevuses Füsiognoomika (18 s La Perie) inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohta. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on andnud vastuolulisi tulemusi. Nt teatas Hooton, et kriminaalsed on üldiselt kühmus inimesed, Sheldon aga, et atleetlikud inimesed. Praegu: on selgunud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY kromosoomimustriga mehi. 19
kõht, kõhnad jäsemed, vähe lihaseid ja rasva. iseloom: introvertne ja intuitiivne. Ernst Kretchner (1888-1964): 2 peamist temperamenditüüpi: · Tsüklotüümne meeleolumuutused, pos-neg, tundeline · Skisotüümne mõtleja tüüp, võib olla lõhestunud sisemaailm (äärmus) 3 peamist konstitutsiooni- e kehaehitusetüüpi: · Pikk kõhn asteeniline on skistüümne · Atleetlik muskulaarne on kergelt skisotüümne · Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne NT Tsüklotüümikud skisotüümikud Poeedid realistid, humoristid pateerikud, romantikud, formalistid Esperimentaatorid vaatlejad, kirjeldajad, empiristid täppisloogikud, süstemaatikud, metafüüsikud Allport Isiksus on indiviidisisene dünaamilise organisatsioon nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga /sõnaraamatuanalüüs
Jung jagas vaimselt terveid inimesi selleks kaheks tüübiks. Ta ütleb, et kuna inimkehas pidevalt on vastandlikud protsessid, vastandlikud jõud, siis on olemas ka need mõlema tüübi alged. Üks võib olla ülekaalus, aga alged on olemas. Need tasakaalustavad üksteist. Muidugi võivad ka terved inimesed vaimselt haigestuda. Kummalgi tüübil on oma tüüphaigused, millesse nad haigestuvad. Tüüpilised ekstraverdi vaimsed hädad on seotud näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosiga, seksuaalelu häiretega, hüsteeriliste sümptomitega. Introvertidel esineb sagedamini sundhäireid (korduvad sundusliku iseloomuga teod, näiteks korduv ülemäärane kätepesemine, puhastamine, kontrollimine), aga ka skisofreeniat. Kuna mõlema tüübi alged on kõikides inimestes olemas, siis puhastest tüüpidest on raske rääkida. Enamik inimesi kasutab peamiselt ühte tüüpi ja ühte alatüüpi. Eriti arenenud isiksused suudavad rohkem alatüüpe kasutada
kurjategijaid. Keerulised majanduslikud tingimused, omavoli ja seadusetuse lokkamine mõjutavad negatiivselt nii sotsiaalset olmet kui ka inimeste psüühikat. Sheldon jagas inimesed kehakuju järgi endo-, ekto- ja mesomorfseteks. Selle teooria kohaselt on endomorfsed inimesed paksud ja kalduvad maniakaalsusse, depressiooni ja alkoholismi, ektomorfsed inimesed on peene kondi, peente lihastega ja kalduvad skisofreeniasse ning mesomorfsed inimesed on musklilise kehaehitusega ja kalduvad maniakaal-depressiivsesse psühhoosi, alkoholismi ja kuritegevusele. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on aga andnud vastuolulisi tulemusi. Näiteks teatas Hooton, et kriminaalsed on üldjuhul kühmus inimesed, Sheldoni arvates on nad aga atleetliku kehaehitused. Kaasajal usutakse rohkem teooriatesse, mis seostavad käitumist inimese kromosoomistruktuuriga. Näiteks on uuringud näidanud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY-kromosoomimustriga mehi.
Bioloogiline lähenemine ehk "kriminaalsed tüübid" · Itaalia sõjaväearst Cesare Lombroso, töötas 1870ndatel inimeste kriminaalsust on võimalik määratleda nende kehatüüpide põhjal: Hullud erinesid tavalistest inimestest füüsiliselt Kriminoloidsed inimesed seesmine suundumus kuritegelikuks käitumiseks · Sheldon: Mesomorfse kehatüübiga ehk muskulatuursed I nimesed kalduvad maniakaal- depressiivsusse psühhoosi, alkoholismi ning on otseselt seotud kuritegeliku käitumisega; Endomorfsed ehk paksud kalduvad maniakaalsusesse, depressiooni ja alkoholismi; Ektomorfsed ehk peene kondi ja lihastega kalduvad skisofreeniasse. 63 Cesare Lombroso Kurjategijaks sünnitakse ehk bioloogiline determinism. Sotsiaalne darwinism: jätkub inimeste areng madalamast vormist kõrgemasse vormi. Frenoloogia. 19
annaabi.ee 
