Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Makroökonoomika - sarnased materjalid

udlus, kogutoodang, valuuta, hinnatase, rtus, kurss, vahetuskurss, kogun, udluse, rahvamajanduse, ldine, inflatsioon, intressim, investeerimine, majandusts, jooksva, sularaha, rtuse, tootmisfunktsioon, jurid, tarbimiskulutused, tootmismeetod, maksud, lastud, eksport, rahapakkumine, rele, importi, osana, tehinguid, amortisatsioon, finantskontol
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. ja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK 55. Millist erastamisstrateegiat kasutati Eestis suurettevõtete erastamiseks ja kas see tõi tulu? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi pigem edu kui probleeme? 7. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. 88

Makroökonoomika
195 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Makroökonoomika eksam B

b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c

Makroökonoomika
214 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

(TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 ­ 19

Astronoomia
289 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Makroökonoomika konspekt

X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP- korrigeeritud nominaalne SKP perioodi vältel toimunud hinnamuutustega) • Võimaldab hinnata erinevate SKP ... SKP deflaator=SKPnominaalne/SKPreaalne SKP ja heaolu: • SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu • Varimajanduse ja natruaalmajanduse eksisteerimine

Makroökonoomia
102 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Makroökonoomika valemid

4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu)  Y =C d + I d +G d + X  C=C d +C f kodumaised tarbimiskulutused kokku koosnevad kulutustest kodumaistele Cd ja välismaistele Cf hüvistele. Täpselt sama kehtib ka investeerimiskulutuste I ja avaliku sektori kulutuste G kohta.  Y =C + I +G+ X−ℑ IM-kulutused impordile Netoeksport e puhaseksport NX=X-IM NX=S-I S=Y-C-G P ε =e ( )  P¿ Ε-Reaalne vahetuskurss e- nominaalne vahetuskurss P-kodumaine kauba hind P¿ −¿ välismaine kauba hind %-ne muutus nominaalses vahetuskursis e = % -ne muutus reaalses vahetuskursis ε + %-ne muutus teise riigi hinnatasemes P* – %-ne muutus kodumaises hinnatasemes P % muutus e-s =%-ne muutus ε-s + (π* – π) 5.Töötus  L=E+U L – tööjõud E – hõivatud tööga U – töötud U  u= L

Makroökonoomia
127 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Makroökonoomika eksam C

c. riigi võlakirjade vähene ost või müük väärtpaberibörsil d. * poliitikaametid võivad järgida erinevaid prognoose Question 55 (1 point) Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab intressimäära? a. * Suurenemise b. ei mõjuta üldse intressimäära c. vähenemise Question 56 (1 point) Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. kindlasti ei kasutata siis kaupade ja teenuste bartertehinguid b. *proovitakse rahast lahti saada ostes kaupu ja investeerides c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni. Question 57 (1 point) Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300'000 krooni ja tarbimiskulutused 210'000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 370'000le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? a. 15000 b. 35000 c. * 49000 d. 70000 Question 58 (1 point)

Makroökonoomika
193 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Mikroökonoomika

Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternati

Mikro ja makroökonoomika
431 allalaadimist
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. o Maastrichi kriteeriumid: Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui

Mikro- ja makroökonoomika
504 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Makroökonoomika eksam

b. sojaliste kulutuste vaga suur osatahtsus riigi eelarves c. kaupade ja teenuste ekspordi vaga suur ulekaal vorreldes impordiga d. kaupade ja teenuste impordi vaga suur ulekaal vorreldes ekspordiga ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 69 (1 point) Juhul kui riigi eelarve on koostatud defitsiidiga, siis defitsiidi likvideerimiseks on majanduslikult koige kasulikum a. devalveerida rahvuslik valuuta b. trukkida rahatahti juurde niipalju vaja c. mitte reageerida eelarve defitsiidile d. votta laenu ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 70 (1 point) Hinnakontrolli kehtestamine USA-s Teise maailmasoja ajal pohjustas: a. laialdaselt ,,musti" turge, vaatamata ajastu patriotismile b. koigele vaatamata korge inflatsioonitempo c. ettevotjatele suuri tulusid d. vastasleeri majanduse kokkuvarisemise

Makroökonoomika
358 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Makroökonoomika KT1

1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab riigi aktiivset sekkumist majandustege

