Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mäng ja lapse areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mänguteooria, mänguasjad, mängides, mänguteooriad, huizinga, loovus, mängima, jookseb, kujutlus, koolieelses, mänguasjade, tegevusetus, suhtlema, täiskasvanuga, mängulisus, vormides, signaalid, paindlikkus, ühelt, teiselt, toimingud, omandab, arendav, isiksuslik, aastastel, paralleelmäng, kaaslasega, mänguliik, kavatsus, kognitiivsed, uurimineSissejuhatus Läbi mängu õpib inimene elama. Ei saa öelda, et ainult lapsed mängivad. Täiskasvanu elus on minu arvates samuti kõik mänguline. Ka täiskasvanu kohta võib öelda, et ta mängib tööl, kodus ja seltskonnas viibides. Laps tahab juba loomupäraselt õppida kõike, mida teevad teised teda ümbritsevad inimesed ja eelkõige täiskasvanud. Läbi mängu õpitakse maailma tunnetama ja mängides on kergem õppida. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks "Mängu roll lapse arengus", kuna peres on kasvamas meie esimene laps ja kuna ta on veel alla aasta vanune siis huvitas mind, kuidas mäng mõjutab lapse arengut ja mida meie kui vanemad saame teha, et laps oleks tulevikus õnnelik, leidlik, nutikas, arukas, hea suhtleja, abivalmis, lahke ja rõõmus inimene.
jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv
- Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John Locke(1632-1704)
- Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John Locke(1632-1704)
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: 1. Millised on mängu iseloomustavad jooned? 2. Miks laps mängib? 3. Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? 4. Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Klassikalised mänguteooriad Aristoteles (384 – 322) -Varasemad andmed mängu teoreetilise aspekti kohta pärinevad juba Aristotelese aegadest, kus mängu peeti hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. *Aristoteles tõi juba kaks tuhat aastat tagasi välja veenmise kolm põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase
......16 KOKKUVÕTE........................................................................................17 ALLIKAD.............................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
ülesande täitmises. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mäng on sotsiaalne nähtus (http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng). 3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3
sinna ilmus võõras lastepaar, siis võis juhtuda, et mäng on muutus katkendlikuks või lõppes hoopis. Mäng on väga soodus tegevus laste omavaheliseks tutvumiseks ja vastastikuseks tundmaõppimiseks. Pärast uurimuse läbiviimist (Smilansky) selgus, et sotsiaalne rollimäng aitab oluliselt kaasa nii sõnavara kui kõnelise väljenduste rikastumisele ja seda eelkõige mängulise suhtlemise kaudu. Uuritud ka erinevate mänguasjade mõju laste arengule. Leitud, et kui mänguasjad on realistlikud, siis mõjutavad need mänguteema valikut realistlikumas suunas ja mängus on vähem kujutlusvõimel põhinevaid elemente. Pärast uurimusest Pillegrini ja teised teevad kokkuvõtte: Erinevas eas lapsed mängivad ja kõnelevad erinevalt. Kui lapsed mängivad realistlike mänguasjadega, on nende mänguteema enam seotud mänguasjadega, individuaalsed mänguepisoodid on seevastu pikemad ja keerukamad.
mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga tähtsaks ja oluliseks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997:20-21). Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni
Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad. Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. Sajandil on J-J
Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
J. Rousseau: Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou... arvates mäng on loduse poolt kaasa antud eeliseid ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. J. Locke: vaatleb kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pöörab ka tähelepanu mänguasjadele: neid ei peaks olema palju ja sobivad oleksid laste endi tehtud mänguasjad.K.Groosi: Arvab, et mängu väärtus seisneb selles,et mäng valmistab last tulevaseks eluks. Seega team arvates on mäng pidev harjutamine ja enese arendamine tuleviku tarvis. Suurt tähtsust omistas Groos matkimismängudele, märkides, et matkimismängudele saavad lapsed kultuuri sisse elada.FR. Schiller: Ta võttis kasutusele mõiste ,,mängu-tung", ta nägi mängus võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistammiseks. Ta kirjutas, et
täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903 Spencer, kes oli mõjutatud Schillerist, peab mängutungi energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Mängule on omane võidu saavutamine ning kaasvõitleja üleolemise püüe. Spencer leidis, et kui lapsed mängivad siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Inimese aktiivsuse arendamine on kaasasündinud. Lapse mäng on täiskasvanutetegevuse dramatiseerimine. Mäng on käitumine, sest lapsed käituvad mängides nii nagu nad on näinud täiskasvanuid tegutsemas. Laps areneb läbi mängu (kui tüdrukud mängivad nukkudega õpivad nad laste eest hoolitsema, kui poisid mängivad.Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama
mängu võtta ning lapsed on sunnitud töötama koos, siis ebasõbralikkus kaob ja vastupidi - sõbrad, kes on hasartmängudes rivaalid, siis kirg ja soov võita on sageli sõprusest tugevam ( 2005). · Aktiivsuse ergutaja, mis mõjutab intellektuaalset, füüsilist ja moraalset tugevust lapse arengus (sama). Mängu iseloomustab sisemine motiveeritus. Mängija ise tahab mängida ja leiab selleks idee, algatab mängu ja kutsub kaaslased mängima. Iseseisvus, algatusvõime ja valikuvabadus on jooned, mis teevad mängu lapse arengu seisukohalt tähtsaks. Mängu tunnustena on toodud välja neli komponenti a) justkui nagu päris, b) paindlikkus, c) positiivsed emotsioonid ning d) seos vahendi ja eesmärgi vahel (Saar 1997, Ugaste 2005). Seega on mäng lapsele omapärane viis vajaduste edasiseks intensiivseks arenguks, mis kinnitab mängu olulist osa lapse vaimses arengus. Peamine tingimus vaimses arengus on lapse aktiivne tegevus. A
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele
Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule. Mängides areneb laps nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mänguoskus, kui selline on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab õppima kõigepealt päristassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass. Mudilane peab teadma eseme funktsiooni enne, kui ta sellega mängida oskab. Umbes 1,5 aasta vanuses on laps juba võimeline leludega mängima. 3. etapp: 3. 7. eluaasta, juhtiv tegevus: rollimäng. 4. etapp: 7. 10. eluaasta, juhtiv tegevus: õppimine. 5. etapp: 11. -18. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine eakaaslastega (Kivisalu 2005: 61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust.
omab), areneb kõne ja veel palju muudki. Mäng on eelkõige vaba toiming, sunnitud mäng ei ole enam mäng. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mängu tähtsust arengut edasiviiva tegevusena erinevatest arenguaspektidest lähtuvalt võib vaadelda järgmiselt. Füüsiline areng: Lihased tugevnevad, paraneb silma ja käe koordinatsioon. Erinevaid esemeid kasutades arenevad vastavad lihased. Mängides saab laps rahuldada oma liikumistarvet. Sotsiaalne areng: Laps õpib tegutsema koos teiste lastega, ta hakkab mängus teist last tähele panema. Mängides tekivad lapsel esimesed sõprussuhted eakaaslastega. Laps võtab omaks sotsiaalse käitumise malle ja harjutab elus ette tulevaid situatsioone. Emotsionaalne areng: Mängus elab laps läbi tundeid, mäng on lapsele hingeliselt vajalik, ta saab mängust positiivseid emotsioone tunneb rõõmu ja rahuldust.
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S
tegevusi ning on lapse jaoks oma käitumisega matkimise objektiks. 2 Ema ja lapse interaktsiooni on täpsemalt vaadeldud ka kõne omandamise seisukohalt lähtudes. Selgus, et esmalt õpib laps eset tundma, seejärel juhub täiskasvanu tähelepanu objektile ja tema nimetusele. Seda mida ema teeb saadab kõne, et laps omandaks asja paremini. Mäng muutub järjest mitmekesisemaks ja keerulisemaks. Teisel eluaastal tuleks last järk-järgult suunata mängima korraga mitme mänguasjaga ja erinevalt, näiteks topse üksteise sisse ladudes, karpe avades. Oluline on niisuguste mängude mängimine, milles leitakse võimalus last lõbustada ja teda naeratama panna. Esemese eluaasta lõpul on laps võimleine ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Lapsed on selgeks saanud esemete funktsioonid- näiteks tass on selleks, et teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud
Mäng Lapse elus on väga tähtsal kohal mäng. Terve lapsepõlve veedab ta enamasti mängides. Juba väga väikestele lastele pannakse näiteks voodi külge rippuma mänguasjad, et laps saaks nendega mängida. Isegi laulusõnad ütlevad, et mäng on väikese inimese töö. Kuid kas on õige seda ikka päris tööks nimetad? Nagu meile eelkoolipedagoogikas õpetati, siis mängu ei tohiks kutsuda väikese inimese tööks. See on pigem vahend, mille kaudu laps areneb. Mängul on tohutult tähtis osa lapse arengus. See mõjutab nii emotsionaalset, sotsiaalset kui ka füüsilist arengut. Tähtis on, et täiskasvanu suunaks lapse mängu
Sellisel juhul võib otsene õpetamine aidata omandada kohast käitumist, kuid seda ei tohi teha isolatsioonis, vaid teistega suheldes. Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab teatud ülesande täitmise eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 ) Lapsevanematel ja lasteaiaõpetajatel on lapse esmaste enesekohaste oskuste arendamisel ja eneseteenindamise harjutamisel täita eriti tähtis suunaja roll. Enesekohaseid oskusi omandatakse järk-järgult ning seetõttu on see lapsele ja teda suunavale täiskasvanule aeganõudev. Oluline on lapsele sisendada usku tema võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga
Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.
· Hoia käes lapse lemmikmänguasja, olgu selleks meie näites pall, ja räägi sellest. · Vii mänguasi lapse nägemisulatusest välja - selja taha, taskusse, peida padja alla jne. · Küsi lapselt: "Kus on pall?" (vm valitud mänguasi) · Võta pall välja ja ütle: "Näe, pall on siin!" · Jätka mängimist, peites palli iga kord erinevasse kohta. UURINGUTE ANDMETEL toetavad klotsid, pärlid, peitusemäng ja teised n.ö. vanamoelised mängud ja mänguasjad lapse kognitiivset, motoorset ja verbaalset arengut. Mäng suurendab lapse keskendumis- ja tähelepanuvõimet. TULE VÄLJA! · Hoia nukku selja taga. Ütle: "Tule välja!" ja võta nukk selja tagant välja. · Ütle:"Mine peitu!" ja peida nukk uuesti selja taha. · Jätka seni, kuni laps hakkab nuku väljailmumist ootama. · Peida nukk erinevatesse kohtadesse - oma pea kohale, lapse pea kohale. "Tule välja!"
järgi Kõneleb esemetest, mänguasjadest ning nende omadustest ja tunnustest Mängib otsimis- ja peitmismänge 2.3.3. 5- aastased Võtab endale täiskasvanu teatud rolli ja hakkab tegutsema rollile vastavalt Ei nimeta ennast rollinimetusega, vaid tegutseb nii, nagu vastav isik tegelikkuses toimib (varjatud roll) Kujuneb huvi teatud mänguteemade vastu (kauplus jne.) Räägib eri rolle mängides erineva hääletooni ja ilmekusega Arutab enne mängu eelkõige mängu teemat ja vahendeid Õpib mängima kõrvuti, segamata teisi, ning ühendama koosmängus oma mänguhuve teiste huvidega Matkib kuuldud tegelaste käitumist, häälitsusi Juhtmängija roll jääb enamasti täiskasvanu kanda Mängib mõtestatud süzeega Ehitab erinevatest materjalidest keerulisi ehitisi Kühveldab, silub ja tambib lund Mängib liiva ja veekeskuses
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja
Õpimapp Juhendaja: Aino Ugaste Tallinn 2016 Mängu vaatlus Kuupäev: 24.11.2016 Kellaaeg: 9.15- 9.50 Vaatlemisisik: Sebastian Vanus: 6 aastat ja 9 kuud Koht: lasteaed Kikas, rühm Linnapojad Teised inimesed: rühma kaaslased Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog, raamat, pulk, lego Pärast hommikuringi (kell 9.15) Sebastian võtab sulgpalliraketit ja hakkab mängima teise poisiga sulgpalli. (Liikumismäng, koosmäng) Algusel nad proovivad päriselt mängida sulgpalli, isegi seletavad teine teisele kuidas õigesti seda teha, aga varsti sulgpall hakkab tüütama ja nad mõtlevad välja uue mängu raketitega. Pall on kollase värvi ja poisid kujutavad ette, et see pall on pannkook mida ei tohi maha pillata. (Liikumismäng, koosmäng) See mäng ka ei kesta kaua ja poisid kalduvad kõrvale, et vaadata mänguasjade kataloogi. Nad
Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad 4-5 aastased lapsed Lapsed arenevad maksimaalselt ja võtavad kõike omaks ainult siis, kui tegevused on tehtud neile huvitavaks. Laps õpib kõige enam läbi mängu, mis valmistab talle rõõmu, köidab, keskendab tähelepanu, paneb lapse mõtlema ja tegutsema ning läbi mängu kujunevad iseloomuomadused, areneb kujutusvõime ja tahe. 4 aastaste laste puhul tuleb arendada edasi omaalgatust ja iseseisvust mängus. Harjutada ning
I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika.
Õppimise rütmi mõjutavad nii bioloogiline ja päritu kui ka lapse sotsiaalne keskkond ja kogemustaust. Lapse õppimine Lapsepõlves annavad õppimisele aluse rühmakaaslased, mäng ja täiskasvanute poolt kujundatud õpikeskkond ja selle kaudu lastele antav võimalus tegutseda. · Mäng: Mängu on vaadeldud laste vaba ajana ja lapsepõlve imelise seisundina (vaba mäng). Õpetamist on aga nähtud laste koolivalmiduse saavutamise alusena. Mängides elavad lapsed läbi neid vastastikuseid suhteid, tundeid ja tegutsemisviise, mida nad on kogenud ja näinud. Laste mängude vaatlus räägib õpetajale lapse maailmast sageli enamat kui lapse elu kaardistavad, täiskasvanutele suunatud küsimused. Eelõpetuse seisukohast on mäng tähtsaim õppimise strateegia. (6-aastasel edendab fantaasiat, isiksuse ja abstraktse mõtlemise arengut)
[Gustavson, 2004]. Maalimine eesmärgiks on õpetada lapsi tunnetama värvida omadusi ja mõju ning anda kogemusi värvide segamisest. Töö ajal ei tohiks vahele segada, et hinnanguid anda, samuti ei peaks uurima, mida on pildil kujutatud, sest see on tekkinud spontaanselt ning pealegi ei oksa väike laps oma tundeid ja mõtteid sõnastada. Meisterdamine ja käsitöö mäng, millegi matkimine, katsetamine ja loomine. Lapsed loovad mängides aias või looduses viibides, kasutades seejuures võtteid, mida nad on näinud täiskasvanuid tegevat sidumine, punumine, niidi-nõela kasutamine. Rohututtidest, lehtedest, okstest ja muust meisterdatakse nukke, loomi ja taimeseadeid. Villa vilditakse ja keeratakse pallid, millele lisatakse kõrvad, saba, tiivad, noka jm. Meisterdamisel kasutatakse looduslikke materjale, mida on ise võimalik korjata või vanematelt saada. Meisterdamise ajal aga lapsed
erinevat võimalust. Sellised asjad annavad lastele võimaluse olla loovad ja tunda ennast avastajatena. See,et laps väljendab ennast nii kuidas talle meeldib on oluline. Vahest peab laskma lapsel lusikaga vastu põrandat kopsida ja sokke jalast ära kiskuda ja neid 10 korda tagasi panna, täiskasvanu ei pruugi sellest aru saadagi, aga lapse jaoks on sel tohutu tähtsus. Samuti on loomulik,et teatud reeglid on paika pandud, Hiina vanasõna ütleb: " Kui sa mängima pead otsusta kõigepealt kolmes asjas; mängu reeglid, mängu panus ja mängust loobumise aeg". Väikeste laste puhul õnneks see viimane kriteerium on kerge täita, sest juba 10 minutit on piisav aeg,et tegevusest tüdineda ja uude tegevusse süveneda. Eneseväljendus puudujääk võib osutuda lapsele väga problemaatiliseks. Tihti peale on vägivaldsed ja probleemidega lapsed just need, kes on allasurutud või tähelepanust ilma jäänud. Nende
annaabi.ee 
