Müramismäng- On eriti omane poistele. Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp. Rollimäng- Lapsed matkivad igapäevaseid tegevusi. Näiteks mängivad poodi- saab mängida müüjat, ostjat ja ka näiteks kauba väljapanijat. Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lapsed soovivad mängima hakata iseseisvalt. Mängud on üldiselt üsna pealiskaudsed. Ehitusmäng- Lapsed kasutavad üsna palju vahendeid ja materjale. Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud
1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemus: mängu p
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahendama probleeme. L
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängi
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus. Treeninguurimused kujutavad endast uurimusi, mille puhul täiskasvanu õpetab lapsi osalema mitmesugustes mängudes. Kui treeningu tulemusena on paranenud nii laste mängu tase kui ka kognitiivsed oskused. Leitak
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005). Mäng
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alusharidus päevane õppeosakond Triin Miil LÕ-22 MÄNGU ARENGUETAPID Mängu ja lapse arengu referaat Juhendaja: Pärje Ülavere Tallinn 2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS......................................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS..................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad.............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD.................................................................................................................................11
[1] Mängu vormid Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng (ka treeningmäng ja müramismäng), mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. [1] Piaget oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia-/kujutlusmäng) kuni reeglitega mänguni.[1] · Füüsiliste tegevustega mängud Väikelastel jalgadega põtkimine ja kätega lehvitamine. Lasteaias läbiviidud ,,treeningmängud": jooksmine, hüppamine, ronimine- liigutused mida saab teha üksi või teistega koos. Sellega kattuv on müramismäng [1] · Müramismäng Enamjaolt põhikoolis. Mängukaklus ja tagaajamine võib tuleneda tarmukast füüsilisi tegevusi hõlmavast mängust, mida vanemad oma väikestelastega sageli ette võtavad, näiteks kõditamine, õhku heitmine või laste järel roomamine. Seda tüüpi mängu
Ta jaotab mängu kaheks: reegliteta ja reeglistega mängud. Esimesed on iseloomulikud lastele vanuses esimesest kuni seitsmenda eluaastani, teised aga alates kaheksandast eluaastast. Tabel 1.Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng A. Intellektuaalsed mängud a)funktsioonimäng (beebi 0-3 aastat siputamismäng käte- jalgadega b)hedonistlik mäng (mäng 0-3 aastat säravate esemetega 0-3 aastat c)uurimismäng (oma keha uurimine) d)manipulatsioonimäng 0-3 aastat (mäng liivaga) B
Ta jaotab mängu kaheks: reegliteta ja reeglistega mängud. Esimesed on iseloomulikud lastele vanuses esimesest kuni seitsmenda eluaastani, teised aga alates kaheksandast eluaastast. Tabel 1.Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng A. Intellektuaalsed mängud a)funktsioonimäng (beebi 0-3 aastat siputamismäng käte- jalgadega b)hedonistlik mäng (mäng 0-3 aastat säravate esemetega 0-3 aastat c)uurimismäng (oma keha uurimine) d)manipulatsioonimäng 0-3 aastat (mäng liivaga) B
reeglitega mängud. (tabel) Tabel: Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng a)funktsioonimäng 0-3 aastat (beebi A. Intellektuaalsed mängud siputamismäng käte- 0-3 aastat jalgadega 0-3 aastat b)hedonistlik mäng (mäng säravate esemetega 0-3 aastat c)uurimismäng (oma keha uurimine) d)manipulatsioonimäng (mäng liivaga)
Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma iseseisvust Ta rõhutab mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus. Chateau jagab mängu reeglitega ja reegliteta mänguks. PIAGET 1896 - 1980 Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget teeb vahet kolme erineva mängu vahel. Harjutusmäng, sümbolimäng ning reeglitega mäng. Harjutus mängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, kätega, jalgadega. Sümboli mängu juures on sümbol reaalsuse asendajaks. Näiteks võib kepp olla püss jne. Reeglitega mäng jääb püsima kogu eluks. VÕGOTSKI 1896 - 1934 Võgotski Veel üks arengu afektiivsete ja kongnitiivsete aspektide kombinatsioon esineb Võgotski mängu käsitlusviisis. Nagu psühhoanalüütikud, arvab ka Võgotski, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumatute soovide täideviimine";
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: 1. Millised on mängu iseloomustavad jooned? 2. Miks laps mängib? 3. Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? 4. Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Klassikalised mänguteooriad Aristoteles (384 – 322) -Varasemad andmed mängu teoreetilise aspekti kohta pärinevad juba Aristotelese aegadest, kus mängu peeti hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. *Aristoteles tõi juba kaks tuhat aastat tagasi välja veenmise kolm põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase kommunikatsioonimudeli kohaselt saatja, sõnum ja vastuvõtja). Veenmise puhul on olulised kõneleja iseloomuomadused, emotsionaalse atmosfääri loomine, et viia kuulajad sobivasse meeleolusse ja tugevate argumenti
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
seostamiseks. Nii tekivad tegevuste juhuslikud kombinatsioonid. Tegevuste tahtlikud kombinatsioonid ilmnevad, kui uus käitumine on kaalutletult ühildatud ning mängus ilmnevad uued suunad (Niilo, Kikas 2008:126). Mängust tõelises tähenduses võib Piaget arvates hakata rääkima siis, kui näiteks imik söögikordade vahel ,,tühjalt" imeb või kui ta sõrmi ja pöialt imeb. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaiskamine. Kõik need harjutused aitavad kaasa lapse motoorse arengu täiustumisele, kuid iga selline käitumisakt nagu viskamine, nöörist tõmbamine, tõukamine jne on ühtlasi ka intellekti arendamine (samas:126). Harjutusmängu juhuslike ja tahtlike kombinatsioonide tase on osaliselt kattuv konstruktiivse mänguga
seostamiseks. Nii tekivad tegevuste juhuslikud kombinatsioonid. Tegevuste tahtlikud kombinatsioonid ilmnevad, kui uus käitumine on kaalutletult ühildatud ning mängus ilmnevad uued suunad (Niilo, Kikas 2008:126). Mängust tõelises tähenduses võib Piaget arvates hakata rääkima siis, kui näiteks imik söögikordade vahel ,,tühjalt" imeb või kui ta sõrmi ja pöialt imeb. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaiskamine. Kõik need harjutused aitavad kaasa lapse motoorse arengu täiustumisele, kuid iga selline käitumisakt nagu viskamine, nöörist tõmbamine, tõukamine jne on ühtlasi ka intellekti arendamine (samas:126). Harjutusmängu juhuslike ja tahtlike kombinatsioonide tase on osaliselt kattuv konstruktiivse mänguga
dumine esemest, tekib oma toimingute võrdlemine täiskasvanu omadega ja enda nimetamine täiskasvanu nimega - toimub emantsipeerumine täiskasvanust, kusjuures täiskasvanu esineb kui tegevuse mudel. Lapse üleminek uuele tegevuse tüübile eeldab lapse ja täiskasvanu suhete muutumist. Lapsed, kellel ebaõige kasvatuse alusel pole kujunenud tendentsi iseseisvusele, mängivad vähe ja nende mäng on sisult vaene. Rollimäng tekib vaid arenenud vajaduse korral ühiseks eluks täiskasvanuga - osavõtuks sellest. Tõelise mängulise toiminguga on meil tegu siis, kui laps ühe toiminguga kujutab teist, ühe esemega asendab teist. Mängulisel toimingul on märgiline iseloom. Mängulised esemete asendajad võivad olla esemetega vähem sarnased kui näiteks joonis kujutatavaga, kuid nad peavad andma võimaluse tegutseda nendega nii nagu asendatava esemega
Laps võtab omaks käitumisnormid ja õpib neid kasutama. 2.2. Mäng ja lapse areng Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus ja seega ka loomulik viis õppimiseks ning arenemiseks. Mängimisvajadus on üks väikelapse põhivajadusi. Mäng on tegevus, mis kõige paremini vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele vajadustele ning eriomadustele. Mäng on vajalik lapse tervikisiksuse kujunemise jaoks mängus õpib laps mõistma maailma, eri olukordi, kogeb tõeliselt ja sügavalt eri tundeid ning õpib nendega toime tulema. Mäng annab lapsele võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga. Esimesel kahel eluaastal on raske eristada lapse mängu uurimistegevusest. Laps uurib talle kätte juhtuvaid mänguasju ja esemeid, et teha kindlaks algul nende omadusi. Kolmandal eluaastal hakkab ta uurima ja katsetama, mida nendega teha saab. Tõelisest mängueast saab laste puhul rääkida 3.6. eluaastani. Sellele eale on omane mänguline
väärkoheldud, sellest on kindlasti keerulisem aru saada aga olen koolituselt ja igapäeva elust saanud nii palju teadmisi,et usun hakkama saada küll. Kõigepealt tuleb panna tähele väikeseid märke, laps on kas kurb või õnnetu, samuti võib ta olla hoopis agressiivne. Tuleb kuulata, millest laps räägib mängides,sest tihti mängivad nad läbi olukordi kus on ise viibinud, jälgida nende ilmeid ja analüüsin seda. Kahtluse korral julgustada teda edasi rääkima oma sõnadega. Ääretult tähis on last uskuda ja tunnustada teda. Samuti on olemas seksuaalne vägivald. Arusaada, et last on seksuaalselt ärakasutatud on keeruline, kindlasti ei saa nad ise ka aru mis toimub ja nende jaoks ei pruugi see olla midagi halba.
muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD . KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus 2009 Sissejuhatus Õpiobjekt mida hetkel külastad soovib innustada Sind koos lastega mängima. Näpumängud on väga lihtsad mängud. Need aitavad lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet. Näppude liigutamine, ringitamine ja „kõndimine“ on abiks lapse peenmotoorika ja kõne arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd. Koordinatsiooni ja tähelepanu arengu toetamisel on eriline koht sõrmede osavust ja sõrmeotste tundlikkust arendavatel mängudel. Kindlasti aitab näpumängude mängimine
· Anna lapsele mõni mänguasi ning palu tal seda kallistada ja paitada. Jätkake seni, kuni mäng lapsele huvi pakub. ÄIU-ÄIU · Laulda võib mõnda tuntud hällilaulu või selle ise välja mõelda - lapsele meeldivad isemõeldud isegi rohkem, · Äiutamine mõjub lapsele rahustavalt ning tugevdab ka sinu ja lapse vahelist usaldust. Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG
11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4
poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali. Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli. Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme, liikumist jms. Mõteldes peegeldab teadvus esemete, objektide olemust, nende vastastikuseid suhteid ja seoseid. 3
· Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi Reeglid on kasvatuse kõige kandvam osa, nn luustik. Need kehtestatakse, arvestades lapse arenguvõimeid, lapse vastutusvõime ja küpsuse taset. Neid muudetakse vastavalt lapse kasvamisele. Reegleid kehtestatakse lapse kaitsmiseks ja rahustamiseks, näitamaks, et teda hoitakse ja armastatakse. Reeglid, mis võimaldavad arvesse võtta nii inimesi, kui ka olukordi, aitavad tõmmata piiri: · Turvalisuse ja ebaturvalisuse vahele · Kooselu edendava ja pärssiva vahele · Lugupidamist vääriva ja mittevääriva vahele · Abistava ja kahjustava vahele. Saades aru, millest on abi ja mis teeb kahju, ja kujundades oma seisukohta, määratleme selle, kes me ise oleme. 8 Neliktest
Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20 sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste nimetusi (vaatama, kadunud), seisundite nimetusi (punane, armas) ja mõningaid funktsionaalseid sõnu, mis viitavad sündmuste tüübile (seal, rohkem, head aega). Suurem osa nimetustest tähendavad objekte, mida laps suudab kompida (nt mänguasjad, kingad jms) või mis on ise liikuvad (nt inimesed, loomad, autod). Umbes 18ndal elukuul hakkab laps ükskikutest sõnadest kahesõnalisi lausungeid moodustama. Esialgu kasutavad lapsed endiselt ka ühesõnalisi lausungeid, kuid keerulisemaid sõnade kombinatsioone hakkavad nad kasutama järjest rohkem. Lapse esimesed sõnad sarnanevad telegraafkõnega, mida võib kirjeldada kui tähenduslikku sõnade ühendust, mis on võimalikult lühike ja mille laps edastab teisele inimesele.
Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tulemusega Kas? Kui palju? · Seletamine uuritava nähtuse või probleemi olemuse põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Uuritakse seoseid nt nöhtuste, probleemide vahel, vastasmõju. Miks? Kuidas? · Prognoosimine, ennustamine teadusliku uurimuse kõrgeim tase, teada on olemasolev olukord, mis on fikseeritud, seda on seletatud. Lisanduv võimaliku edasise arengu variant(did) Kui... , siis... Arengupsühholoogia kõrvalharud Arengupsühholoogiat peetakse kuuluvat arengubioloogia valdkonda (ühelt poolt bioloogia, teiselt poolt psühholoogia)
1. TEGEVUS: aja põsed punni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on mugavad. Järgneb info andmine uneriiete kohta. 2. TEGEVUS: pane silmad kinni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriideid pole vaja. Info edasiandmine näitlikustamise kaudu (laulud, pildid, laste joonistamine) 3. TEGEVUS: raputa pead, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on õues jooksmiseks jne. Info edastamine uneriiete kohta. Seda mängu võib kohandada teiste teemadega: nt mänguasjad, sõbrad, tunded, käitumine, toitumine, puhtus, juurviljad. VÄRVIPLÄRTS Eesmärgid: kinnistada värvuste tundmist, arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: 3-6 a Vahendid: kotitäis erineva värvusega suuri nööpe (nööpide värvused valida laste vanusest ja teadmistest lähtuvalt) Mängu käik: Ühel mängijal on kott erineva värvusega nööpidega ning ta seisab seljaga viirus olevate kaasmängijate poole. Nende vahele (4-8 m) on umbes iga 50 cm järel tõmmatud joon.
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise
vanemaid, kes annavad oma lastele laksu, isad tavaliselt kasutavad karmimat füüsilist karistust kui emad. Nüüdsel ajal peetakse lapsele laksu andmist ahistavaks tegevuseks. Raske on teada, palju leidub lapsi, kes on vanemate poolt ahistatud, kuna paljud ei julge ega oska abi otsida. Laste küsitlemisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. On leitud, et ahistavatel vanematel on tavaliselt enda järglasega ebaturvaline kiindumussuhe. Mõjud võivad olla laiaulatuslikud ning pikaajalised. Seoseid on leitud kriminaalse käitumisviisiga, perekonnavägivallaga. (lk122-125) 17 4.6. Emotsioonid Imikud hakkavad väljendama oma emotsioone hetkest, mil nad sünnivad. Sellises väikses eas saab ära tunda negatiivseid ja positiivseid tundeid, kas beebi naerab või nutavad. Peale esimesi elunädalaid suudavad ema ära tunda rohkemaid emotsioone, nagu näiteks huvi, üllatus, hirm, valu, kurbus
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
