Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6 16. Osalise reserviga pangasüsteemi korral peab kohustuslik reservimäär Rr olema: a) võrdne 0-ga; b) suurem kui 0 ja väiksem kui 100%; b) c) võrdne panga lisareserviga XR; d) võrdne sularahamääraga Cr; e) võrdne 100%. 17 K 17. Kuii k kohustuslik h t lik reservii määr ää Rr = 15% jja pank k peab bhhoidma id reservis i 750 miljonit ilj it krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a) 112,5 miljonit j krooni;
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
sissetulekutest (tuludest) teiste tegurite samaks jäädes. Keskmine tarbimiskalduvus APC = C/ Y Keskmine säästukalduvus APS = S/ Yd Investeerimine - tootmistarbimine, mida teostavad ettevõtted ja firmad. Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti
25. Rahvatulu RT: on majandussubjektide poolt tootmisprotsessis teenitud esmaste teguritulude summa; võrdub RKP - (amortisatsioon + kaudsed netomaksud); võrdub palgad + rendid + netointressid + korporatiivsed kasumid + mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 26. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 700 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ning remondiks 200 000 krooni ja mootori kütuse ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28
Kui 2002 aastal toodeti 4 ühikut ja 2009 aastal 5 ühikut õunu ning 2002 aastal oli apelsinide toodang 3 ühikut ja 2009 aastal 4 ühikut, siis reaalne SKP oli 2009. aastal 2002 aasta püsivhindades: 6,50 rü õun 5×0,5 + apelsin 4×1 = 6,5 rü (kogused 2009 ja hinnad 2002) 7. Kui jooksevhindades SKP on 5465 miljonit rahaühikut (rü), tarbimiskulutused 3657 miljonit rü, investeeringud on 741 miljonit rü ning avaliku sektori ostud 1098 miljonit rü, siis netoeksport on ............ (miljonit rü): ‒ 31 SKP = C + I + G + NX 5465 = 3657 + 741 + 1098 + NX NX = −31 8. Kasutatav isiklik tulu (DPI or Yd) võrdub: Y ‒ isiklikud netomaksud 9. Tarbijahinnaindeks THI (CPI) arvutatakse: fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutusena võrreldes mingi baasperioodi ostukorvi maksumusega 10. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise
5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav
b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 16. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 17. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 18. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 19. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat
a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne” majanduspoliitika tähendas, et: a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi b. üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. nõudlus suurenes) c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat .F
D IT Kolledz 15. Sisemajanduse puhasprodukt SPP on: a) toodang, toodang mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud; b) SKP väärtus, millest on maha arvatud välisinvesteeringud; c) SKP väärtus, millest on maha arvatud kõik investeeringud; d)) SKP väärtus,, millest on maha arvatud majanduses j hõlvatud kapitali p tarbimiskulu e. amortisatsioon. 16. Lisandväärtuse all mõeldakse: a) iga väärtust, mida saab oma tuludesse lisada; b) kogutoodangu väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus; c) sisemajanduse puhasprodukti väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud t t it tootmisteguriteit i väärtus; ää t d) 9
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500.
Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut): * Tarbimiskulutused C majapidamised, kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine * Inventeeringud I ettevõtete ostud (masinad, seadmed, materjalid jne). * Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori ostud, kaubad, teenused, palgad jne * Netoeksport = eksport X import M (eestis on see negatiivne raha läheb riigist välja). SKP=C+I+G+(X-M) 3.2 Sissetulekute ehk tulu meetod Ehk siis ei saa osta omale asju, kui ei ole tulu. Tulu saamisel on erinevad komponendid. Liidetakse kokku kõik ühiskonnas võimalikud tulud. * Palgad * Rendid * Intressid * Kasumid
kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud. Keskmise pikkusega äritsüklid- 15-20 a majandusliku aktiivsuse kõikumised. Põhjus demograafilised muutused Lühiprioodilised äritsüklid- 4-6 aastat
Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Õiguslik lähenemine. Vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele: o tööealise rahvastiku ja tööjõu kahanemine, o madalam potentsiaalne SKP,
Turu tasakaal Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind on seadusega kehtesatud hind, mis antud tasemest kõrgemal tõusta ei tohi. Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nõudluse ja pakkumise muutumine NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja hinna muutumise vastassuunas. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele.
6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.”
a. sümmeetrilise muutujana b. autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana 14. Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad 15. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ 16. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: a. mõjub soodsalt eksportijatele b. mõjub soodsalt importijatele c. põhjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul d. ei mõju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 17. Monetaarpoliitika on: a. kehv vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute poolt kergesti mõjutatav b
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi."
