Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mälu - mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasulikke, salvestamine, kodeerimine, meelespidamine, meenutamine, känkimine, faktilisi, protseduuriline, amneesia, mälukaotus, unustamiskõver, häirumine, interferents, valedepärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur.
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks
Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Eelnevalt toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. ****slaid MÄLU STRUKTUUR Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et
Nüüd vastasid nad täpselt, sõltumata reast. ·Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?)
· Lühiajaline mälu (STM) · Pikaajaline mälu (LTM) II Erinevat tüüpi oskused ja teadmised: · Semantiline mälu üldised faktilised teadmised maailma kohta, materjal pole seotud isiklike mälestustega. (Nt. Ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn) · Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, selge subjektiivne ajaline mõõde. (Nt. Mida sõin täna hommikul? Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks.
o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline o Aktiveerub aju EESOSA, täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa · Protseduuriline mälu o Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda o Materjal salvestub konkreetse harjutamise käigus, Nt jalgrattasõit, noa ja kahvliga söömine jne · Mäluoperatsioonid o Salvestamine ehk kodeerimine- meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks
mõtestada, et oleks kergem seoseid luua. Meetodeid kuidas oma pikaajalist mälu pikendada nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Viimase 45 aasta jooksul tehtud uurimused on näidanud, et mälu saab veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving, kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ning neil on selge subjektiivne ajamõõde. Need on mälestused, mis on jäävad pikemaks ajaks meelde, kuna nendega seostub midagi teistsugust ja neid on kerge eristada
,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mötlemine on kaks ülejäänut... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Tulving sõnastab küll mälu tähenduse päris huvitavalt ja asjakohaselt, aga tavapärane mälu definitsioon on siiski selline: Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu on selline huvitav, müstiline ja kindasti väga keerukas asi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Teadlased on mitmete uuringutega tõestanud, et inimese ajus on olemas mitu mälusüsteemi, mis on omakorda seotud aju eri osadega. Mälusüsteemide rohkus tagab selle, et kui inimese mingisugune ajupiirkond kahjustada saab, siis eiole ta täielikult mälust ilma, vaid
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja
1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu. · Modaalsusspetsiifiline - igal meelel on oma mälu - visuaalne, auditoorne Jne. · Limiidid on erinevad, aga väga lühikesed
Ta tõendis, et lühimälu maht koosneb 7±2 objektist. Psühholoogias haru, mis uurib mälu mängib väga oluline roll. Siiamaani antav valdkond lõppuni ei ole avatatud. Uue tehnoloogia areng annab uued võimalusi uurijale. 3 1 Mälu protsessid Nagu teisi mahukaid psühholoogia mõisted ei saa ka mälu lihtsalt deffineerida. Üsna üldiselt kõneledes viitab mälu elusa organusmi võimele omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjutamisi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evolutsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldustel on teatatud ühisjooni uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine-, erinevad nad suuresti selles, millist infot säilitakse, viisis. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas
mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu
Sellele toetuvad kõik inimeste kogemused. Kui poleks mälu siis peaksime iga kord uuesti otsast alustama. Käesolev referaat koosneb teema mälul. Annab ülevaate protsessidest, liikidest, omadustest, iseärasustest ja unustamisest. 3 1. MÄLU Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni [3]. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi [1]. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu [2]. Mälu saavutab suurima keerukuse ja peenendatuse inimese puhul [2]. Just mälu mahu suures erinevuses ongi noore ja elatunud inimese põhiline erinevus. Ja tänu sellele langetab vanem inimene alati arukamaid, mitmekülgselt läbikaalutumaid otsuseid, sest tema mõtlemine on sügavam, laiahaardelisem ja paindlikum. Elukogemus on see, mis pole võimalik õppida üheski ülikoolis [1].
