Estonian Business School Ettevõtluse ja ärijuhtimise õppetool KAS LUKSUSKAUPA TULEKS MAKSUSTADA KÕRGEMA MAKSUMÄÄRAGA? Essee Angela Rannu BEB-1 Õppejõud Meelis Kitsing Tallinn 2015 Maailmas liigub tohutul hulgal luksuskaupa ringi kõige enam Euroopas ja USAs ning vähem arengumaades (Aafrika riigid, Lõuna-Aasia riigid kohati). Luksuskaubaks peavad inimesed kaupa, mis pole eluks otseselt vajalik ja on vähem olulisem, kuid siin
Väikese väina tammi tee tuleks/ ei tuleks maksustada? Jaatus 1) ratsionaalne: riik saaks kasu 2) emotsionaalne: inimesed, kes käivad muhust saaremaale või vastupidi tööl või niisama, peavad raha maksma ja keegi ei taha rõõmsalt raha maksta 3) eetiline: meeleavaldajad Eitus 1) ratsionaalne: riik ei saa majanduslikku tulu 2) emotsionaalne: kohalikele oleks see solvav 3) eetiline: paljud saarlased käivad saaremaal tööl või koolis ja neilt ei peaks rohkem raha võtma
langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem. Ühe euro loovutamine on majanduslikult heaolu nautiva perekonna jaoks oluliselt väiksem loovutus kui madalama sissetulekuga perekonna jaoks. 19. Kasuekvivalentsuse printsiip – maksu suurus sõltub sellest, millist kasu saab indiviid finatseeritavast avalikust huvist. Näiteks maksab makse nii palju, kui kasu vastu saab 20. Horisontaalne õiglus – Oluliste omaduste poolest ühesuguseid inimesi tuleb maksustada võrdselt. Enamasti mõeldakse oluliste omaduste all sissetulekut ehk siis ühesuguste sissetulekuga inimesi tuleks maksustada võrdselt 21. Vertikaalne õiglus – oluliste omaduste poolest erinevaid inimesi tuleb maksustada erinevalt. Enamasti mõeldakse oluliste omaduste all sissetulekut ehk siis erineva sissetulekuga inimesi tuleks maksustada erinevalt. 22. Struktuurne eelarvepositsioon – Leitakse, kui nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli
pealt maksu. Eestis ei maksa, kui ei võta välja kasumit. JURIIDILISE ISIKU puhul topeltresidentsus – teised seadused, kui juhtimiskeskus asub teises riigis, siis seal residentsus -> OECD juhend (kus võetakse vastu otsused, koosolekud). Kui kumbki riik ei taha järgi anda, siis kokkuleppel. RESIDENTSUSE OLULISUS – maksulepingu sõlmimiseks; maksulepingu teiste sätete rakendamiseks - millises riigis makse maksab, maksustamisõiguse jagamine. Nt litsentsitasu on õigus maksustada residendiriigil. Nt Eesti kodanik, kes töötab Lätis. Käib iga päev Lätis tööl (190 päeva), aga elab Eestis. Pere on Lätis. Ostnud Leedu ettevõtte aktsad, ettevõte maksab dividende. Kus resident? 1. Siseriiklik seadus Eestis TuMS – kodu on Eestis – Eesti resident. 2. Läti – seaduse järgi Läti resident 3. Eesti – Läti maksuleping. 1) Kodu mõlemas riigis 2) Eluliste huvide keskus Lätis – Residentsus Lätis. 4
maksustamise reguleerib § 15, mis ütleb seda, et kas lõikes 3 või kui see seal oli ...füüsilise isiku tasemel kapitali maksustatakse kapitali vähendamisel saadud raha ainult juhul kui see ühingu tasemel ei olnud maksustatud ja sellisel juhul kuulub maksustamisele kasum. Kuna ühingu tasemel 120 000, mis Markole välja maksti ei maksustatud, peab Marko maksustama ise seega kasu. Kasu § 38 kohaselt on saadud raha miinus osaluse soetus maksumuse vahe, see on see vahe mida tuleb maksustada. §38 ütleb seda, lg 5 Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud eseme soetamismaksumuseks. Ehk selles kaasuse on Marko osalusmaksumuseks 100 000 saadud rahaks 120 000, järelikult 20 tuhat kuulub Marko tasemel maksustamisele tulumaksuga määraks 21% Ülesanne 2 OÜ Hunt leppis oma töötaja Markoga kokku, et kui Markol on väga vaja siis võib
Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest.
Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest.