Suurem osa rahast asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub raha ringlusse mitmel viisil: 1. Sularaharingluseks emiteerib keskpank paberraha ja münte. Nii on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. Keerulisem on asi pangaarvetel oleva rahaga, mida sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad. 2. Keskpank saab pangaarvetel olevat raha kontrollida ainult kaudsete meetoditega (tabel 8.1). Nimelt peab iga pank osa oma klientide raha üle kandma keskpanka nn kohustusliku reservina. Selle reservi abil püüab keskpank kontrollida pankade poolt väljalaenatava raha hulka. · Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos, st et raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks. Keskpangad teevad seda siiski harva ja
aastal märkimisväärselt kitsendavamaks kui 2008. aastal. Üleilmse intressikeskkonna leevenemine aitas küll vähendada varem väljastatud ujuva intressimääraga laenude intressimakseid, kuid uute laenude intress imarginaalikasv vähendas laenunõudlust märkimisväärselt. EESTI MAJANDUS AASTAL 2010 Rahapoliitiline keskkond püsis 2010. aastal leebe. Rahapoliitilise intressimäära tase oli euroalal madal, Euroopa Keskpanga rahapoliitiline intressimäär püsis kogu aasta jooksul muutumatult 1% tasemel. Oluliselt vähenes kohaliku rahaturu riskipreemia. Kui veel 2010. aasta alguses ületas kohaliku rahaturu kuue kuu TALIBOR kuue kuu EURIBORi ligi kolm korda, siis aasta jooksul kadusid erinevused intressitasemetes. Aasta lõpuks oli TALIBOR langenud EURIBORi tasemele. Krooni tuletistehingute maht vähenes aasta jooksul pidevalt, sest turuosalistel puudus huvi krooniriski maandada
Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada Rahapoliitikat võib kasutada majanduskasvu stimuleerimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja maksebilansi juhtimiseks. Rahapoliitika vahendid: 1) diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest 2) kohustusliku reservinõue - kui keskpank alandab kohustuslikku reservinõuet, on kommertspankade kohustuslik reserv väiksem. Teisi sõnu, madalama reservinõude korral tekivad pankadel lisareservid, mida võib välja laenata. Kui reservinõuet suurendatakse, siis ei vasta olemasolevad reservid uuele nõudele, mistõttu on
4%, tõusuaastatel 12-17%. · Investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse. · Kui investeeringutest arvestatakse maha amortisatsioon, saadakse kodumaised netoerainvesteeringud. netoerainvesteeringud · Amortisatsioon on sisuliselt ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine. 12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz III. Valitsuse ostud NB! Mitte Mitt segii ajada j d valitsuse lit kulutustega, k l t t kuna k sotsiaalmaksed ti l k d (pension jne.) ja kõikvõimalikud abid arvestatakse tarbimisena. Valitsuse ostu all mõeldakse kaupade ja teenuste ostu. IV Netoeksport ee. väliskaubandusbilanss IV. väliskaubandusbilanss.
investeeringud on võrdsed tegelike investeeringutega, mis tagab tasakaalu ka majanduses. Kui aga firmadel näiteks ei õnnestu oma toodangut täies mahus realiseerida, siis nende laovarud suurenevad ning laovarude muutus > 0. Tulemuseks on, et planeeritud kulutused (st C + Ipl) on väiksemad nii tegelikest kulutustest kui ka SKP-st: SKP = C + S > C + Ipl. See saadab firmadele signaali, et nõudlus nende toodete järele on vähenenud ja nad vähendavad tootmist. Tagajärjeks on SKP langus (või kasvu pidurdumine) ja tööpuuduse kasv (vt joonis 5). Muutused laovarudes SKP Planeeritud SKP kulutused Joonis 5. SKP ja planeeritud kulutused
C. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 0% D. tarbimise ja säästmise vahel 0% 19. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? Student Response Value Correct Answer A. standarditele mittevastavat 0% B. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele 100% C. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 0% D. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele 0% 20. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 3 krooni eest niiti, 47 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus?
1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega. Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
c. töötajad on ilma erialase ettevalmistuseta d. naiste tööpuudus on suurem kui meeste oma Pangalaenu nominaalne intress a. on konstantne b. võrdub reaalintressi ja inflatsioonimäära summaga c. võrdub reaalintress miinus inflatsioonimäär d. on alati suurem kui reaalintress Raha kui väärtuse mõõt tähendab, et a. raha on ühtseks võrdlusaluseks erinevatele kaupade ja teenuste hindadele b. rahaks saab olla ainult ülemaailmselt tuntud rahad nagu dollar või euro c. kõiki kaupu ja teenuseid võrreladakse kulla väärtusega d. tema väärtus ajas ei vähene Fikseeritud valuutakursreziim tähendab olukorda, mille puhul valuutakurss sõltub riigieelarve tasakaalust. - Vale Raha pakkumine majanduses võrdub: (C - sularaha; D - deposiidid) a. C /D b. C +R c. C + D d. C - D Oletame, et majanduses toodetakse ainult üht toodet, kokku 1000 ühikut. Selle tooteühikuhind on 15 senti. Raha hulk majanduses on 50 eurot. Kui suur peab olema
Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused
nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on: • Tarbijate sissetulek:
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