..........................................................................................................14 2.2.1 Püsimälu liigitamine.......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........................................................................................................15 2.4.1 Amneesia........................................................................................................16 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia........................................................................... 16 2.4.3 Vaegmälu........................................................................................................16 2.4.4 Joobe-mälulünk.............................................................................................. 16 2.4.5 Hüsteeriline amneesia
maht 12- 16 ühikut 7 ± 2 ühikut tõenäoliselt piiramatu kestvus 250 millisekundit 20-30 sekundit aastakümneid Tabel 1. (Kiis 2013 ) Teiseks võimalikuks liigituseks tuleks osata vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. ( Tulving 2002 : 36 ) Protseduuriline mälu nõuab kestvat harjutamist. See puudutab rohkem tegu, kui mõtet. Kestva harjutamise tulemusuna saate vastava teo ( nt. pluusi nööpide kinni panek, kirjutamine jne. )korda saata automaatselt , ilma tähelepanule keskendumata. Sellest lähtudes sisaldab see mälusüsteem informatsiooni protseduuride kohta, mida inimesel tuleb oma elus teha. ( Tulving 2002 : 36 ) Semantilise mälu olemus avaldub teadmistes maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud
Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine. o Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise käigus pause ning tegeletakse millegi muuga. Teiseks variandiks on ka materjali korrastatus näiteks konspekteerimine, mida loetakse subjektiivseks korrastamiseks. o Subjektiivse korrastamise vormiks on känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. o Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga. o Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku. o Meelespidamine ehk info säilitamine aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused: Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine"
struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli
Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid: o Semantiline mälu- jalgrattasõit, muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne o Episoodiline mälu- mälu meiega juhtunud sündmuste kohta, episoodid, teave sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud. o Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt paelte sidumine, nööpide kinnitamine. o Välklambimälestus (flashbulb memory)- midagi, mis tuleb meelde väga järsku. Nt mõnest õnnetusest o Praiming- eelenevalt omandatud teabe mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele Mäluprotsessid: o Salvestamine e kordineerimine- sõltub materjali analüüsi sügavusest, kuivõrd
materjali organiseeritusest. Känkimine Pikaajaline mälu iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht. Arvatakse, et pikaajalise mälu maht on isegi piiramatu. Arvatakse, et mingil viisil siiski kõik meie kogetud asjad talletuvad kuidagi mällu. On suur tõenäosus, et asjad mis on meeles kolm aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aasta pärast. Kirjelda semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud kuidagi isiklike kogemustega. NT. Saaremaa pealinn on Kuressaare. Episoodiline mälu kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Nt milline oli ilm, kui ma viimane kord tartus käisin. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. NT jalgratta sõit või auto juhtimine.
õpikuteksti konspekteerimine). Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Känk (ing k chunk) on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st lühimälu suudab haarata vaid 5-9, enamasti 7 objekti), siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine. Nt numbririda 162536496481 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481. Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (kahekaupa 16 25 36 49 64 81), siis selgub, et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda mõistes peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine üsna lihtne olema. Bioloogiliselt jõuab mälu inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega
erinevad aistingud. Omandamine on häiritud, kui meie vaateväljas on näha midagi põnevat, kui tunneme häirivaid lõhnu, kui kuuleme hääli jne. On inimesi, kes suudavad end kontsentreerida ja välja lülitada. Kui see ei õnnestu, siis tuleb leida õppimiseks häirimatu paik. See on omandamisprotsessi väga oluline eeltingimus. Koos taju ja mõtlemisega on mälu alustalaks arukale elule. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Õppimine ning mälu on väga tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. Mälu liigid. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist
häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa rääkinud ka teadvuse probleemi lahkamisel. Ta on oma paljude tiitlite, kuuluvuste ja aunimetuste hulgas
Psüühilised protsessid, mis on teadvusele kättesaamatud. Nt. sügavustaju 2. Psüühilised protsessid, mis on automatiseerunud e. on kunagi olnud teadvuses, kui ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega. Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetatakse alateadvuseks. Alateadvus on inimese psüühika teadvustamatu osa. Kuigi teadvustamatu ei pääse teadvusesse, avaldab see siiski inimese käitumisele mõju. Freudi arvates ongi teadvustamatu mõju inimese käitumisele määrav ja see seletab inimese käitumises kõike (keelevääratustest elukutse valikuni).
parema ja vasaku kehapoole koostööd. Nende oskuste korduval harjutamisel areneb välja n-ö jalgrattasõidu programm, mis talletatakse ajus ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta, kui ta on selle selgeks õppinud. Jalgrattasõit on hea füüsiline treening, mida saad teha vabas õhus. Tasakaalu hoidmiseks peab töötama terve keha. Mälu on oma kogemuse ja omandatud info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu jaguneb: Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi motoorne mälu emotsionaalne mälu- tundmuste ja tunnete mälu kujundimälu sõnalis-loogiline mälu Tegevuse iseloomu järgi tahteline mälu mittetahteline mälu Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut
tõendab nende kolme Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. erineva mäluliigi Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja olemasolu? Too iga (3) muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge kohta oma näide. subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies. Protseduuriline mälu tekib õpitud kogemustest ja tegevustest mille sooritamisel on vaja sellele mõelda. Näiteks see, kui kaevame aiamaad siis protseduuriline mälu aitab meil seda tegevust sooritada. 2. Mis on positiivne ja Positiivne sarrutus on mingi sündmuse või tegevuse ÕO8 negatiivne (positive and tõenäoline kordumise suurendamine ja negatiivne
saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
..... 2 2. SISSEJUHATUS......................................................................................................3 3. ÕPPIMINE................................................................................................................4 1. Õppimise mõiste...................................................................................................... 4 4. MÄLU OSA ÕPPIMISEL..........................................................................................4 2. Info salvestamine mälus.......................................................................................... 5 3. Salvestamine kui aktiivne protsess..........................................................................6 5. KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................9
n - spetsiifiline asendaja k - skaleerimiskonstant - Logaritmfunktsioonil ja astmefunktsioonil (kui n<1) on ühine see, et and suruvad tajumulje justkui kokku: tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. John Locke - «Essee inimese mõistmisest» 21 Mälu - Mälu - elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumisi. - Mälu struktuur - see, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted. Mälu toimimiseks on vaja kolm (mälu)protsessi: 1) materjali salvestamine 2) meeles pidamine 3) meenutamine Mälud: 1) lühimälu (töömälu) 2) pikaajaline Mälu süsteemide eristus (millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse): 1) semantiline 2) episoodiline 3) protseduuriline 4) eksplitsiitseline 5) implitsiitseline
eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel (= taju liikide põhjal?): informatsioon talletub mällu erinevate meelte kaudu: · Kuulmismälu enim uuritud · Nägemismälu enim uuritud · Lõhnamälu (oluline degustaatori jaoks) · Liigutusmälu (oluline sportlase jaoks) · Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (episoodiline, protseduuriline, semantiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto Ülikoolis. Oli esmene, kes 1970-ndatel pakkus idee ja leidis ja eksperimetaalseid kinnitusi, et tuleks
1)Kas saame rääkida mälust kui kindlapiirilisest ja eraldiseisvast psühholoogilisest protsessist? Miks? 2) Kuidas on võimalik mälu liigitada? Tooge välja erinevate jaotuste alaosad ja võrrelge neid. Millised tõendid viitavad sellele, et mälu liike on rohkem kui üks? Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: · Motoorne ehk liikumismälu : seda iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. · Emotsionaalne mälu : selle mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmustega seotud info. Selle
Kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisevõimes ja reprodutseerimises. (teadlased, poliitikud, kunstnikud). Sõnalis-loogiline mälu – sisuks keele vahendusel antud mõtted. Selle mäluliigi inimesed on loogilised ja argumenteerimisosavad. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Kestvuse alusel jaotamine – Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu – Automaatne salvestamine, ülikiire kättesaadavus ja unustamine(kustutamine). Lühimälu ehk lühiajaline ehk primaarne mälu – mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine. Salvestamine läbi sõnastamise, kättesaadavus kiire ja unustades uus info asendab vana. Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu - strateegilise tähendusega materjali talletamiseks
Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju- Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). MÄLU-Mälu on psüühikanähtus,mis seisneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Operatiivmälu e töömälu- A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Siin asuvad teadmised ja faktid. 5 Protseduuriline- Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (näiteks oskus noa ja kahvliga süüa) Episoodiline- Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklike kogemuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde.
saamist. Väga raske on õppida, kui sa oled erutatud või ärritunud olekus. Tuleb meeles pidada, et omandamine on häiritud kui meie vaateväljas on midagi põnevat, kuuleme hääli, tunneme lõhnu jne. Osad inimesed suudavad ennast välja lülitada, kuid siiski peaks leidma endale õppimiseks häirimatu paiga. Mälu liigid: Protseduurimälu on vajalik teatavate harjumuste täitmiseks. Ta on püsiva iseloomuga ja pole seotud tunnetusega. ( kirjutamine, jalgrattaga sõitmine) Protseduuriline mälu nõuab õigete töövõtete õpetamist, kuna ümberõppimine on keeruline ja pikaajaline. Kui õiged oskused omandatud, siis vilmuste kujundamisel kasvab ka sooritamise kiirus. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. Lühimälu säilitab informatsiooni lühikeseks ajaks sellele üsna juurdepääsetaval kujul. Info
annaabi.ee 
