Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tänavaküsitlus: Kanepi legaliseerimise kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida arvate kanepi legaliseerimisest Eestis?
  • Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust?
Tänavaküsitlus : Kanepi legaliseerimine Eestis
Maiu -Liis Mänd 01.02.2014
Käisime talvisel laupäeval koos paarilisega Tartu raekoja platsis ning küsitlesime juhuslikke möödaminejaid vastuolulisel teemal. Mida arvavad inimesed kanepi legaliseerimisest meie enda väikseses Eestis. Küsimusteks olid: 1. Mida arvate kanepi legaliseerimisest Eestis? 2.Kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju? 3. Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust? Selleks, et leida neli inimest, kes on nõus meie küsimustele vastama, pidime kokku küsitlema üheksat inimest, mis võttis meil umbes pool tundi aega. Vastajateks saime kaks noorukit, ühe keskealise naisterahva ja ühe vanema generatsiooni esindaja. Viis inimest vabandasid ilusti, kel ei olnud aega ja kes ei soovinud vastata.
Vastuseks sellele, et kanep legaliseeritakse Eestis, arvas Tiina(45), et kanepit ei tohiks legaliseerida kuna see on siiski narkootikum . Ruthi(65) arvates ei tohiks samuti seda teha, lisades veel, et oleme suutnud ilma selleta elada ja suudame ka edaspidi. Jaanus (20) ja Sirli (19) olid aga mõlemad kanepi legaliseerimise poolt.
Kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju? Tiina ja Ruthi arvates avaldaks see kindlasti negatiivset mõju, kuna noored on niigi hukas ja see viiks nad veelgi rohkem põhja. Veel lisas ka Tiina, et see on tervisele kahjulik. Jaanus jäi ühtenõu Sirliga kes ütles, et see oleks pigem positiivne, kuna see tooks Eestile populaarsust juurde.
Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust? Ruht ei osanud midagi vastata sellele küsimusele, kuid Tiina arvas et see ei muudaks midagi kuna kanep on nn. "noorte värk". Sirli oli veendunud, et kanep tõstab kindlasti meie majandust, kui riik hakkaks samamoodi teatud protsenti endale küsima nagu ülejäänud toodetega. Jaanus mõtiskles veidi, aga arvas ka siis, et pigem ikka tõstab meie majandust ja eesti riigil on mõistlikum maksustada see ja teenida tulu, kui hoida see illegaalsena ja lasta mustal turul teenida miljoneid eurosi.
Inimeste arvates on kanepi legaliseerimine üldiselt ikka miinuseks. Samas toodi välja ka mitmeid pluss pooli. Tegelikult on palju kõneainet pakkuv teema nö. kahe otsaga - kanepi legaliseerimine võib põhjustada majanduse ja turismi kasvu kuid samas on kanep sõltuvust tekitav narkootikum, mis võib mõjuda tervist kahjustavalt. NIisiis jääb igaühe enda otsustada, kas pooldada või olla vastu kanepi legaliseerimisele Eestis.
Tänavaküsitlus-Kanepi legaliseerimise kohta #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VndaK Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tänavaküsitlus Mida arvate kanepi legaliseerimisest eestis
1
docx

Tänavaküsitlus Mida arvate kanepi legaliseerimisest eestis

Tänavaküsitlus: Mida arvate kanepi legaliseerimisest Eestis ? Merili Randmaa Karin-merilin Ervin Päikesepaistelisel kevadpäeval käisime Tallinna vanalinnas ja Vabaduse väljakul ning küsitlesime juhuslikke möödaminejaid vastuolulisel teemal.Mida arvavad inimesed kanepi legaliseerimisest meie enda väikseses Eestis, ning kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju. Raekoja platsil asuvas väikeses välikohvikus istunud Mariti (25) arvates kanepit ei tohiks legaliseerida ning, et narkootikum on narkootikum ja tegelikult mida vähem neist on legaalsed, seda parem. Mariti arvamust pooldas ka Elvis (24) , kes tulihingeliselt kanepi legaliseerimise vastasena ütles: ,,Ei, mitte mingil juhul ! "