Makroökonoomika
405 allalaadimist
thumbnail
22
docx

I mikrökonoomika

Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste uurimisel oluliseks käsi

Micro_macro ökonoomika
507 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Mikroökonoomika KT

I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoo

Mikroökonoomika
368 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Makroökonoomika I 1. teema konspekt

1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad ­majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige

Makroökonoomika
20 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Makroökonoomika küsimused

Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused  Ei arvesta vaba aega  Ei arvesta varimajandust  Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP

Makroökonoomia
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Makroökonoomika eksam

LM-kõver: Rahapoliitika puhul raha pakkumise tõstes intressimäärad alanevad, mis toob kaasa majanduskasvu ja vähendab tööpuudust, kuid lõplikult ei saa raha pakkumist täieliku tööhõiveni tõsta. IS-kõver: valitsuse kulutuste suurendamisel/maksude alandamisel samuti majandus kasvab, kuid ei saa tööpuudust täielikult likvideerida. 6. Selgita, miks suure eelarve defitsiidiga valitsus võib teha otsuse raha devalveerimiseks enne kui Keskpanga reservid ammenduvad. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Devalveerima peab selleks, et säilitada või suurendada reserve. Raha muutub odavamaks ja suurendab eksporti. On vajalik suure defitsiidi korral.

Makroökonoomika
52 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Makroökonoomika eksami kordamine

(inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5. SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud +

Makroökonoomika
94 allalaadimist
thumbnail
160
docx

Mikroökonoomika testid

TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.  Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.  Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid,

Mikroökonoomika
792 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Mikro & marko ökonoomika

LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP

Micro_macro ökonoomika
321 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Makroökonoomika algkursus

Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu Riigi eelarve on tasakaalus ehk (T-G)=0 pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem Täishõive S=I on riigi valuuta. Muutused valuutakursis võrduvad Raha fumktsioonid: Väärtuse säilitamise ja kogumise vahend, inflatsioonimäära vahega. vahetusvahend, arvestusühik CUd+ 1 %S = %P ­ %P*

Makroökonoomika
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

13. Ühiskondlik kaup ­ on iga selline majandulik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarimisest saadav kasu ei kahane lisatarbjate lisandumise korral. Nt rahvuslik julgeolek 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. 15. Netoeksport ­ on ekspordi ja imporiti vahe (X-M) 16. Amortisatsioon ­ on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. Aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks 17. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduse valmistatud toodanug ja tulu mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt ­ Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 19. Sisemajanduse koguprodukt ­ SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates

Mikro- ja makroökonoomika
489 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arenguökonoomika

Arengut võib mõõta nii üksikute näitajate alusel kui ka mitmete üksiknäitajate baasil konstrueeritud keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid. Majanduslikud indikaatorid - rahvamajanduse koguprodukti näitaja (RKP). Selle näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte. 1 Sotsiaalsed indikaatorid:

Arenguökonoomika
182 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Makroökonoomika osaeksam

7.1. Näidake joonisel, seda vajalikul viisil täiendades, millised tagajärjed on sellel lühiperioodil makromajandusele. Tekib inflatsiooniline majanduskasv. 7.2. Määratlege, kas ja kuidas selline investeerimisaktiivsus mõjutab majanduse põhinäitajaid. Joonige õige alla ja põhjendage lühidalt oma vastust. Reaalne SKP: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Tööhõive: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Üldine hinnatase: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Põhjendus: 8. Oletame, et rahvamajandus koosneb kolmest ettevõttest, kes osalevad selle rahvamajanduse poolt valmistatava toote valmimisprotsessis. Andmed kulude ja tulude kohta (rahaühikutes, r.ü.) on tabelis. Arvutage sisemajanduse koguprodukt SKP. Näidake arvutust. SKP=? SKP=w+i+rt+pii+mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 9. Kirjutage iga näitaja järele, kas teda kasutatakse SKP arvutamiseks sissetulekute või