· Finantspraktikas ei ole maksude fiskaalfunktsioon tegelikult kunagi tagaplaanil olnud ega ole seda ka käesoleval ajal Eestis. 1) Klassikalised fiskaalsed eesmärgid- maksude põhiliseks funktsiooniks on tulu. 2) Mittefiskaalsed eesmärgid- protsesside suunamiseks. 9. Nõuded maksudele Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses ,,Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet: · Igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule (maksevõimelisuse printsiip). · Igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma (määratletuse printsiip). · Maksu maksmine peab olema korraldatud maksu-maksjale võimalikult sobivalt (mugavuse printsiip). · Maksustamiskulud peavad olema minimaalsed (odavuse printsiip). 3
legaalsed, seda parem. Mariti arvamust pooldas ka Elvis (24) , kes tulihingeliselt kanepi legaliseerimise vastasena ütles: ,,Ei, mitte mingil juhul ! " Viru väravate juures meile vastu jalutanud Ivo (22) arvas aga, et kanepi legaliseerimine aitaks kõvasti kaasa turismi ja seega ka majanduse positiivsele arengule. Ka Viru tänava lilleputkade juures neiule lilli ostnud Kalder (20) pooldas kanepi legaliseerimist Eestis ning arvas, et probleem niikuinii eksisteerib ja siis saaks maksustada müügi ning aktsiisid . Jõudes Vabaduse väljakule, küsisime põhikooliõpilaselt Alice- ilt (13), mida arvab tema kanepi legaliseerimisest Eestis ning väikese mõttepausi järel kuulsime vastust: ,, Ei ,see on tervisele kahjulik. " Mihkel (19) oli veendunud, et kanepit ei tohiks Eestis legaliseerida ning väitis et ta pole kunagi kanepit proovinud ega proovi ka. Lisaks arvas ta , et noored lähevad veelgi rohkem hukka ,kui nad praegu on.
Nende tagajärjel satub atmosfääri erinevaid gaase ja aineid(katalüsaatoreid), mis muudavad osoonikihi õhukeseks ja auklikuks. Samuti on olemas ka looduslike tegureid nt vulkaanipursked, mille tagajärjel satub samuti erinevaid aineid atmosfääri. 4) Millised on probleemi lahendamise võimalused? Saame me vähendada gaaside emissiooni, piirates tarbitava energia hulka. Selle saavutamiseks on mitmeid viise. Üks võimalus on energia maksustada, muutes selle kallimaks. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks. 5) Kuidas probleem Sind puudutab? Hetkel see mind suuresti ei puuduta, aga mida rohkem aeg edasi, siis seda rohkem võib seda juhtuda. Näiteks levivad erinevad viirused ja bakterid soojas keskkonnas paremini, mis tähendab, et võin tihedamalt ja rohkem haigeks jääda
palgalt 33% (otsene maks), tulumaks maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult 21% (otsene maks), proportsionaalne tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides jääb samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist, valuuta konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik, valuutareserv riigi säilitatavad varad, välisvaluuta ja laenu eriõigused, kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi, deebetkaart tavaline pangakaart, kuhu inimene saab oma raha koguda, pank laenuasutus, kelle huviks on laenu anda, krediitkaart laenukaart, mille krediidiks võetud summa makstakse pangale kord kuus täies ulatuses, valitsus koostab igal aastal
tolliformaalsuste lõpetamise kohta; * arve ; * kaubaveo saatedokumendid; *ühendusevälise riigi impordi tollideklaratsioon 3) kauba müügi puhul teises liikmesriigis asuvale välisriigi diplomaatilisele esindusele või esindajale on nullmäära tõendavaks dokumendiks Euroopa Komisjoni määrusega kehtestatud käibemaksu- ja aktsiisivabastuse tõend. Kui ostja maksuvabastuse tõendit ei esita, siis tuleb kaup maksustada tavamääraga (18%). 4) nullmääraga teenuse müügi puhul on tõendamiseks vajalik teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping või tellimiskiri , mis võib olla nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul . KM nullmäära rakendamise puhul tuleb arvetele lisada viide vastavale seadusaktide , mis lubab rakendada nullmäära . Alljärgnevalt on toodud ära kõige enam levinud viitevariandid:
pensionifondi ja haigekassasse igalt vljamakstud palgalt. tulumaks- maks, mida vetakse ksikisiku vi ettevtte tulult( eestis 26%). proportsionaalne tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides jb samaks, sltumata maksustava summa suurusest. progresseeruv tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse. kibemaks- iga kauba vi teenuse ostmisel lisanduv 18% maks. aktsiisimaks- kaudne maks, millega vidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata lemrast tarbimist. thtsaimaid makse on sotsiaalmaks, suuruseks 33%. teenitud rahast peab igaks maksma 26% tulumaksu. proportsionaalne tulumaks- sama maks nii rikastele kui vaestele. astmeline ehk progresseeruv tulumaks.
Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust? Ruht ei osanud midagi vastata sellele küsimusele, kuid Tiina arvas et see ei muudaks midagi kuna kanep on nn. "noorte värk". Sirli oli veendunud, et kanep tõstab kindlasti meie majandust, kui riik hakkaks samamoodi teatud protsenti endale küsima nagu ülejäänud toodetega. Jaanus mõtiskles veidi, aga arvas ka siis, et pigem ikka tõstab meie majandust ja eesti riigil on mõistlikum maksustada see ja teenida tulu, kui hoida see illegaalsena ja lasta mustal turul teenida miljoneid eurosi. Inimeste arvates on kanepi legaliseerimine üldiselt ikka miinuseks. Samas toodi välja ka mitmeid pluss pooli. Tegelikult on palju kõneainet pakkuv teema nö. kahe otsaga - kanepi legaliseerimine võib põhjustada majanduse ja turismi kasvu kuid samas on kanep sõltuvust tekitav narkootikum, mis võib mõjuda tervist kahjustavalt. NIisiis jääb igaühe enda otsustada,
Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma. Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused.
Sügissemester 2011 1. Variant 1 osa VALIKVASTUSED (25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Kui kõrghariduse omandamisest saadav kasu ühiskonnale on suurem, kui inimeste isiklik kasu, a) tuleks kõrghariduse omandamist rangelt reguleerida, b) tuleks kõrghariduse omandamist maksustada c) tuleks kõrghariduse omandamine positiivse välismõju d) Kõrghariduse saanud inimeste arv tulevikus ei muutu 2. Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase tarbimiskulutused (milline oli tarbimiskulutuste muut C), kas a) 1500 b) 2500 c) 2800 d) 3300 3
Riik peaks püüdlema taastuvenergia laialdase kasutuselevõtu poole, rajades näiteks rohkem tuuleparke. Ühtlasi võiks riik reguleerida pakendikasutust, kehtestades näiteks pakendiaktsiisi või kilekotimaksu. Hetkel on poodides näha, kuidas tooted on pakitud mitmekordsete plastikkihtide sisse ning lisaks jagatakse heldelt väikeseid ühekordseid kilekotte. Selle asemel võiks elanike seas rohkem propageerida oma taaskasutatava koti ja puuviljavõrguga poeskäimist, maksustada väiksed kilekotid või asendada need paberkottidega nagu Lääne- Euroopas. See piiraks liigpakendamist ning tarbetut plastiku kasutamist. Kokkuvõtlikult võib eestlaste suure ökoloogilise jalajälje süüdlaseks lugeda eelkõige tarbimisühiskonna soodustatud mõtlematut liigtarbimist, riiklike regulatsioonide vähesust ja riigi vähest osavõtlikkust keskkonnasõbralikuma ühiskonna poole liikumises. Parandades
laenude tagastamine, omavalitsuste toetused jms. 14. Eelarve kolm suurimat kululiiki kõige suuremas kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud 15. Kaks peamist maksusüsteemi sotsiaalmaks, tulumaks 16. Viis tähtsamat maksu proportsionaalne tulumaks, astmelist ehk progresseeruv maks, käibemaks, kaudne maks, aktsiidimaks 17. Mis on aktiisimaks ja käibemaks ning nende erinevused aktsiisimaks- kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist käibemaks- iga kauba või teenuse lisanduv 18% maks käibemaksu maksame ükskõik mis kaupa ostes ja ei pane tähelegi, aktsiisimaks aga lisandub alkoholile ja tubakale jne ning see summa on suurem mis lisandub, lisandub toodetele mille kasutamist valitsus soovib piirata 18. Mida tähendab tasakaalus riigi eelarve Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus
nisipoliitikaga hakkab tahaplaanile jääma.): · Roheline energeetika. · Energeetika maksustamine. Rahvaliidu programm(neil on kõige suurem esindussüsteem, mis esindab maarahvast): · Konservatiivne maarahvaerakond. · Sotsiaalne turumajandus. · Stabiilsed maksud. Ei tasu muuta maksusüsteemi. · Suurendatud tulumaksuvaba miinimumi poolt. · Ökoloogiline maksurehvorm, mis tähendaks tulumaksustamise asemel maksustada loodusvarade kasutamine ja KK saastamine. · Kodanikukasvatus. · Rahvuslus. · Haridus peab olema kõigile kättesaadav. Tasuta vähemalt gümnaasiumi lõpuni. Riiklik tellimus peab olema ülikoolis edukatele õppijatele tasuta. Poliitiline kultuur võimu teostamisega seatud väärtushoiakud ja levinud käitumismallid (Õ lk 89). Põhilised poliitilise osaluse vormid: · Tavapärased: o Osalus poliitilistes parteides. o Valimised.
toomisel (täpsemalt küll aktsiisilaost väljastamisel) ja hilisematel müügietappidel mingit täiendavat maksustamist enam ei toimu. Kuna aktsiisimäärad ei sõltu maksuobjekti väärtusest, vaid on fikseeritud kauba ühiku kohta (erand on tubakaaktsiis, milles osa maksust on seotud toote maksimaalse lubatud jaehinnaga), siis puudub ka vajadus hilisemaid müügietappe maksustada) · Regulatiivne eesmärk(Aktsiisidel on lisaks tavapärasele fiskaalsele eesmärgile märgatav tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom[3]. Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisi kogumist võib põhjendada ka näiteks vajadusega koguda täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu püütakse
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus
korraldada, tülisid lahendada, soetada tagavarasid selleks, et neid ikalduse ja näljaaastatel kasutada. 2.Ühiskond kihistus ja riik kujunes algusest peale vägivalla ja sunni läbi. Ülemkiht paneb alamkihi üha rangemalt enda heaks tööle. Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt. Seega on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Paljud teadlased arvavad, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe suure põhjusega. Nende arvates on inimkonna arengu aluseks hoopis mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis
ülemkiht ja nende võim alamkihi üle oli selle arusaama järgi vältimatu kaasnähtus e. riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Teise varjandina näevad teadlased, et juba algusest peale on ühiskond kihistund vägivalla ning sunni läbi. Eeldatakse, et näiteks vallutussõjad lubasid võitjatel koguda andameid kaotajatelt, mis läks enamusti võitjate juhtidele. Seeläbi kasvas jsust pealike rikkus ja võim, mis võimaldas neil hiljem ka oma kogukonna inimesi maksustada, süvendades ebavõrdust ja ühiskonna kihistumist. Aja jooksul oma seisundit tugevdades arendas ülemkiht välja riikliku korralduse mille abil sunniti alamrahvast varasemast rohkem tööle. Olgugi, et ka selle vaatepunkti toetajad nõustuvad, et lõppkokkuvõteks on seesugune riiklik korraldus kasuks kogu ühiskonnale, on nende meelest riik eelkõige ülemkihi sunnivahend alamkihtide allutamiseks ja majanduslikuks ekspluateerimiseks. 2
5. Erisoodustus Ranno Tingas ja Marko Saag 2006 6. Maksumenetlus Aivar Pilv 2006 7. Raamatupidamisuudised ( RUP) 8. Riigi Teataja Maksukorralduse seadus 2011 9. Äripäev Raamatupidaja.ee Riigikogu võttis vastu olulised maksuseadused 10. Eesti maksuseaduste kommentaarid Lesse Lehis 2018 UURIMISARUANDE PÕHILISEMATE PEATÜKKIDE TUTVUSTUS Eesti maksuseadused firma autodele Peatükis käsitletakse seadust, mis moodi tohib 100% firma autot maksustada ja mis sellega kaasneb kui ei käituta vastavalt seadustele Ettevõttes 100% töö autode kajastamine Kirjeldatakse, mis moodi ettevõtte kajastab firma autosid. Töötajate transpordi seadus Käsitletakse seadusi mis vastavad sellele peatükile Mis moodi toimub transport ettevõttes Kirjeldan mis moodi toimu ettevõttes töötajate transport 3 Kursusetöö metoodika Mis moodi toimub uurise läbiviimine Uuring
korralduse välja kujunemisele. Tsivilisatsioonide tekke võimalike põhjuste teise versiooni järgi ühiskond kihistus ja riik kujunes algusest peale vägivalla ja sunni läbi. Selle osa teadlaste järgi on moodustuv ülemkiht pannud alamkihi üha rangemalt enda heaks tööle. Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja kujundas välja range riikliku korra. See sund tuli küll kasuks ühiskonnale kuid toimus siiski alamkihi heaolu arvelt. Selle seisukoha järgi on riik eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Lõplikku üksmeelt selles küsimuses ei olegi. Paljud teadlased arvavad, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe suure põhjusega
salaalkoholi leviku tõkestamisel kasu. Alkoholipoliitika rohelises raamatus on toodud mitmed erinevad meetmed salaalkoholi leviku tõkestamiseks. Nende seas on näiteks: Arendada piiriülest koostööd Venemaaga Moodsa tollitehnika hankimine salakaubaveo avastamiseks Mõjutada tarbijat salaalkoholist loobuma – informeerida avalikkust salaalkoholi ohtlikkusest Karmistada kontrollimeetmeid korduvalt salakaubaga vahele jäänute suhtes Maksustada kõik ebaseaduslikult riiki toodud aktsiisikaubad hoolimata nende konfiskeerimisest Arendada salaturu seiret „Piirangutega on tihti nii, et need mõjutavad kõige rohkem keskmist, korralikku ja riigitruud kodanikku. See aga ei ole ju eesmärk! Ei ole mõtet reguleerida asju seal, kus probleeme pole või neid on vähe.“ Eestis on palju alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme. Alkohol on üliraskete vigastuste peamine põhjustaja (õnnetused, mürgistused, enesetapud)
Normaalseks ei saa lugeda olukorda, kus inimene võib olla sunnitud tänu omandimaksule enda omandist, veelgi enam, kodust, loobuma. Kokkuvõte Minu arvamuse kohaselt on tänane maamaksu määr, 0,1-2,5 % maa maksustamishinnast, igati piisav. Omandi liiga suur maksukoorem tekitab inimestele pigem mulje, et neid karistatakse. Kuna Eestis on eesmärk tekitada võimalikult palju omanikke, siis kinnisvaramaks sellele kasuks ei tule. Õiglasem on maksustada tarbimist: tarbid vähem maksad vähem ning vastupidi. Maamaksu suurendamise asemel tuleks pigem suurendad omavalitsustele laekuva tulumaksu osakaalu. Maamaksupoliitika peaks olema pandlik ja mõistuspäraste eranditega kodanikusõbralik ning järgima linna arengukava. Kasutatud kirjandus: Rahandusministeeriumi. (2012). Majandusaasta aruanne 2012. Rahandusministeerium: http://www.fin.ee/riigi-raamatupidamine (23.02.2014) Riigikogu. (2012). Maamaksuseadus. Riigiteataja: https://www
üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja välitida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitus tööd Sõjakuritegu- rahvusvaheliselt määratletud sõjapidamise seaduste rikkumine, nt inimsusevastased kuriteod 2
Esialgu sidus 13 asumaad vaid Kontinentaalkongress. Võimude lahusus: Kuningas võis kolooniad anda kompaniile või üksikomanikule, kuid kõrgem võim kuulus siiski Inglise kuningale. Koloonia kuberneri võis määrata kohalik kuningas. Inimestele kehtisid Inglismaa õigused/vabadused. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas see, et kuningavõim oli ookeani taga. Väljaastumise aluseks oli argument, et Briti parlamendil pole õigust neid maksustada, sest nad pole parlamendis esindatud. Tempelmaksuseadus- spetsiaalne maks ajalehtedele,dokumentidele jne. Asumaad nõustusid Suurbritannia kuningaks olemisega, kuid Briti parlamendil on liialt vähe õigusi kolooniatele seadusi anda. Kolmekümneaastane sõda (põhjused, tagajärjed, Vestfaali rahu): Põhjused: ülemvõimuvõitlus Euroopas ja vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel. Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik.
Arstiabi peab olema kvaliteetne. Hariduspoliitikas riik ja omavalitsus tagavad igale soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. Põhiharidus peab olema täiesti tasuta ja kodu ligidal. Muukeelsed koolid peavad tagama hea eesti keele oskuse. Keskkonnapoliitikas pooldatakse jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad käituma loodussõbralikult ja jäätmeid taaskasutama. Tarbimine tuleks maksustada sõltuvalt mõjust keskkonnale. Soosida tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Riiklikul tasandil peavad Eestis toimima ühtsed ning üksnes riigieelarvest rahastatavad politsei ja päästeteenistus. Rahvusvähemuste poliitikas keskenduvad nad mitte-eestlaste eesti keele oskuse arendamisele, eestlastega võrdsele juurdepääsule kvaliteetsele haridusele ja informatsioonile ja mitte-eestlaste rahvuskultuurilise identiteedi ja emakeele säilitamisele.
nt. palgalt.. Peamine otsene maks on üksikisiku tulumaks. Eestis praegu 21%. Otsene maks on sotsiaalmaks ja oleks ka ettevõtte tulumaks, mida Eestis ei ole. b. Kaudsed maksud on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse käibemaks- tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Eestis 20 % aktsiisimaks tarbimismaks teatud kaupadele, nt. tubakas, alkohol, mootorikütus, pakend, elekter. Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tulevikus võiks maksustada suhkru ja rämpstoidu. Hasartmängumaks -tarbimismaks, maksab korraldaja tollimaks maamaks ? (on ka otseste maksude loetelus) maksab maa omanik, kasutaja, hoonestus- õiguse omanik. Laekub KOV-le. Kehtestatud on ka saastetasud, maavara kaevandamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, transpordimaksud Perspektiivis võib tulla ummikutasu, teekasutustasu, sõiduautode maks, lennureisimaks. Ummikutasu on Stokholmis. Kella 6.30-18.29 kesklinna sisenevad autod maksavad teatud summa
neljakordistunud ja Inglismaa riigivõlg kahekordistunud. Nende arvates pidid asumaas osalema kulude katmisel tasudes makse. · Uuendati suhkruseadust (1746): asumaadel keelati tuua suhkrut Hispaania ja Prantsusmaa Lääne-Indiast; kohustati ostma Inglismaa valdustest.Keelu täitmist hakati rangelt kontrollima. Vastupanu koondus Bostonisse Massachusettsis. Kolooniad leidsid, et pole õigust maksustada, sest neil pole parlamendis esindust. 2 · 1765.a kehtestati templimaks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele. Vastusammuna asumaad boikoteerisid Inglismaa tooteid. Seadus tühistati, kuid Inglismaa rõhutas oma õigust välja anda asumaid puudutavaid seadusi ja tõi Bostonisse oma väeüksused. · Inglismaa tõstis tolle nt teele. 1773.a pingestus olukord veelgi: Ida-India kompanii sai ainuõiguse müüa
seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest sügavamale rahalisse kriisi ning seda ei suutnud takistada ei Jaques Turgot' poolt läbi surutud uuendused ega ka Jaques Neckeri poolt võetud tohutud laenud. Kuningas tõstis korduvalt talupoegade makse, kuid seegi ei suutnud kriisi leevendada. Lõpuks otsustas Louis XVI maksustada ka aadlikud ning vaimulikud. Selle tegemiseks tuli tal aga kokku kutsuda generaalstaatide kogu, kes aga ei jõudnud seisustevaheliste erimeelsuste tõttu kokkuleppele, mistõttu kolmanda seisuse esindajad lahkusid ning moodustasid Rahvuskogu - kogu rahva esindusorgani, mille otsuseid kuningal ei ole õigus tühistada. Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike esindajaid ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama
v a. jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksusüsteemi kehtestamise v b. anname kindluse, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt säilib v Reformierakonna maksupoliitika lähtekohaks on maksusüsteemi stabiilsus, lihtsus, läbipaistvus ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuv ühetaolisus. v Peame õigeks maksustada pigem tarbimist kui tulusid, samuti keskkonnale ja inimestele tekitatavat kahju. v Ei poolda maksuerisusi majandus- ega sotsiaalpoliitilise meetmena, kuna see on ebatõhus ja kulukas. Sotsiaaldemokraadid: v Tagada riigi jaoks vajalike kulutuste katmist v Vähendada ebavõrdsust ühiskonnas v Kindlustada majanduse stabiilse arengu ja konkurentsivõime v Soodustada keskkonna säästmist v Koheselt tuleks kolmekordistada naeruväärselt väike 19-eurone
Riigi tähtsaimaks tuluallikaks muutusid maksud kapitalismi tekkimisel. Samas omandas maks ka rahalise iseloomu. Maksustamisteooria esimesed märkimisväärsed sammud astuti Inglismaal, kus kapitalism arenes kõige varem. F.Engels peab rahandus- ja maksude teooria loojaks inglise majandusteadlast Adam Smith'i. Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses ,,Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet: · (1)"igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule" (maksevõimelisuse printsiip); · (2)"igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma" (määratletuse printsiip); · (3)"maksu maksmine peab olema korraldatud maksumaksjale võimalikult sobivalt" (mugavuse printsiip); · (4)"maksustamiskulud peavad olema minimaalselt" (odavuse printsiip). Smith pidas rahva rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korrastada
vastuolusid Diplomaatilised Esindused – saatkonnad ja konsulaadid. Nende ülesanneteks on: Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitse asukohamaal Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine Diplomaatiline puutumatus – Immuniteet, mille järgi asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. ÜRO – Ühinenud Rahvaste organisatsioon, eesmärkideks: rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas, riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ja riikidevaheliste konfktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Loodi 26.juunil 1945, Eesti liitus 1991.a. Peasekretär – Antonio Guterres Euroopa Nõukogu – Asutati 5.mail 1945 Londonis, Eesti liitus 1993.a.
välisõhk, veekogu, põhjavesi, pinnas, kõrvaldatakse jäätmeid), loodusressursi kasutusõiguse tasu) keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega (energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordimaksud (raskeveokitele, mootorsõidukitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, jäätmekäitlus, pakendid, maavarad)) keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu)
aastaajal tegevust. Toetame loodusliku mitmekesisuse säilitamist ja loodusvarade tõhusat kaitset, samuti keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja toodete väljatöötamist ning levikut. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu õigusloomes arvestataks Eesti loodusliku, geograafilise ja majandusliku eripäraga, pidades muu hulgas silmas meie ettevõtete konkurentsivõimet maailmamajanduses. Soovime ettevõtjatega kooskõlastatud järk-järgulise ökoloogilise maksureformi kaudu kõrgemalt maksustada looduse kahjustamise ja loodusvarade kasutamise ning kehtestada tõhusama kontrolli piirangute järgimise üle. Tõhusa keskkonnakaitse võtmeküsimuseks on tulemuslik piiriülene koostöö. Keskkonnaprobleemide lahendamisel tuleb lähtuda "saastaja maksab" põhimõttest. Peame vajalikuks Euroopa Liidu ühispoliitika abil tõsta nii inimeste keskkonnateadlikkust kui ka üksikisiku ja ettevõtja majandushuvi käituda keskkonnasäästlikult
andmetel keskmiselt 55 000 autot. Korrelatsioon õhusaaste ja hingamisteede haiguste kasvu vahel on ilmne, eriti enamsaastatud piirkondades Eesti maavarad on ammendumas. Praeguste kaevandamismahtude juures jätkub meile näiteks kruusa aktiivset tarbevaru vaid 34 aastaks ning ehitusliiva aktiivset tarbevaru 40 aastaks. Seega tuleb Eesti maavarade jätkusuutlikku haldamist ja majandamist tõhustada. ÖMR mõiste ja eesmärk ÖMR on maksusüsteemi ümberkorraldamine eesmärgiga enam maksustada keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu ja ettevõtete maksukoormust tulumaksumäära langetamine ja maksuvaba tulu tõus. Üldine maksukoormus ei muutu. ÖMR eesmärgid: · suurendada majanduse konkurentsivõimet tekitades soodsa keskkonna tehnoloogiliseks innovatsiooniks, · luua tööjõu maksustamise vähendamisel keskkond uute töökohtade moodustamiseks, · mõjutada tootjaid ja tarbijaid
KORDAMINE TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt.
Piirati kasakate autonoomiat. Valgustusideed: Valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskujul avaldus vaid mõnes valdkonnas. Asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati veel varjupaikasi ja ämmaemandate koole. Katariina võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Õukonnaelu: Katariina II oli väga moraalilage, pidas armukesi, ja sündis abieluväline poeg. 11.) Taheti iseseisvust, püüd maksustada kolooniaid, püüd saavutada poliitilist kontrolli kolooniate üle 12.) Motiveeritus- teadsid, mille eest nad sõdisid; võtsid kasutusele täiesti uue taktika- lahkrivi; ameeriklastele tuli abi 13.) Kongress võttis 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni .Deklaratsioon kuulutas kolmteist Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule ,vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. 14
6. Keskerakonna võimule tulek Negatiivne Keskerakond on Tuleks valida järgmistel riigikogu valimistel üldiselt ettevõtte mõni teine seisukohalt erakond, et mitten ii sõbralik keskerakond sest tahab palju võimule ei maksustada ja pääseks. viib ellu uusi seadusi, mis ettevõtele meelejärgi pole, Samas reformierakond on rohkem
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5
Hind kujundatakse tavaliselt nõudluse-pakkumise tulemusel. Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, riik nõuab osa maksudeks. RIIK MAJANDUSES võib olla.. .. tarbija, ostes tootjalt kaupa. ..Ta võib olla majandusüksus/omanik,kontrollides tootmisfaktoreid. Ta võib olla ettevõte, tootes kaupa. Ta võib reguleerida tarbijate-tootjate vahelisi suhteid ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist.Ta võib olla tööandja, Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid. Ta võib toimida ümberjagajana , ükskõik kellele raha anda. RIIK JA MAJANDUS Riigi tegevus nõuab raha.Raha saadakse maksudest v riigiomandist.
(06.11.2017) Dai, W. (1998). B-money. http://www.weidai.com/bmoney.txt (06.11.2017). Desjardins, J. (01.06.2015). Bitcoin: The Past, Present, and Future. Visual Capitalist. http://www.visualcapitalist.com/bitcoin-the-past-present-and-future/ (06.11.2017). Kikkas, K. (2017). Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas.teretetere http://bit.ly/kryptoraha- roll-tulevikuyhiskonnas (07.11.2017). Kuusemäe, K. (04.11.2015). Mis on krüptoraha ja kuidas seda maksustada?. https://www.grantthornton.ee/insights-landing-page/kruptoraha-kerttu-kuusemae/ (06.11.2017). Lobel, B. (30.08.2017). Bitcoin: Past, present and future. http://smallbusiness.co.uk/bitcoin-past-present-and-future-2540476/ (06.11.2017). Mis on krüptoraha?. (s.a). http://www.kryptoraha.ee/tehnoloogia/ (05.11.2017). Modi, D. (05.11.2017). History of Bitcoin; The Past, The Present and The Possible Future. https://itsblockchain
käibemaksu iseloomule. KoMS- is sätestatud müügimaks omab nö brutokäibemaksu tunnuseid. Tegemist on üldise maksuga, sest maksustatakse kõiki kaupu ja teenuseid. Maks määratakse proportsionaalselt kauba hinnaga ja maks ei ole piiratud teatud kaupade või teenustega, vaid teatud subjektidega, mis peaks tagama selle, et maksustatakse ainult jaekaubandust (KoMS §§ 8 lg 2). Samas peab silmas pidama seda, et kohalik müügimaks võib tekitada kumuleerumise, sest müügil võidakse maksustada ka selliseid kaupu, mida hiljem kasutatakse ettevõtluses ja mida edasi müüakse. Samuti tekib probleem siis, kui maksustatud kaup lõppkokkuvõttes eksporditakse või viiakse teise liikmesriiki. Võimalik on olukord, kus kaupu müüakse edasi erinevate äriühingute vahel, kes asuvad erinevates omavalitsusüksustes. Seega muutub kaup kallimaks seetõttu, et osa äriühinguid asuv sellises omavalitsusüksuses, kus on kehtestatud kohalik müügimaks
Koloonias kehtisid samad õigused ja vabadused nagu Inglismaalgi. Kolonistid asusid siiski algusest peale moodustama ka omavalitsusi. 1636. aastal tuli kokku Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustati kõigis kolmeteitkümnes koloonias seadusandlikud kogud. Kolooniad muutusid aina iseteadlikumateks. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Arvati, et parlamendil pole õigust neid maksustada, kuna kolonistid pole esindatud. 1765.aasatl tehti väljaastumine tempelmaksuseaduse vastu. Asumaad nõustusid, et Suurbritannia kuningas on ühtlasi ka nende kuningas, kuid väitsid, et Briti parlamendil on sama vähe õigust kolooniatele seadusi anda kui mõnel koloonia seadusandlikul kogul suurbritanniale. Indiaanlastega sõdimised: Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult ja pakkusid neile inimlikku
mujal linnades ja maakondades esinevad teatud erisused selle suhtes. Teenitakse vähem raha ja ei olda nii edumeelsed, kui Tallinnas. Siinkohal oleks paslik ka välja tuua regionaalne lõhe. Tallinnas ja Harjumaal teenitakse regionaalselt kõige rohkem, kui mujal teenitakse märkimisväärselt vähem, mõnes piirkonnas isegi 20% vähem, mis ei soodusta heaoluriigi teket, sest puudub võrdne regionaalne areng. Sellest tulenevalt ei saa inimesi ka ühtlaselt maksustada, et sealt raha näiteks sotsiaalabisse suunata. Üheks heaoluriigi tunnuseks võib pidada progressiivset tulumaksu, mis tähendab seda, et tulumaksu võetakse sõltuvalt sissetuleku suurusest. Eestis kehtib aga kõigile sama suur tulumaksu määr ning see omakorda soodustab rikastel veel rohkem rikastuda ja vaestel veel rohkem vaesuda. See omakorda ei soodusta riigi jõukuse kasvu ega ühtlase elatustasemega rahvastiku teket, mis on heaoluriigile omane.
endale demokraatlikul alusel esinduskogu kultuur-autonoomilise omavalitsuse moodustamiseks, mille ülesandeks oli: 1.antud vähemusrahvuse hariduselu korraldamine,koolide ning lasteaedade asutamineja nende ülalpidamine. 2.oma rahvuse üldkultuuriliste huvide arendamine, nagu kunsti ja teaduse arendamine, seltside, teatrite, raamatukogude jne. asutamine ning hooldamine. Kultuuriomavalitsused said oma tegevuse arendamiseks rahal riigi eelarvest. Peale selle omasid nad õigust oma liikmeid maksustada ja olidoma sisemises tegevuses autonoomsed. Oleks muidugi ennatlik arvata, etsamade printsiipide rakendamine ka mujal positiivseid tulemusi oleks andnud.Palju olenes sealjuuresvähemusrahvustest enestest, nende arvust ja mentaliteedist. Eesti vabariigi rahvastik oli Vabadussõja järel haruldaselt homogeene.Eestlased moodustasid koguarvust88,2% ning vähemusrahvad 11,8%.Viimased jagunesid järgmiselt: venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7% ning juute 0,4%. Teisi rahvusi oli ca 1%
annaabi.ee 