Eesti keel
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende teiste semlakutega ei võtnud ma juttugi. Ainult tema endaga... No mis te ütlete selle kohta? Mina peaks oma habeme enne maha ajama, kui pole saand proovidagi, kas ma õppida tahan või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma selle tudengiga teen, kui mul pole enam habet! Või arvate, et tudeng maksab sama palju kui minu habe

Eesti keel
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

misest välisturgudele sisenemisele, on Pärnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti. Lähenemisnurk teemale on Pärnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas Pärnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on võimalused säilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas võtmes. Magistritöö uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena soovitakse välja selgitada põhjused, miks Eesti pereturist ei taha enam Pärnusse tulla. Probleemi lahendamiseks uuritakse valitud sihtrühma soove ja ootusi Pärnu kuurort- linnale. Kuna teoreetiliste allikate ning varasemate uuringute põhjal on teada, et Eesti pereturisti peamiseks sihtkoha külastamise põhjuseks on puhkus ja lõõgastus, siis fokusseerutakse sobiva kuurordikontseptsiooni väljatöötamisele.

Turundus
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta. «Sa- pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is? Sulased, siia, halloo! Vaat sulle, säh!» - Vaimulik isand tõstis jälle piitsa, mille õel vilistamine pahareti sulase hinge ärritas. Aga sel silmapilgul kiskus mära enda valju hirnumisega isanda käest äkki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. Lähedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli nähtavale ja näis nõu pidavat, kas maksab kahejalgseid külalisi ligemalt vaatama minna. «Karu!» karjatas püha isand ja pillas piitsa maha.

Kirjandus
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda. Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva. Ettekandjatelt küsitakse asju, mis ei puuduta otseselt seadust ega suhtuta arutellu tõsiselt ­ kas see mitte ei sarnane mingil moel naiste diskrimineerimisele. Kogu istungi käigus ei puudutata peaaegu ühtegi konkreetset punkti seadusest. Ühtlasi leitakse, et seaduse vastuvõtmise eesmärgiks on Eesti seadusandluse

Asjaajamine
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese

Kirjandus
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

Mõtlema paneb ka rohkem kui 80 riigis internetiturundusega tegeleva WSI esindaja väide Kommunikatsiooni Aastakonverentsil, et Eesti on Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist internetiturunduse arengus 2-3 aastat maas (Tüll 2010). Selle õppematerjali eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni, suhtekorralduse ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades õppivatele tudengitele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta – vastused küsimustele, millised kanalid valida, mida, kuidas ja kellele seal teha ning kuidas aru saada, kas alltöövõtjad (veebiagentuur, reklaamiagentuur, kommunikatsioonibüroo, IT-firma jt) teevad head tööd. Ma ei luba, et pärast selle materjali läbilugemist saab kohe vingeks e-turundajaks või sotsiaalmeedia spetsialistiks, küll aga on siia kokku kogutud vajalikud teadmised alustamiseks,

Turundus
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

Silt "klassikaline" ühendab ökonomiste, kes kirjutasid kaheksateistkümnendal ja üheksateistkümnendal sajandil, ajal mil leidis aset tööstuslik revolutsioon (vähemalt Euroopas ja Põhja- Ameerikas) ning põllumajanduse tootlikkus tõusis väga kiiresti. Adam Smith (1723-1790) oli esimene, kes kirjutas turu olulisest rollist ressursside kasutamisel. Tema peateos "An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations (1776) sisaldab kuulsat ütlust "nähtamatu käe" kohta. Uskumus turumehhanismi efektiivsuse kohta on ka kaasaegse majandusteaduse põhiprintsiipe. Klassikalises majandusteaduses vaadeldi loodusvarasid kui rahvusliku rikkuse ja kasvu mõjutajaid. Olulisel kohal oli maaomand, maa olemasolu või vastupidi ­ selle puudus. Maad (vahel võib seda vaadelda kui loodusvarade ühisnimetajat) käsitleti piiratud ressursina. Kui siia lisada, et maad vaadeldi kui vältimatut tootmise sisendit, ja et see

Ökoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun