Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mängukeskkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mängukeskkond, unustada, imik, põnev, sotsiaalseks, arendamiseks, soojus, lapseeas, seoseid, mängima, igalt, televisioonist, lapsevanem, õpetlik, minnes, mõjutusi, klassiruum, koridor, soodne, asjaga, tegelemiseks, luues, juhinduda, mitmekesine, imikut, mänguasi, stiimulid, eelmine, igasse, segadusse, mänguasjade, oskaksHaridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ÕPETAJA ROLL MÄNGUKESKKONNA LOOMISEL Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Mängukeskkonna mõju lastele ............................................................................................ 4 2. Hea mängukeskkond siseruumides ..................................................................................... 5 3. Hea mängukeskkond õues................................................................................................... 7 4. Õpetaja roll .......................................................................................................................... 8 Kokkuvõte ..........................................................................................................
oskuste ja teadmiste arengu alus. Loovmäng ehk vaba mäng on mäng, kus laps matkib/jäljendab ümbritsevat, eelkõige sotsiaalset tegelikkust. Loovmängu iseloomustab sisu ja ülesehitus. Lapsed saavad oma soovi järgi valida mängu teema, rolli, vajaminevad mänguasjad ja vahendid ning arendavad mängu sisu oma soovi kohaselt. Loovmäng arendab lapse kognitiivseid oskusi ja kõne arengut, rikastab sõnavara ja aitab leida seoseid mängus kasutavate vahendite ja tegevuste vahel. Laps oskab oskuslikult kasutada teadmisi, mis antud mänguks sobivad. Lisaks olemasolevatele teadmistele tekib vajadus uute teadmiste järele. Neid teadmisi saavad lapsed õpetajatelt, mängusõpradelt ja lähedastelt. Loovmängud, mida kollektiivselt mängitakse õpetavad lastele sõbralikkust, käitumise- ja suhtlemisoskust. Loovmängu struktuur jaguneb järgnevalt: Süžee, sisu, roll, mänguline tegevus. Mängu
mängu võtta ning lapsed on sunnitud töötama koos, siis ebasõbralikkus kaob ja vastupidi - sõbrad, kes on hasartmängudes rivaalid, siis kirg ja soov võita on sageli sõprusest tugevam ( 2005). · Aktiivsuse ergutaja, mis mõjutab intellektuaalset, füüsilist ja moraalset tugevust lapse arengus (sama). Mängu iseloomustab sisemine motiveeritus. Mängija ise tahab mängida ja leiab selleks idee, algatab mängu ja kutsub kaaslased mängima. Iseseisvus, algatusvõime ja valikuvabadus on jooned, mis teevad mängu lapse arengu seisukohalt tähtsaks. Mängu tunnustena on toodud välja neli komponenti a) justkui nagu päris, b) paindlikkus, c) positiivsed emotsioonid ning d) seos vahendi ja eesmärgi vahel (Saar 1997, Ugaste 2005). Seega on mäng lapsele omapärane viis vajaduste edasiseks intensiivseks arenguks, mis kinnitab mängu olulist osa lapse vaimses arengus. Peamine tingimus vaimses arengus on lapse aktiivne tegevus. A
Lapsele on oluline, et täiskasvanu oleks osavõtlik mängukaaslane, kes suhtub tema ideedesse huviga ning on nõus mängus erinevaid rolle täitma. Laps hakkab tasapisi tunnetama enda tundeid ning tajub paremini ka teiste omi ja ka nende vajadusi. Tänu sellele hakkab ta aina sagedamini kujutama end kellegi teisena. Kõige rohkem etendab ta lähedasi inimesi, keda ta on saanud jälgida. Lapse enda osa hakkab sageli mängima nukk või mängukaru. 2,5. 3. Uurimismäng: Lapsele meeldivad aktiivsemad mängud Uurimismängu juurde eluaasta kolmerattalise jalgrattaga sõitmine, palli viskamine/löömine. Meeldib sobib väga hästi väike mängida liivakastis ja veega, kuid nüüd on need mängud muutunud pall, väikesed klotsid, keerukamaks. Vesi ja liiv ei ole enam uurimisobjektiks, vaid mängu rullid/noad taustaks (laevukeste ujutamine vee peal)
Täiskasvanud mäng on laste mängust erinev. Täiskasvanud mängivad tööl, kodus ja kollektiivis. Mäng aitab maailma kergemini tajuda ning õpitavat on kergem omastada. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks ,, Mäng ja lapse areng" kuna meie peres kasvab väike tüdruk siis mind huvitas kuidas ja miks arendab mäng last. Miks peab väikelapsega mängima ja kuidas suunata lapse mängu? Millised on erineva mängu liigid, tunnused. Oma referaadis tutvusin seitsme erineva raamatuga, kus räägiti mängust ja sellest kuidas see arendab last. Raamatutest valisin teemad mis mind huvitasid ja kirjutasin need ka oma referaati. Püüdsin jääda etteantud mahu piiridesse ja teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate mängu tähtsusest lapse arengus. 3
............................................................................9 2.2. Mäng ja lapse areng..............................................................................................10 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Varane lapseiga". Referaadi eesmärk on tutvuda varases lapseeas toimuvate arengutega. Varane lapseiga kulgeb läbi arenguperioodide. Õppimine algab sündides. Märkimisväärsed võimed, keerukad emotsioonid ja hädavajalikud sotsiaalsed oskused kujunevad esimeste eluaastate jooksul. Kõrge kvaliteediga õpikeskkond on väikelastele absoluutselt hädavajalik. Stimuleerivad ja rikkalikud keskkonnad julgustavad väikelast ümbritsevat maailma põhjalikult tundma õppima ning sõna otseses mõttes loovad beebi ajus ühendusi
tulevad eelkõige arvesse järgmised mõjurid: Lapse pärilikud faktorid, tema vanus ja sugu. Geneetilised tegurid on suures osas muutmatud ja seegi vähene, mida on praegu võimalik teha, kuulub meditsiini valdkonda. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Nõustugem, et positiivse tervisekäitumise põhisuunad anname lastele kaasa väga varases lapseeas. Kindlasti kuuluvad sellesse eluperioodi ka lasteaias käidud aastad ja seal antud tervisekasvatuse alused. Mitmesugused sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Siin omavad tähendust perekond, suhted vanematega, teiste pereliikmetega; võimalus suhelda eakaaslastega, mängu-ja huviringid, juurdepääs neile ja võimalused osaleda. Elamise- ja töö (õppimise, alushariduse omandamise) tingimused. Ei tohi alahinnata ei
... 22 KUKU! ............................................................................................................................... 22 HELIDE MAAILM .............................................................................................................. 23 ERINEVAD MATERJALID ................................................................................................ 23 Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada................................................................................................................. 23 VÄIKESED ASJAD ........................................................................................................... 23 KUS ON MINU NINAKE? .................................................................................................. 24 PANE PART PRÄÄKSUMA ............................................................................................
mahajäänud laste mängus, mitmesuguseid mängu treeningprogrammid laste mängu ja laste arengu soodustamiseks. Skriptiteooria- skript kujutab endast skemaatilist `filmistsenaariumi` tegevuse kulu kohta. Alguses on skriptid lihtsad, kuid muutuvad järjest keerulisemaks ja mitmesuguste reeglite poolt määratletuteks. Skriptides peegelduvad laste teadmised ümbritsevast elust ja nende praktilised kogemused. 3. Mängu tähtsus isiksuse arengus. Mängu kujunemine lapseeas. Mäng ja uurimine Tähtsus isiksuse arengus- Mäng peegeldab lapse arengut. Eelkoolieas lapse juhttegevus ja oma erinevate liikidega läbib lapse kõiki tegevusi. On elus tarvilike toimingute eelharjutus, käitumisviiside kogum, mille elemente mõningate vajadustega kombineeritakse. Mängu kujunemine lapseeas · Psühhomotoorne mäng varajases eas Bühler- funktsioonimängud Pieget- harjutusmängud Einsiedler- psühhomotoorne mäng
väikesed esemed - nööbid, metallrahad, pärlid, kivikesed jms. - tuleb lastest eemal hoida. Ohtlikud on ka purunenud mänguasjade tükikesed. Väiksemad mänguasjad ja lahtikäivad mänguasjade osad tuleb mõõta vastava mõõdurõngaga, mille seesmine läbimõõt on 4cm kui mahub mõõdurõngast läbi, siis on selge, et antud ese on lapsele ohtlik. Mõõdurõngast on ise lihtne valmistada kasvõi paberist (arenenud välisriikides on müügil apteekides). 3.1.3 Maosisaldis Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldis (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib sattuda hingamisteedesse. Oht tekib siis, kui imik pannakse kohe söömise järgselt voodisse ja jäetakse üksi. Maosisaldise hingamisteedesse sissetõmbamise vältimiseks õpetatakse lapsevanemaid hoidma imikut söötmise järgselt lühikest aega
ümberkaudu (vanematelt, pedagoogidelt, teistelt lastelt ja ka loomadelt) kuuldut-nähtut mängus omamoodi rakendada. [3] 5 Mängu mõte on aidata lapsel saada hingeliselt tugevaks ja elujõuliseks ning leida tasakaal enda ja välismaailma vahel. Laps muutub mängu toel sisemiselt vabamaks ja on võimeline hilisemas elus enda eest vastutama. [5] Last on vaja õpetada mängima, laps ise ei hakka mängima. Ta omandab küll esemete piiratud kasutusoskuse, aga ta ei oska neid rollitingimustes tarvitada ega rollis suhelda. [5] Mängulise käitumise tunnused On tehtud arvukalt katseid mängu iseloomustada või defineerida, kuid see on osutunud keeruliseks ülesandeks. Fagan (1974) eristas kaht liiki definitsioone: funktsionaalne käsitlusviis ja strukturaalne käsitlusviis.[1] Funktsionaalse käsitlusviisi kohaselt ei ole mängul selget lõppu või välist eesmärki.
Mängus võib ka metakommunikatsioon toimuda ka kõne abita mürimismängudes – jooksmine, maadlemine, põgenemine, ebatäpsed löögid, naer jne. Laste tunnetussfäär ja mäng Mängus kujutab laps iseseisvalt ja loovalt ümbritsevat maailma, Täiskasvanute elu ja nendevahelisi suhteid. Selleks et üldse mängida, vajab laps muljeid, teadmisi ja emotsioone, mis ärgitaksid teda mängima. Lastel on olemas kahte tüüpi teadmisi ümbritsevast maailmast. Ühelt poolt on neil täpsed, selged, konkreetsed teadmised ümbritseva maailma esemetest ja protsessidest, teiselt poolt on lastel ka üldiseid ja ebatäpseid teadmisi. Tunnetussfäär - laste mänguviisides funktsioneerivad teadmised, mis on vajalikud mänguliste ülesannete lahendamiseks kas üksik- või koosmängus. Tulemused näitavad, et erinevat tüüpi teadmised valdavad erinevat mõju nii laste tunnetussfäärile
mõtted haridusest“ (1693). Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): 18. Sajandil on J-J. Rousseau prantuse filosoof ja kirjaniköelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam see, et ta asjade olukorda muudab. *Mõjutas tugevalt uusaegsepoliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. sajandi lõpul 19.sajandi algul oi mängul eelkõige filosoofiline tähendus.
Kuna lapsed vajavad kindlustundeks piire on see iga vanema kohus need luua. Ning tuleb jälgida, et kõiki piire järgitaks järjekindlalt. Kõige parem viis lastele näidata piiride seadmist on see, kui vanemad peavad ise ka nendest piiridest kinni. Kasvatus toimib läbi eeskujude, lapsed õpivad rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna
· Anna lapsele mõni mänguasi ning palu tal seda kallistada ja paitada. Jätkake seni, kuni mäng lapsele huvi pakub. ÄIU-ÄIU · Laulda võib mõnda tuntud hällilaulu või selle ise välja mõelda - lapsele meeldivad isemõeldud isegi rohkem, · Äiutamine mõjub lapsele rahustavalt ning tugevdab ka sinu ja lapse vahelist usaldust. Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele
mis on ilus ja huvitab, mis pakub lapsele huvi märkides ennast tabelis. Töö klassis Peab ka olema töö tabel, kust saab teada, kes millega saab paremini hakkama, ja mis töö on üldse läbitud. Lastel on mõni kord huvitav oma tööst teada saada. Sünnipäeva laps Kindlasti peab olema ka koht kustlapsed saavad teada teiste tähtpäevadest ja märkida enda oma, mis aitab talle teistest mõelda ja enda sünnipäevast mitte unustada. Eesmärgi saavutamine on mõnus Igal inimesel on mõnus kui teda kiitakse tema tehtud töö eest, mis loomulikult ka lapsele. Palju suuremaga tujuga tegeleb laps tööga siis, kui eelmine kord ta sai kiita. Kuid kiitused peavad olema ainult hea töö eest ja ei tohi tekkitada lapsele vale tunne, et ta kõiki oskab. Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai. Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II)
Valikuvabadus on võimalik spetsiaalselt lapsele loodud keskkonnas, kus on huvi äratavad esemed, mis toimivad arengut soodustavate vahenditena. Laps on keskne, kes võib end ise juhtida, vabalt valida tegevusi ja täiskasvanu on tagaplaanil olev saatja, suunaja ja nõuandja. Silmas tuleb pidada seda, et: · Töövahenditeks valitakse vaid need, mida lapsed meelsasti kasutavad, see inspireerib kordamist ja materjal salvestub paremini; · Materjalide hulk ühe omaduse arendamiseks on piiratud; · Iga ülesandega esitatakse vaid üks nõue; · Harjutused peavad andma enesekontrolli võimaluse. Kolmas printsiip - huvitatus õpitavast Kolmanda printsiibi kohaselt toimub parim õppimine huvi olemasolu korral. Huvi võib olla personaalsem, mis paistab tulenevat sisemusest, või võib see olla tingitud situatsioonist; huvi mis võib tekkida paljudes inimestes, kes puutuvad kokku mingisuguste sündmuste ja tegevustega
Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv (Kivisalu 2005: 58). Referaadi eesmärgiks on uurida mängu arenguteoreetikuid - Võgotski´t, Piaget´i ja Elkonin´i, püüdes välja tuua nende lähtekohad mängust ning ühised vaatenurgad. 1. LEV SEMJONOVITS VÕGOTSKI Juudi püritolu vene arengupsüholoog. 3 L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja sellepärast teadliklt mängib. Laps
Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. Sajandil on J-J. Rousseau öelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab. Friedrich Schiller (1759 – 1805): Friedrich Schiller oli saksa näitekirjanik, luuletaja, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis sõjaväearsti peres ning õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust. 7. septembril 1802 tõsteti Schiller aadliseisusse.
õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. · Jean-Jacqes Rousseau(1712-1778) - on märkinud, et lapse mänguline tegevus oma maailmas võimaldab tal ilmutada erilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada mäng on tema arvates looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab. · Friedrich Schiller(1759-1805) - esimesena rõhutas mängu psühholoogilist mõju inimesele. Võttis kasutusele mõiste ,,mängutung", ta nägi mängu võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistamiseks. Ta on kirjutanud, et mäng on
õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. Jean-Jacqes Rousseau(1712-1778) - on märkinud, et lapse mänguline tegevus oma maailmas võimaldab tal ilmutada erilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada mäng on tema arvates looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab. Friedrich Schiller(1759-1805) - esimesena rõhutas mängu psühholoogilist mõju inimesele. Võttis kasutusele mõiste „mängutung“, ta nägi mängu võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistamiseks. Ta on kirjutanud, et mäng on
teda austatakse, tema arvamusest peetakse lugu ning teda mõistetakse ja teda tahetakse mõista · sellises õhkkonnas laps ei karda eksida ja julgeb täiskasvanu käest oma tunnete kohta küsida; iga lapse individuaalsuse arvestamine lisab lapsele julgust oma tundeid väljendada · lapse ja täiskasvanu vestlusteks tuleb valida aeg, kui kummalgi pole kiiret; kui vestlust tuleb edasi lükata, ei või täiskasvanu lubatud vestlust unustada · ei ole vaja alati sõnades öelda, et kiidate lapse jutu heaks - seda saab teha ka naeratuse, silma vaatamise või puudutamisega · oluline on, et laps tunneks: täiskasvanu kuulab teda · last ei tohi vestluse käigus tagant kiirustada · vestlustes on alati abiks last toetavad küsimused ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised (,,Sul ei ole praegu hea tuju?") · alati tuleb lapsele anda aega mõtlemiseks ja lausete moodustamiseks, enne kui enda
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD . KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus 2009 Sissejuhatus Õpiobjekt mida hetkel külastad soovib innustada Sind koos lastega mängima. Näpumängud on väga lihtsad mängud. Need aitavad lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet. Näppude liigutamine, ringitamine ja „kõndimine“ on abiks lapse peenmotoorika ja kõne arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd. Koordinatsiooni ja tähelepanu arengu toetamisel on eriline koht sõrmede osavust ja sõrmeotste tundlikkust arendavatel mängudel. Kindlasti aitab näpumängude mängimine
loovust. Ümbritsevat keskkonda tutvustavad mänguasjad peavad: aitama omandada töökogemusi, arendama oskust konstrueerida, arendama oskust käsitseda tööriistu ja õpetama eksperimenteerima ning modelleerima 1.3 Kunstilis - esteetilise ülesande järgi Esteetilise ülesande järgi peavad mänguasjad: arendama muusikalist kuulmist, õpetama joonistamist, arendama käelist tegevust, arendama rütmitunnet, õpetama mängima mõnel muusikariistal ja arendama omaalgatust. 2 Mänguasjade ohutusnõuded 2.1 Tooted, mis ei kuulu mänguasjade hulka · jõuluehted ja kaunistused · täisealistele kollektsionääridele mõeldud detailsed mudelid · mänguväljakutel kollektiivseks kasutamiseks mõeldud vahendid · spordivahendid · sügavas vees kasutamiseks mõeldud vahendid · täisealistele kollektsionääridele mõeldud rahvariietuses nukud ja dekoratiivnukud ning
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad.
eeldused igapäevaeluga toimetulekusk ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja luua lapsele arengut soodustav keskkond /-/”. Omakorda § 20 sätestab, et „lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”). Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga.
tuttava hääle kuulmisel pöörab end kohe selle suunas; mõistab end ümbritsevaid objekte ja teab, mida neilt oodata; häälitseb aktiivselt, kui temaga räägitakse; hakkab matkima ühesilbilisi helisid, hakkab reageerima oma nimele. Lastearst Mai Maser rõhutab oma raamatus ,,Sinu laps", et kui laps kuuekuuselt veel ei istu, ei tohi teda mingil juhul istuma sundida, sest see võib segada lihastiku normaalselt arengut. Imik võib istuda alles siis, kui ta suudab ise istuma tõusta ja ta selg on sealjuures laudsirge. Lisaks tuleb lapsele pakkuda mänguasju ja õpetada näiteks, kus on karu kõrvad, nuku suu ja käsi. Laps püüab järele öelda, ta kõnesse hakkavad tulema silbid. Kui pere on kakskeelne, siis peab ema rääkima imikuga emakeeles, sest see on kõige tundeküllasem. Lapsele peab andma väikesi, sõrmedega nopitavaid asju, kuid tuleb olla ettevaatlik- laps pistab kõik suhu. Võib
Palju raskem on aga viia laste teadvusse põhjus, mille pärast reegli täitmine on vajalik, s.t. selgitada lastele igapäevase elu reegli kõlbelist sisu. Koolieelses eas, s.o. lapse isiksuse kujunemine algastmel on tähtis kasvatada laste teadlikku suhtumist igapäevase elu reeglite täitmisse, sest neid tuleb ju täita kogu elu jooksul. Lasteasutuses kui ka perekonnas tuleb luua tingimused, mis soodustaksid väljakujunenud positiivsete harjumuste, stereotüüpide püsivust. Ei tohi kunagi unustada laste individuaalsete iseärasuste arvestamist harjumuste kujundamisel. Mäng on omamoodi kool, milles laps aktiivselt ja loovalt kinnistab saadud teadmisi ja oskusi, omandab käitumisreegleid ja norme. Mida rohkem saavad lapsed mängudest rahuldust, seda meelsamini nad mängivad ja seda paremini arenevad nende oskused ning 5 kujunevad harjumused. Varasest east alates peame kasvatama lastes viisakust, sõnakuulamist ja austust vanemate
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil
Iga padja lisamisel hüpatakse sellest järjekorras üle. Mäng lõpeb iseenesest, kui "võileib" enam püsti ei seisa ja kõigi rõõmuks pikali vajub. Märkus: mängu käigus on peaaegu võimatu haiget saada, sest see, kes üle hüpata ei jaksa, maandub pehmes padjakuhjas. MUUSIKAKUJUD Eesmärgid: arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: alates 3. eluaastast Vahendid: muusika Mängu käik: Õpetaja paneb muusika mängima. Mängijad võivad hüpata, joosta, tantsida täpselt nii, nagu ise tahavad. Kui muusika vaikib, peavad mängijad jääma samasse asendisse paigale. Liigutada tohib siis, kui muusika jätkub. Kes enne liigutab, langeb mängust välja. Teine variant mängust on selline, et muusika katkedes istutakse kiiresti põrandale. Kes kõige viimasena istub, langeb mängust välja. TAHAKSIN LIBLIKAS OLLA Eesmärgid: laps teab, et liblikad on erinevad; arendada kujutlusvõimet ja peenmotoorikat
Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid põhjus-tagajärg seoseid, mis on seotud esemete välise mõjutamisega (tool kukkus, sest keegi lükkas). Juba nelja-aastased hakkavad mõistma, et nähtuste põhjused võivad seisneda ka esemete endi omadustes (tool kukkus, sest ta jalg on katki). Eelkooliea lõpul hakkavad lapsed viitama ka sellistele põhjustele, mis seisnevad esemete seesmistes püsivates omadustes (tool oli kipakas). Nüüd areneb lastel oskus lahendada küllalt keerulisi
annaabi.ee 
