Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mänguasja, mänguasjad, mängides, aastaste, koolieelses, mänguasjade, mängima, kasvatusest, lauamäng, lelu, tahe, harjutada, suuremates, ettepanekuid, pöörama, otsima, tehta, arugi, õppetegevus, tegutsedes, kokkulepete, selgitamine, lastekirjandus, kogetu, algkooli, lauamängud, kaotama, võitma, lubada, vaatasin, sõnastik, arenguetapid, puutumaMängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule. Mängides areneb laps nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mänguoskus, kui selline on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne
sinna ilmus võõras lastepaar, siis võis juhtuda, et mäng on muutus katkendlikuks või lõppes hoopis. Mäng on väga soodus tegevus laste omavaheliseks tutvumiseks ja vastastikuseks tundmaõppimiseks. Pärast uurimuse läbiviimist (Smilansky) selgus, et sotsiaalne rollimäng aitab oluliselt kaasa nii sõnavara kui kõnelise väljenduste rikastumisele ja seda eelkõige mängulise suhtlemise kaudu. Uuritud ka erinevate mänguasjade mõju laste arengule. Leitud, et kui mänguasjad on realistlikud, siis mõjutavad need mänguteema valikut realistlikumas suunas ja mängus on vähem kujutlusvõimel põhinevaid elemente. Pärast uurimusest Pillegrini ja teised teevad kokkuvõtte: Erinevas eas lapsed mängivad ja kõnelevad erinevalt. Kui lapsed mängivad realistlike mänguasjadega, on nende mänguteema enam seotud mänguasjadega, individuaalsed mänguepisoodid on seevastu pikemad ja keerukamad.
jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv
Täiskasvanud mäng on laste mängust erinev. Täiskasvanud mängivad tööl, kodus ja kollektiivis. Mäng aitab maailma kergemini tajuda ning õpitavat on kergem omastada. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks ,, Mäng ja lapse areng" kuna meie peres kasvab väike tüdruk siis mind huvitas kuidas ja miks arendab mäng last. Miks peab väikelapsega mängima ja kuidas suunata lapse mängu? Millised on erineva mängu liigid, tunnused. Oma referaadis tutvusin seitsme erineva raamatuga, kus räägiti mängust ja sellest kuidas see arendab last. Raamatutest valisin teemad mis mind huvitasid ja kirjutasin need ka oma referaati. Püüdsin jääda etteantud mahu piiridesse ja teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate mängu tähtsusest lapse arengus. 3
mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga tähtsaks ja oluliseks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997:20-21). Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni
J. Rousseau: Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou... arvates mäng on loduse poolt kaasa antud eeliseid ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. J. Locke: vaatleb kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pöörab ka tähelepanu mänguasjadele: neid ei peaks olema palju ja sobivad oleksid laste endi tehtud mänguasjad.K.Groosi: Arvab, et mängu väärtus seisneb selles,et mäng valmistab last tulevaseks eluks. Seega team arvates on mäng pidev harjutamine ja enese arendamine tuleviku tarvis. Suurt tähtsust omistas Groos matkimismängudele, märkides, et matkimismängudele saavad lapsed kultuuri sisse elada.FR. Schiller: Ta võttis kasutusele mõiste ,,mängu-tung", ta nägi mängus võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistammiseks. Ta kirjutas, et
Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust. 5 Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Kikas, 2008, 133). 6 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse
......16 KOKKUVÕTE........................................................................................17 ALLIKAD.............................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Mänguasjad Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Mänguasjadel on väga tähtis roll laste kasvatamisel. Mänguasjad soodustavad lapse mõistuse ja füüsilist arengut ning aitavad last omandada eluks vajalikke teadmisi. Läbi mängude areneb situatsioonilahendamise oskus ja oskus valida õiget käitumisviisi. Läbi rollimängude mängib laps läbi erinevaid elusituatsioone ja püüab neid lahendada, seda küll temale omasel viisil ja mänguliselt. Väga tähtis on lasta lapsel mängida ka koos teiste lastega, sest siis laps omandab oskused eakaaslastega suhtlemisel. Laste mänguasjad peavad kindlasti
tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John Locke(1632-1704) - vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta ka mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Täiskasvanu peab hea seisma selle eest, et lapse mäng suudaks kasulikule ja õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. · Jean-Jacqes Rousseau(1712-1778) - on märkinud, et lapse mänguline tegevus oma maailmas võimaldab tal ilmutada erilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada mäng on tema arvates looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab.
tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John Locke(1632-1704) - vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta ka mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Täiskasvanu peab hea seisma selle eest, et lapse mäng suudaks kasulikule ja õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. Jean-Jacqes Rousseau(1712-1778) - on märkinud, et lapse mänguline tegevus oma maailmas võimaldab tal ilmutada erilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada mäng on tema arvates looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab
Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad. Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. Sajandil on J-J
Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kerge meeleolulangus, ärritus Situatsiooni kirjeldus: Kohe peale lasteaeda laps tuli mänguväljakule. Alguses laps kenasti ja sõbralikult mängis teiste lastega, midagi erilist ei toimunud. Umbes poole tunni pärast laps võttis palli ja kutsus teist poissi kaasa mängima. Nad hakkasid kordamööda lööma palli seina vastu. Siis tuli nende juurde üks tüdruk, kes hakkas koos poistega mängima. Kuid tüdruk ei mänginud reeglite kohaselt. Leo hakkas selgitama reegleid, kuid tüdruk ikka mängis reeglite vastaselt. Ta lihtsalt lõi palli seina vastu ja ei andnud võimalust poistele ka mängida. Leo hakkas ärrituma, et
kõne- ja keelehäiretele ka hääle- ja neelamishäirete diagnoosimise ja teraapiaga. Logopeedi töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon Eripedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on eakaaslastest eristuva õppija arengu toetamine ja suunamine, arvestades õppekava(de) nõuete ja võimalustega. Ta teeb koostööd vanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. 9. Erivajadustega lapse koolivalmidus, sujuv üleminek kooli. Koolivalmidus on kogum kognitiivseid, sotsiaalseid ja füüsilisi oskusi, mis aitavad lapsel üle minna mänguliselt põhitegevuselt formaalsele õppimisele. Kuna viimane eeldab päris kindlasti kognitiivset valmisolekut, on oht, et koolivalmiduses nähaksegi põhiliselt
Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
Õpetas Makedoonia last Aleksander Suurt. Aleksandrile sai esimene raamat „Homeros“ ka kirjutatud. John Locke (1632 – 1704): Uusajal, 17. Sajandil, on J.Locke pidanud mängu lastele omaseks meelelahutuse ja vabaaja veetmise vormiks, millel on arendav mõju. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, millega laps mängib. *Inglise filosoof. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tundud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): 18. Sajandil on J-J.
Soovitatavad on harjutused, mis mõjuvad mitmetele lihasgruppidele korraga: nii arendab neljakäpakil jänesehüplemine üheaegselt selja-, jala-, käelihaseid. Mänge ja harjutusi valides tuleb silmas pidada ka tüdrukute ja poiste teatud erinevusi. Tüdrukud on tugevamad tasakaaluharjutustes, hüpetes, liiguvad rütmilisemalt, kergemalt. Poisid ronivad paremini, jooksevad kiiremini, viskavad kaugust ja märki täpsemini. Harjutuste sooritamisel 3-7 aastaste laste rühmas kasutatakse palju väikevahendeid: palle, rõngaid, kuubikuid, linte, lippe. Kehalise kasvatuse tunni kõikides osades pööratakse tõsist tähelepanu õige rühi ja hingamise kujundamisele( Eesti NSV Haridusministeerium, 1979). 4. Kuidas korraldada kehalist kasvatust haridusasutuses ja kodus Parim liikumiskasvatus haridusasutuses ja kodus loob lapsele vabad võimalused liikuda ning see omakorda pakub mitmekülgset rõõmu ning loob positiivseid elamusi.
püüdmine, veeretamine, löömine, põrgatamine jm. ja päkkadel, nägu allapoole, keha sirutatud Toenglamang küünarvartel – lamang toengus 3. NIMETA MOTOORIKA ARENGU ETAPID. Algetapil kujuneb välja 2 - 3 aastaste laste küünarvartel ja päkkadel, nägu põhiliigutusoskuste teatav tase, kuid liigutused ei ole veel rütmilised ja koordineeritud; Põhietapil 3 - 5
muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD . KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus 2009 Sissejuhatus Õpiobjekt mida hetkel külastad soovib innustada Sind koos lastega mängima. Näpumängud on väga lihtsad mängud. Need aitavad lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet. Näppude liigutamine, ringitamine ja „kõndimine“ on abiks lapse peenmotoorika ja kõne arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd. Koordinatsiooni ja tähelepanu arengu toetamisel on eriline koht sõrmede osavust ja sõrmeotste tundlikkust arendavatel mängudel. Kindlasti aitab näpumängude mängimine
..............................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................8
Sissejuhatus Läbi mängu õpib inimene elama. Ei saa öelda, et ainult lapsed mängivad. Täiskasvanu elus on minu arvates samuti kõik mänguline. Ka täiskasvanu kohta võib öelda, et ta mängib tööl, kodus ja seltskonnas viibides. Laps tahab juba loomupäraselt õppida kõike, mida teevad teised teda ümbritsevad inimesed ja eelkõige täiskasvanud. Läbi mängu õpitakse maailma tunnetama ja mängides on kergem õppida. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks "Mängu roll lapse arengus", kuna peres on kasvamas meie esimene laps ja kuna ta on veel alla aasta vanune siis huvitas mind, kuidas mäng mõjutab lapse arengut ja mida meie kui vanemad saame teha, et laps oleks tulevikus õnnelik, leidlik, nutikas, arukas, hea suhtleja, abivalmis, lahke ja rõõmus inimene.
nii-naa nääpsuke, lii-laa lapsuke, oled kallis minule." · Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi. UURINGUTE ANDMETEL sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest. See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.
keskkonna etteaimatavamaks. Õpetaja saab toetada last kaasates teda ühitegevustesse ja anda igale lapsele võimalus anda oma panus ühisesse tegevusse. Tähtis on jälgda lapse suhteid kaaslastega, milline on tema sotsiaalne positsioon, kuidas laps käitub konfliktisituatsioonides. 4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg ja sel ajal vajab laps teiste lastega suhtlemist. Sotsiaalsed oskused annavad lapsele võime saada hästi hakkama erinevates olukordades
..........2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2. LAPSEGA TEGELEMINE..............................................................................................11 2.1
Kui laps ütleb näiteks ROHELINE, siis "müüja" ulatab talle õunakujutisegapildikaardi (või sõnakaardi), öeldes: "Palun, siin on teile kaks kilo õunu!". 4.Mina ja minu sõber tervis. Mängu eesmärk: kujundada õigeid toitumisharjumusi; kinnistada teadmisi tervislikest 5 eluviisidest. Ettevalmistus mänguks: Ettevalmistatud lauamäng ja täringud, matt ja ruum kehaliste harjutuste sooritamiseks. Mäng: ROHELISED sõõrid (3, 4, 13, 14, 17, 22, 30, 35, 40, 47, 50, 56) tähistavadtervisele kasulikke ja vajalikke toiduaineid (puuviljad, kurk, kapsas, jne). Jõudes rohelisele sõõrile, on õigus veel üks kord täringut veeretada. PUNASED sõõrid (8, 26, 41, 43, 54) tähistavad mittevajalikke toiduaineid (hamburger, limonaad, kommid jne).
Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS
Emale lapsehoidmisel sekundeeriv isa toetab lapse kiindumussuhte ja turvatunde tekkimist. Lapse erinevatel eluperioodidel on isa roll tema isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega suhted on sõbralikumad ja usaldavamad. Sinkkonene väidab, et isa kontaktivõtule vastavad juba mõnenädalased imikud. Isa suhtleb imikuga mängides. Imiku nägu lööb särama, kui isa hakkab teda hüpitama või kiigutama. Mängu saadavad isa häälitsused läbisegi lapse kilkamise ja naeruga. Isa mäng on füüsiline, ta puudutab, patsutab ja kõditab last. Isa mängustiil ei ole mingi mehelikkusega seotud muutumatu omadus. See on paljude meestele loomupärane. Isa ei torma ka kohe vastsündinut last hüpitama, vaid ootab kuni ta on piisavalt palju kosunud (Sinkkonen, 2001: 74 -76).Ka väikelapse eas on oluline lapse ja isa ühine tegevus
1. TEGEVUS: aja põsed punni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on mugavad. Järgneb info andmine uneriiete kohta. 2. TEGEVUS: pane silmad kinni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriideid pole vaja. Info edasiandmine näitlikustamise kaudu (laulud, pildid, laste joonistamine) 3. TEGEVUS: raputa pead, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on õues jooksmiseks jne. Info edastamine uneriiete kohta. Seda mängu võib kohandada teiste teemadega: nt mänguasjad, sõbrad, tunded, käitumine, toitumine, puhtus, juurviljad. VÄRVIPLÄRTS Eesmärgid: kinnistada värvuste tundmist, arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: 3-6 a Vahendid: kotitäis erineva värvusega suuri nööpe (nööpide värvused valida laste vanusest ja teadmistest lähtuvalt) Mängu käik: Ühel mängijal on kott erineva värvusega nööpidega ning ta seisab seljaga viirus olevate kaasmängijate poole. Nende vahele (4-8 m) on umbes iga 50 cm järel tõmmatud joon.
teiste lastega võrdlemine – õpetaja käitub eetiliselt, kui ta on lapsele piinlikkust tekitavates olukordades empaatiline ja taktitundeline LASTEAIA FÜÜSILINE KESKKOND Füüsilise keskkonna kriteeriumid on määratletud siseriiklikult sotsiaalministri määrustega „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (näiteks tervisekaitse ja -edendamise nõuded) ning „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” . Antud määrusi ei ole otstarbekas uuesti avaldada, sestap järgnevalt soovitused keskkonna kujundamisel lapsele võimalikult arendavaks, tervislikuks, sh turvaliseks ja huvipakkuvaks. Keskkonnapsühholoogia idee on vaadata, kuidas meid ümbritsev mõjutab lapse arengut (inimtiheduse, ruumi kujunduse mõju lapsele, asjade füüsilised omadused jne). Kasvukeskkonna füüsilised tegurid hõlmavad loodud keskkonna ruumilisi ja materiaalseid
olukordi märgata ning nendega toime tulla. http://arvamus.postimees.ee/3419617/leelo-tiisvelt-erivajadusega-laps-tavaklassis-jah-see-on- normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1. Inimesed erinevad üksteisest: vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest 2. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. 3. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks erivajaduseks. 4. Koolieas nimetatakse neid hariduslikeks erivajadusteks. 5. Koolijärgsed probleemid avalduvad sageli toimetuleku-piirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi. TERMINOLOOGIA 1. puue - organismi, psüühika või motoorika mõne funktsiooni täielik puudumine 2. hälve - psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine 3
võimetele vastav; o pidada esmatähtsaks lapse kui sporditegevusest osavõtja positiivseid emotsioone seoses tegevusega ning mitte avaldada survet osavõtuks, võistlemiseks, mis astuks vastuollu lapse õigusega vabalt valida; o pühendada võrdselt tähelepanu nii andekatele kui vähemandekatele lastele ja rõhutada ning stimuleerida lisaks enamnähtavale sportlikule saavutusele just isiklikku arengut ja uute oskuste omandamist; o julgustada lapsi väljamõtlema ja mängima omakoostatud reeglitega mänge ning võistlusi ja osalema nendes mitte ainult kui võistlejad, vaid ka kui treenerid, mänedzerid, kohtunikud. Suunata lapsi mõtlema ise välja ergutusi ja autasusid ausa 6 mängu eest ning karistusi ebaeetilise käitumise eest ning võtma oma teguse eest endale ka vastava vastutuse;
annaabi.ee 