Makroökonoomika
312 allalaadimist
thumbnail
2
doc

1.semestri makroökonoomika 2.KT

hulka Millised maksud riik kehtestab? Üksikisiku tulumaks, sotsiaalkindlustusmaks, ettevõtte tulumaks, korporatsioonide tulumaks, käibemaks, lisandväärtuse maks, müügimaks, aktsiisimaks, omandi ehk kinnisvaramaks, saastemaksud, pärandi- ja kinkemaksud, tollimaksud, riigilõivud Millised tegurid määravad väliskaubanduse? Looduslikud ressursid, geograafiline asend, töötajate kvalifikatsioon, tollipoliitika, vahetuskurss Mis on maksbilanss? Statistiline aruanne, mis summeerib riigi majandustehingud maailmaga teatud perioodi (1 aasta) jooksul Esita eesti krooni otsekurss euro suhtes: 1= 15,6466EEK Makro II-II Riigi põhilised sissetuleku allikad: maksud; laenud (sise- ja välis-); riigiettevõtete kasum; välisabi; riigivara müük Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas: fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse ehitatud, nt. tulumaks, töötu abiraha Mis on riigivõlg

Micro_macro ökonoomika
933 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Makroökonoomika I 2. teema konspekt

Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud ­ L´ , kapital ­ ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon ­ väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt ­ kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z ­ pos arv Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad hüviste pakkumise, mis võrdub kogutoodanguga. ´ ´ Y´ Y = F( K , L ) = 2.2. Rahvatulu ja tootmistegurid, Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Nii nagu tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad üheskoos ära kogutoodangu mahu, määravad nad ka kogutulu (rahvatulu) suuruse. Kogutulu jaotus on määratud tootmistegurite hindadega: töötajatele

Makroökonoomika
11 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......

Micro_macro ökonoomika
92 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Maksroökonoomika

Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt.

Majandus
118 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Mikroökonoomika I konspekt

Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Seda kajastab tootmisvõimaluste kõvera nihe väljaspoole (paremale) Käsumajandus – riik jaotab ressursse, toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus – ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus – ressursside jaotuse määrab riik(avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. Majandusteooria - majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusmudelid – kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit Positivistlik majandusteadus – olemasolevate majandustingimuste ja –poliitika ning nende mõju analüüs (põhineb faktilisel materjalil) Normatiivne majandusteadus – otsuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitika situatsioonid väärt on. Turg - mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja

Mikroökonoomika
86 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Makroökonoomika

I Loeng, sissejuhatus ja Eesti makromajanduslik areng o Makroökonoomika ­ majanduse kui terviku uurimine agregeeritud koondandmete põhjal. o Majandussubjektid (sektorid) : majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor o Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg; tootmistegurite turg; rahaturg, kapitaliturg o Makromajandusteooria areng: o varasemad käsitlused: o eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid) o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur D

Majandus
307 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Mikroökonoomika mõisteid

Lühiperiood ­ vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu Püsiressurss ­ suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) Muutuvressurss ­ suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Pikk periood ­ võib muuta kõiki ressursse, pikal perioodil pole ühtki püsiressurssi Kui kõik asjad on ära muudetud, siis oled läbinud pika perioodi ning jõuad uuesti lühiperioodi, kus miski on konstantne (nt vabrik, kus sokolaadi toodad). Kogu,- keskmine ja piirprodukt. Ehk toodang TP ­ kogutoodang L ­ töötajate arv AP ­ toodang töölise kohta. AP= TP/L MP ­ Sisendi piirprodukt (kui palju toodangut kasvab töötaja lisandumisel). MP L = TP muutus / L muutus. MPK = TP muutus / L muutus Teatud töötajate arvust alates hakkab kogutoodang vähenema. Lisanduv töötaja segab töökeskkonda ning mõjutab negatiivselt ka teiste tegevust. See on hetk, kui MP (piirprodukt) läheb negatiivseks. Kahaneva piirtootlikuse seadus

Mikroökonoomika
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Makroökonoomika kontrolltöö nr 1

multiplikaatorefekti) mis võivad tekkida sellise üksiku monopoolse panga piires. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005 aastaga 1,2% võrra

Makroökonoomika
676 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mikro- ja makroökonoomika valemid

Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X ­M), kus I ­ kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C ­ kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G ­ avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X ­ eksport, välismaale müüdud

Mikro- ja makroökonoomika
76 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Mikro- ja makroökonoomika

Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest.

Majandus
53 allalaadimist
thumbnail
12
doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste alla. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. (net export X-M) 15. Amortisatsioon ­ näitab kulutusi kulunenud ja vananenud kapitali kaupadeasendamiseks. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. 16. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. 17. Rahvamajanduse koguprodukt ­ RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamiseks. 18. Sisemajanduse koguprodukt ­ mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
327 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun