Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaarja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks
realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "mäeküla piimamees" (1916). samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "tabamata ime" (1912) ja komöödia "pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "side" ilmus 1917.
Tema saatusesse toob pöörde järgnev ajalooline episood. Anipa talupojad, kes on tulnud kubermanguvalitsust õigest ja kaitset otsima, pekstakse kuberneri käsul vaeseomaks. See sünnib vene turul. Talumeeste seas langeb ihunuhtluse alla ka Mait´i kasuisa. Lisaks selgub veel, et paruni poeg on häbistanud noormehe mõrsjat. Matiias saab aru, kelle hulka ta õieti kuulub ja kes on ta vaenlased. Kättemaksjana hukkub ka ta ise. Prohvet Maltsvet" Aluseks oli Järvamaal tekkinud lahkusuliste liikumine, mida juhtis endine jõukas talunik ja kõrtsmik Juhan Leinberg rahvasuus prohvet Maltsvet. Kogunud suure pooldajaskonna, kutsus ta rahvast viletsusest pääsu otsima väljarändamise teel ,,uude kolooniasse", milleks pidi saama Krimm. Sel ajal kui Maltsvet oli Krimmis, arenes usuliikumine kodumaal massipsühhoosini. Sajad vaesed talumehed oma naiste ja lastega, varanatukese käest andnud, ootas 1861
· Teataja Konstantin Päts majanduslik · Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias helilooja muusik · Kristjan Raud kunstnik · Paul Raud kunstnik · Ants Laikmaa kunstnik · August Wiera näitleja · Karl Menning lavastaja
Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu ajal" 1912-1933 psühholoogiline Vilde "Mäeküla piimamees" Näidendid: "Tabamata ime", "Pisuhänd", "Side"
Teema tõuseb teravamalt esile Eduard Vilde näidendis ,,Tabamata ime", kus klaverikunstnik Leo Saalep kulutab naise sunnil küll palju aega harjutamisele, kuid ande puudumise tõttu siiski eriti kaugele ei jõua. Kuigi Eestis tutvustatakse teda suurepärase klaverikunstnikuna, jääb arukamate inimeste jaoks ,,ime" tema mängus ometi tabamata. See aga omakorda viib ebaeduni isegi kunstniku eraelus. Samuti on ande küsimus mingil määral esindatud Vilde romaanis ,,Prohvet Maltsvet". Teose peategelane Juhan Leinberg on äärmiselt andekas kõnemees seetõttu võiks isegi öelda, et kõnekunstnik. Romaanis on öeldud: ,,Maltsvet aga oma suure loomuliku kõneosavuse ja sõnavõimuga, oma ettekandega, mille elustav, vaimustav vool ei tundnud takistusi, oli selle nõiduva häälega hulkade köitjaks ja taltsutajaks nagu loodud". Mõni sõnakunsti vähem valdav isik ei oleks ilmselt suutnud mõjutada rahvahulki niivõrd sügavalt, kui seda tegi prohvet Maltsvet
realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia1850. 1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus1917.
sisuga. 9) E.Vilde ei käinud New Yorgis, Türgis ja Moskvas. 10) Helsingis toimetas Vilde satiirajakirja ,,Kaak". 11) Juhan Liiv ei olnud Vilde onupoeg. 12) Vilde polnud romantik, vaid realist. 13) Vilde teos ,,Külmale maale" jutustab eesti külaolustikust ja analüüsib kuritegevuse probleeme. Üks mees saadeti Siberisse sooritamata kuritöö eest. 14) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ei ole mitte näidend, vaid romaan. 15) ,,Prohvet Maltsvet" on romaan, mitte novell. 16) Neid nimetetakse triloogiaks, sest see on kolmest iseseisvast teosest koosnevev tervik. 17) Näidendi ,,Tabamata ime" tegevus toimub pärast I maailmasõda. ,,Tabamata ime" teemaks on Eesti soov Euroopaga samastuda(kultuur jne) ning soov näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. 18) Teoses ,,Pisuhänd" käsitletakse äri - ja kultuuriprobleeme.
Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (1916) • „Tabamata ime“ (1912) • „Pisuhänd“ (1913) • „Side“ (1917) • jutustus „Jobu“ • „Minu esimesed triibulised“ „Külmale maale“ • Avaldati aastal 1896 • Kriitilist realismi kujutav romaan • Raamatu järgi on tehtud mängufilm „Külmale maale“ (1965), režissöörid Ants Kivirähk ja Valdur Himbek • Noore mehe eluvaadete kujunemine ühiskonna survel
V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Musta mantliga mees" 6.Vilde oli suur rändur. Nimeta vähemalt 7 riiki, kus ta käinud on. V: Vilde rändas Viini, Itaaliasse, Soome, Taani, Saksamaale, Ameerikasse, Sveitsi 7. 1902 1908 ilmus Vildelt ajalooline trioloogia, mis tõi talle tuntuse. Mis raamatud trioloogiasse kuulusid? V: E. Vilde ajaloolisse trioloogiasse kuulusid raamatud ,, "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). 8.Tallinnas on Vilde nimeline muuseum . Kus see asub ja millal see asutati? V: 19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud neobarokse maja esimesel korrusel asuv muuseum tutvustab 20. sajandi alguse ühe tuntuma eesti kirjaniku Eduard Vilde (1865-1933) viimast kodu. 9.Pane kirja vähemalt 6 E.Vilde romaani ja tee neist ühe kohta sisukokkuvõte. V: 1885 ,,Teravad nooled" , 1891 ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu
1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902). "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Teosed: · "Musta mantliga mees" (1886) · "Kuhu päike ei paista" (1888) · "Kõtistamise kõrred" (1888) · "Karikas kihvti" (1893) · ""Linda" aktsiad" (1894) · "Külmale maale" (1896) · "Raudsed käed" (1898) · "Mahtra sõda" (1902) · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) · "Prohvet Maltsvet" (19051908) · "Jutustused" (1913) · "Mäeküla piimamees" (1916) · "Tabamata ime" (1912) · "Pisuhänd" (1913) · "Side" (1917) · "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/13) · jutustus "Jobu" · "Minu esimesed triibulised"
1898-1901 Tallinna ajaleht ``Eesti postimees`` 1897-1898 Narva ajaleht ``Virmaline`` 1893-1896 ``Postimees`` 1890-1892 Berliini vabakutseline 1887-1890 ``Postimees`` 1883-1886 ``Virulane`` Looming: Suuremad teosed: · "Mäekula piimamees"(1916) · "Side" (1915) · "Pisuhänd" (1913) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa (1905-1908) · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"- ajaloolise triloogia osa (1903) · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Külmale maale" (1896) · "Astla vastu" Novellid: · "Viaburi" (1909) · "Minu pommid" · "Mässajate nimekiri" · "Liha" · "Gri?a kummaline unelm" · "Seadusemees" · "Tooma tohter" · "Surnute pidu" · "Asta ohver" · "Loojak" - kunstiteemaline novell
realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850. 1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi.Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917
Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees"-eesti esimene kriminaaljutustus. Vilde suri 26.12.1933. 1917 kui Vilde naasis tagasi eestisse hakkas ta tööle teater ,,Estonia" dramaturgina" 2. Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30.04.1864 Alatskivi vallas, Tartumaal. Kuna elujärg oli kehv piirdus haridus 3.a Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ta proovis oma poolikut haridust H.Treffneri koolis täiendada, kuid see piirdus vaid ühe talvega, sest ta oli püsimatu. Teda on peetud kõige
Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos, ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 19231935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 19511961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). Oscar Wilde ja Eduard Vilde skulptuur kujutab endast graniitpingil istuvate kirjanike Eduard Vilde ja Oscar Wilde pronksist kaksikfiguuri.
võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud." Samas oli ta ka klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus darwinismus) mõjustatud intellektuaal. Sellelt pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan, esmalt "Postimehe" joonealusena, hiljem iseseisva raamatuna. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (19051908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Parim näide sellest on triloogia viimane osa "Prohvet Maltsvet" kurioosne, mõnevõrra moodnegi segu faktist ja fiktsioonist, ajaloost ja usust, unistustest ja tegelikkusest. Tänapäeval on KrimmiEesti külades, kuhu meie esivanemad 1860ndate alguses rändasid, "Prohvet
Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina. Teosed: "Musta mantliga mees" (1886) ,"Kuhu päike ei paista" (1888) ,"Kõtistamise kõrred" (1888), "Karikas kihvti" (1893)"Linda" aktsiad" (1894) ,"Külmale maale" (1896), "Raudsed käed" (1898) ,"Mahtra sõda" (1902) ,"Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) "Prohvet
ilmajäetud." Samas oli ta ka klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus- darwinismus) mõjustatud intellektuaal. Sellelt pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan, esmalt "Postimehe" joonealusena, hiljem iseseisva raamatuna. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Parim näide sellest on triloogia viimane osa "Prohvet Maltsvet" - kurioosne, mõnevõrra moodnegi segu faktist ja fiktsioonist, ajaloost ja usust, unistustest ja tegelikkusest. Tänapäeval on Krimmi-Eesti külades, kuhu meie esivanemad 1860-ndate
"Buddenbrookid. Ühe perekonna lugu", "Võlumägi" USA Mark Twain (18351910) "Tom Sawyeri seiklused", "Huckleberry Finni seiklused" William Faulkner (18971962) "Augustivalgus", "Hälin ja raev" Ernest Hemingway (18991961) "Jumalaga, relvad", "Kellele lüüakse hingekella", "Vanamees ja meri" Jack London (18761916) "Martin Eden"; jutukogud "Hundipoeg", "Pakase lapsed" Eesti tuntumad realistid 19. sajandi lõpul Eduard Vilde (18651933) "Mahtra sõda", "Prohvet Maltsvet", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Külmale maale, "Raudsed käed" jt Anton Hansen Tammsaare (18781949)
Esialgne 70 kopikat pearaha kasvas üle viiekordseks ning paljudel talupoegadel tekkis selle maksmisega probleeme, mille tõttu mõisnikud töö eest ära maksid. 3. Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik. 4. Kiriku ees: kiriku maksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. 19.sajandilgi jäi üheks oluliseks vaimuelu kujundajaks luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu
realismi lõpetamata. esikteos. Ajalooline 18-aastaselt läks algataja. triloogia. ,,Mahtra tööle Realisliku sõda"(1902)panoraa ajakirjanikuna meetodi mromaan, ,,Prohvet . propageerija. Maltsvet" ja ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid". ,,Mäeküla piimamees"(1916)- viimane romaan. Näidendid- ,,Tabamat ime"(1912). ,,Pisuhänd"(1913)
kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid ühendavad kujutatav ajajärk (19.sajandi keskpaik) ja põhiteemaeestlaste põline konflikt balti parunitega. Sellepärast nimetatakse neid koos ajaloolisteks triloogiaks. ,,Mahtra sõda"(1902) On esimene ulatuslik panoraamromaan eesti kirjanduses. Vilde kujutab selles suure kunstilise sisejõuga kaht ajaloolist sündmust: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858.aasta suvel ja nende karistamist
meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos, ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917.
1901. aastal asus Vilde tööle Tallinna päevalehte ,,Teataja". Enne seda oli mees käinud ühel pikemal reisil, mille jooksul ta külastas erinevaid Kesk-Euroopa maid, Balkanit ning ka Türgit. Selle põhjal kirjutas ta elavas stiilis humoorikaid reiskirju. Olles tööl ,,Teatajas", algas Vildel erakordselt viljakas loomeperiood. Aastatel 1902-1908 valmis kolm ajaloolist romaani ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ning ,,Prohvet Maltsvet", mida ühise temaatika tõttu hakati kutsuma triloogiaks. Olles sotsiaaldemokraat, võttis Vilde 1905. aastal (samal aastal ta ka abiellus noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga) osa revolutsioonist, mille tõttu ta oli veel sama aasta lõpus sunnitud minema maapakku. Pärast viibimist Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja mujal, otsustas ta 1911. aastal sõita New Yorki, kus ta abikaasaga asus toimetama eesti töölislehte ,,Uus ilm". Sealne õhkkond aga Vildele ei sobinud ning kuni 1917
Ameerikas kuhjati Vildele igasuguseid komprometeerivaid süüdistusi. Ükskord juhtus tal õnnetus. Revolvrit välja võttes lasi ta endale kuuli kätte, see jäi sinna elu lõpuni. 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. 5 3.Eduard Vilde looming Eduard alustas oma kirjanduslikku tegevust varakult.Tema esimene teos oli jutustus "Kurjal teel".Tema suuremad teosed on: "Mahtra sõda","Prohvet Maltsvet","Kui Anija mehed Tallinnas käisid","Astla vastu","Külmale maale","Mäekula piimamees","Pisuhänd" ja "Side".Tema novellid on: "Minu pommid","Mässajate nimekiri","Liha","Seadusemees","Tooma tohter","Surnute pidu" jne... .Tema jutustused on: "Musta mantliga mees" ja "Kurjal teel". Minu pommid Ükskord põgenes üks pärisori oma mõisahärra juurest ära (tal oli piisavalt põhjusi põgenemiseks) ning tuli linna, ühe oma vana sõbra juurde, varju otsima.
kajastamata ka teoses. Mahtra ülestõusu ainelist romaani kirjutama hakates ei olnud Vildel aimugi, et sellest üritusest kasvab välja kolmest osast koosnev suurteos, epopöa eesti talurahva võitlusest. Seda triloogiat peetakse Vilde loomingu keskseks saavutuseks, mis käsitleb 1850-60. aastate talurahva liikumist. „Mahtra sõda“ ilmus 1902 aastal, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ilmus 1903 aastal ja „Prohvet Maltsvet“ 1905-1908. Sündmustiku ja tegelaste poolest on iga romaan omaette tervik, neid ühendavad eelkõige kujutatav ajajärk ja põhiteema. Kasutades arhiivimaterjale ja mälestusi (eriti „Mahtra sõjas“) on V. loonud mitmekülgse pildi 19. saj. keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja stiihiliste talurahvaliikumiste õhkkonda. Triloogia esimene osa, „Mahtra sõda“, käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858
Kodumaale saabus Vilde alles 1917. a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Vilde poolehoid kuulus universaalsele inimkihile, keda võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud.", mille pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata
romaani ,,Külmale maale", kus ta kujutab eesti külaolustikku ja analüüsib kuritegevuse põhjusi. Autori enda sõnul oli romaan esimene katse eesti kirjanduses käsitleda teravaid sotsiaalseid probleeme. Kirjanik jutustas, et on romaani kirjapanekul kasutanud isiklikke tähelepanekuid ja ema jutustusi Muuga popside elust. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde#Looming; K. Mihkla, 1972) 1902-1908 ilmus Vildel ajalooline triloogia: ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet" ja ,,Mahtra sõda". Neist tuntuim ,,Mahtra sõda". Ajaloolises triloogias kirjeldab kirjanik ühiskondlikke olusid, sotsiaalset viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist jpm. ,,Mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega, romaanis ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,Prohvet Maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972)
Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas Ema Leenu oli toatüdruk 1880. aastal kolis pere Tallinna Silma ja südamehaigus. Peale 1927. aastat töötas riigi pressiesindajana Kopenhaagenis (1919) ja saadikuna Saksamaal (1919 1920). 1920. aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus proosa, näite ja ajakirjanik Olulisemad teosed "Mahtra sõda" ajaloolise triloogia osa (1901) Prohvet Maltsvet" ajaloolise triloogia osa Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ajaloolise triloogia osa "Astla vastu" "Pisuhänd" "Külmale maale" (1896) www.hot.ee www.kirmus.ee
triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele. Lähtutakse kindlatest faktidest või dokumentidest. Triloogia- Mahtra sõda, Kui Anija mehed Tallinnas käisid, prohvet Maltsvet. Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel. Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad Tallinnasse palvust saama, aga saavad vaid peksu. Vilde kujutab seal ka
teksti kuivalt pistes. Peaks olema sidus, kõik peaks vastama ajale (lauanõud, riietus jne). Vaja kirjeldusia ajastust, räägitav aeg peaks olema ära tuntav. Seda on vallimäe neitsi. Vallimäe neitsi juhtumuste romaan, melodramaatiline seiklusromaan mõnede ajalooliste aksessuaaridega. Kirjeldab Põhjasõja aegset Tallinna 18. Saj algus. Eellugu Marta vanemate armastusest 17. Saj lõpus (Albert, Hilda). Vilde (Külmale maale, Mahtra sõda, Prohvet Maltsvet, kuidas Anija mehed linnas käisid)1865-1933 -fiktsionaalse ja tegeliku vahekord selgelt esil (tuttavas ruumis ebatõenäoline tegeane, koht vms). -armastus dramaatiline võitlus, milles peategelased kasvavad ja arenevad. -romantism põimus realismiga -eksiteerib neutraalne Euroopalik pilk nemad vs meie + neutraalne vaatleja(=Vilde enda vaade) -prohvet Maltsvet(tuntuim mees külades 1860ndatel! Karismaatiline, Juhan Leinberg) algab lindude dialoogiga kuuseladvas (neut. Vaatleja).
Seal elas ta kaks korda Boden-Boden raviasutuses. 1933. aastal hakkas ta hoiatama rahvast uue liikumise, fa?ismi, vastu. Ta kaotas fa?ismivastase miitingu. See kindlasti mõjus ta tervisele halvasti. Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Edurad Vilde kirjandus 1. Suuremad teosed · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"- ajaloolise triloogia osa · "Astla vastu" · "Külmale maale" (1896) · "Mäekula piimamees" · "Pisuhänd" · "Side" (1915) 1. Novellid · "Minu pommid" · "Mässajate nimekiri" · "Liha" · "Gri?a kummaline unelm" · "Seadusemees" · "Tooma tohter" · "Viaburi" (1909) · "Surnute pidu" · "Asta ohver"
Johannes" 2 aastat elab Berliinis. Abiellub Prantslannaga. Teda paelub välismaa elu. Sotsiaaldemokraat oma veendumustelt > kasvad eluline tõetruudus (,,Kippari unenägu" ,,Värstriku Aadu") 1896 ,,Külmale maale" eesti esimene realistlik väärtteos ,,Raudsed käed" esimene töölise elu kujutav raamat 19021908 ilmub ajaloolinetriloogia: 1) Mahtrasõda 2) Kui Anija mehed Tallinnas käisid 3) Prohvet Maltsvet 1905 I revolutsioon Vilde toetas seda nt"Tooma tohter" (see revolutsioon suruti maha) 19051907 Vilde välismaal pagenduses Helsinkis Näidendid ,,Tabamata ime" (Tekkiva kodanluse kuulsusejanu) Juhan Liiv Põhiliselt luuletaja Jutustus ,,Vari"19. sajandi keskpaiga mõisa ja vaesteküla elu kirjeldav teos. Mõisa kujutamine pole realistlik. Vaesteküla elu kujutamine on realistlik. Peategelane on Villu. Vaesteküla nimi on Kukulinn, villu on sealt
Am/Zel03 29.05.10 06.06.10 Roger Zelazny Amberi veri 2010 E/Kiv02 06.08.10 17.08.10 Andrus Kivirähk Mees, kes teadis ussisõn 2007 E/Kiv02 02.03.10 20.03.10 Andrus Kivirähk Mees, kes teadis ussisõn 2007 E/Kiv04 17.07.10 17.08.10 Andrus Kivirähk Limpa ja mereröövlid 2009 E/Vil01 29.05.10 26.06.10 Eduard Vilde Prohvet Maltsvet 1954 E/Vil02 02.03.10 27.03.10 Eduard Vilde Pisuhänd 2003 Ingl/Pra04 24.09.10 14.10.10 Terry Pratchett Patrioot 2005 Swe/Lin05 06.01.10 26.01.10 Astrid Lindgren Hakkaja Kaisa 2003 Am/Gar03 01.11.10 09.11.10 Erle Stanley Gardner Hooletu kassipoja juhtum 1997 Am/Gar05 23.10.10 09.11.10 Erle Stanley Gardner Hirmunud pärijate juhtum 2003 Am/Sto01 07.12
Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses. ("Raudsed käed" "Mahtra sõda" "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" "Prohvet Maltsvet"). Juhan Liiv - eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. "Olevkikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja"Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele")
Vilde oli kiindunud teatrisse ning on ka ise kirjutanud näidendeid, nt ,,Pisuhänd". Vilde töötas mitmes ajalehetoimetuses. Ta oli Eesti esimene kutseline literaat ehk teenis raha ainult kirjutamisega. Vilde ideed olid tolle aja ideede vastased ning seetõttu keelati kõigil temaga suhtlemine, 1905-1917 oli ta pagulane. Tema tuntumad teosed on ,,Külmale maale"; ajalooline triloogia, kuhu kuuluvad ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet"; ,,Tabamata ime". 11. Mis jäi meelde Tammsaare elust ja loomingust? Tammsaare (1878-1940) on eesti kirjanduse suurim eepik. Ta on pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare külast, mille järgi võttis ta ka kirjanikunime ning mis on kasutusel alates 1902. aastast. 1900. aastal ilmusid esimesed jutustused Postimehes. Ta õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis 1898-1903. 1903-1907 töötas Tallinnas Teataja toimetuses
Am/Zel03 29.05.10 06.06.10 Roger Zelazny Amberi veri 2010 E/Kiv02 06.08.10 17.08.10 Andrus Kivirähk Mees, kes teadis ussisõn 2007 E/Kiv02 02.03.10 20.03.10 Andrus Kivirähk Mees, kes teadis ussisõn 2007 E/Kiv04 17.07.10 17.08.10 Andrus Kivirähk Limpa ja mereröövlid 2009 E/Vil01 29.05.10 26.06.10 Eduard Vilde Prohvet Maltsvet 1954 E/Vil02 02.03.10 27.03.10 Eduard Vilde Pisuhänd 2003 Ingl/Pra04 24.09.10 14.10.10 Terry Pratchett Patrioot 2005 Swe/Lin05 06.01.10 26.01.10 Astrid Lindgren Hakkaja Kaisa 2003 Am/Gar03 01.11.10 09.11.10 Erle Stanley Gardner Hooletu kassipoja juhtum 1997 Am/Gar05 23.10.10 09.11.10 Erle Stanley Gardner Hirmunud pärijate juhtum 2003
Swe/Lin07 40330 40344 14 Astrid Lindgren Bullerby lapsed Swe/Lin07 Count 1 E/Vil04 40486 40501 15 Eduard VildeMahtra sõda E/Vil04 40383 40400 17 Eduard VildeMahtra sõda E/Vil04 Count 2 E/Vil03 40303 40320 17 Eduard VildeTabamata ime E/Vil03 Count 1 E/Vil01 40327 40355 28 Eduard VildeProhvet Maltsvet E/Vil01 Count 1 E/Vil02 40239 40264 25 Eduard VildePisuhänd E/Vil02 Count 1 E/Vil03 40360 40369 9 Eduard VildeTabamata ime E/Vil03 Count 1 E/Vil01 40179 40187 8 Eduard VildeProhvet Maltsvet E/Vil01 Count 1 E/Vil02 40466 40481 15 Eduard VildePisuhänd E/Vil02 Count 1
Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel: "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905 1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904 1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. August Kitzberg (29. detsember 1855 10. oktoober 1927) oli eesti kirjanik
meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja "Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917.
Seal elas ta kaks korda Boden-Boden raviasutuses. 1933. aastal hakkas ta hoiatama rahvast uue liikumise, fa?ismi, vastu. Ta kaotas fa? ismivastase miitingu. See kindlasti mõjus ta tervisele halvasti. Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Edurad Vilde kirjandus 1. Suuremad teosed · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"- ajaloolise triloogia osa · "Astla vastu" · "Külmale maale" (1896) · "Mäekula piimamees" · "Pisuhänd" · "Side" (1915) 1. Novellid · "Minu pommid" · "Mässajate nimekiri" · "Liha" · "Gri?a kummaline unelm" · "Seadusemees" · "Tooma tohter" · "Viaburi" (1909) · "Surnute pidu" · "Asta ohver" · "Loojak" - kunstiteemaline novell · "Kuival" · "Leib" 1
kalendrid 2. ajalehed a)1806. aastal "Tartumaa nädalaleht" b) O.W.Masing andis välja "Maarahva nädalaleht" c) 1857. aastal Pärnu Postimees (Jansen) see pani alguse püsivate eesti keelsele ajakirjandusele 3. ajakirjad "Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" (Kreutzwald) 4. raamatud 19. sajandil võeti Eesti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre. Vastava uue eesti keelse grammatika koostas 1843. aastal Ed Ahrens. 14. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Prohvet Maltsvet. Õpik lk. 149. 15. Baltisakslaste kultuurielu. 16. Estofiilid. TV lk.46-47 ül. 3 ja 5. Estofiil - Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja püüdsid neid arendada. Estofiilidega liitusid ka esimese põlve haritlased nt Kreutzwald, Faehlmann, J.Köler (kunstnik), dr.Karell (keisrite Aleksander II ja Nikolai I ihuarst). Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: a) Õpetatud Eesti Selts (ÕES), 1838. aastal Tartus, Faehlmanni
Eduard Vilde(1865-1933) – on pärist Virumaalt. Sai hariduse Tallinnas. Töötas mitme ajalehe toimetuses. Pärast 1905. aasta revulutiooni kolis Soome. 1920. aastast sai temast vabakutseline kirjanik. Relistlik kirjanik, kirjutas elust nii nagu see on. Ta kirjutas palju külateemalisi lühijutte ja romaani „Külmale maale“. Kirjutas ka ajaloolise triloogia („Mahtra sõda“, „kui anija mehed tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Romaan „Mäeküla piimamees“ on psühholoogiline romaan. Komöödia „Pisuhänd“ ja draama „Tabamata ilu“. Juhan Liiv(1864-1913) – Sündis alatskivil Rupsi külas. Enne haigestumist kirjutab ka külajutte. Kui liiv kirjeldas loodust siis ta kasutas vähe sõnu ja rääkis kindlatest piltidest. Teda peetakse kõige eestlaslikumaks luuletajaks, kelle loomingus mängis olulist rolli tema saatus. Ta ei kirjutanud luuletusi, vaid elas neid läbi. Ta on
peagu kõik seitsme Võrumaa mõisa talupojad soovisid umber asuda Samaarasse. See õnnestus ainult 63 perekonnal. Ümberasumisliikumisest võttis aastail 1860-62 aktiivselt osa 25-30% Eestimaa kubermangu talupoegadest, ent õnnestus see vaid 3200 talupojal. Väljarändamisliikumine puhkes uue hooga 1860. aasta sügisel Põhja-Eestis, eriti Järvamaal. Väljarändamismõtte agaraks levitajaks oli seal talupoeglik prohvet Maltsvet (Juhan Leinberg) oma enam kui 300 poolehoidjaga. Tema üleskutse oli minna sinna "kus täht särab" ja pääseda mõisnike orjusest. 1861. aasta mai keskel kogunesid talupojad Tallinna Lasnamäe veerule ootama imelaeva, mis pidi nad Krimmi viima, kuid laev jäi tulemata. Sellest hoolimata otsustati teele asuda.Esimesena lahkus viis perekonda juuni keskel ning Krimmi jõuti augustis. Seal valiti endale uueks asupaigaks Aktatsi- kijati küla Salgiri jõe ääres.
kohtades. Ta oli kirjavahetuses Marie Underiga. tal oli silmahaigus, mis lõpuks süvenes südamehaiguseks ja ta sureb 1933 aastal. 1965 sada aastat peale tema sündi hakati välja andma, tema nimelist Eduard Vilde auhinda. kõige paremini Vilde teoseid järgivale teosele. ehk kes kirjutab kõige vildelikumalt. samal aastal püstitati talle ka ausammas. 1902. aastal ilmus teos "Mahtra sõda" - ajalooline romaan, raske sisuga. 1903. "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" ühise temaatika tõttu hakati neid teoseid nimetama ajalooliseks triloogiaks. temalt on ilmunud ka mitmeid näidendeid 1916. ilmus "Mäeküla piimamees" - Vilde loomingu 1 kunstilisi tippe 1912. "Tabamata ime" - näidend 1913. "Pisuhänd" - näidend 1923-1935 ilmusid Vilde kogutud teosed 33 köites, millest viimased osad ilmusid peale tema surma. ta on maetud metsakalmistule. Naturalism Naturalism on realismi äärmuslik suund
kujutaminst ei väldita. Tegelaste elute kujuneb enamasti selliseks, nagu nad ise suudavad seda rajada. Sündmusi esitatakse asjalikult, kasutades loomulikku kõnerütmi ja tavalist keelt, sh rahvakeele väljendeid. Käsitlusviisis tuleb esile kriitiline hoiak. Kriitilise suhtumisega püüavad realistid maailma paremaks muuta. Realismi esindajad Eestis on Eduard Vilde, Juhan Liiv, Eduard Vilde on kirjutanud `'Mahtra sõda'';''Kui Anja mejed tallinas käisid''; Prohvet Maltsvet'';''Külmale maale'';''Mäeküla piimamees''. Juhan Liiv on kirjutanud realistmiku luulet ja jutustusi nt: `'Nõia tütar'';''Vari ning novell''.
aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele. Lähtutakse kindlatest faktidest või dokumentidest. Triloogia- Mahtra sõda, Kui Anija mehed Tallinnas käisid, prohvet Maltsvet. Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel. Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad Tallinnasse palvust saama, aga saavad vaid peksu
Peategelase naine soovis, et mees kirjutaks romaani, kuid kuna mehel ei olnud kirjanikuannet, siis palus ta abi oma vanalt pinginaabrilt, kes oli kirjanik. Pinginaaber kirjutas talle Pisuhänna, kuid soovis vastutasuks, et too aitaks tal abielluda mehe naiseõega. Pärast skeeme ja pettusi tuli lõpuks vale välja ning otsustati, et mõlemad väimehed jäävad oma ameti juurde. Olulisemad teosed "Mahtra sõda" ajaloolise triloogia osa (1901) "Prohvet Maltsvet" ajaloolise triloogia osa "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ajaloolise triloogia osa "Astla vastu" "Külmale maale" (1896) "Mäekula piimamees" (1916) "Side" (1917)
Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetulekuallikaks sai linakasvatus. Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks kartul, Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: lk 137 1) mõisa ees: teotöö (teorent), mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) 2) riigi ees: pearaha maksmine, nekrutiandmine 3) kogukonna ees: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 4) kiriku ees: kirikumaksud. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. lk 149 1832. aastal vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks lubatud usulahke. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles nähti vahendit äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. 19. sajandi I poolel tõusis ka vennasteliikumine. See organisatsioon ei teinud vahet seisustel ega rahvustel ning leidis talurahva seas laialdase toetuse. Saj
,,Minu vend türkoo". + 1903. aastal välisreis, mis kulges läbi Saksamaa, AU, Serbia, Türgi, It, Sveitsi= ulatuslik reisikirjeldus ,,Mööda maad ja merd". Ränk koorem. 1904. aasta juunis Tartus ,,Uudiste" juures. Peamine põhj, miks lahku ,,Teatajast" oli koormus. Ül nalja ja vesteosa, kus avaldas jutustuse ,,Koidu ajal". Ajaleht võimaldas Vildel reisida Krimmi ja Kaukaasiasse= reisikirjad ,,Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks". 1905 ,,Prohvet Maltsvet" hakkas samuti ajalehes ilmuma, ent katkes, sest ajaleht suleti. 1905 taotles Vilde koos Laikmaaga pilkeajakirja ,,Reinuvader" väljaandmise luba, mis ei läinud läbi. 1905 abiellus ka Linda Jürmanniga e ,,päikesenaisega". 90. ndatega algas uus etapp Vilde kirjanikuteel. Päevakorda kerkisid ühiskondlikud probleemid, tegelaste vahekorrad määras RAHA. Vilde lähenemist kriitilisele realismile tähistavad 1891. aastal paar Berliinis valminud kirjutist, mis ilmusid ,,Postimehes"
annaabi.ee 
