Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Makroökonoomika - ja makroökonoomika test 14". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
märgista, eksport, jeen, jeeni, bilanss, dollar, import, sissevool, reservi, alternatiivkulud, farmerid, autotootjad, väited, naelsterling, 8400lastandard, väljavool, keskpank, pankadesse, maksebilanss, maadel, impordib, kaotavad, kasud, laene, suurbritannia, volvo, 1056, 1077, maadest, kanada, austraalia, araabia, ujuvast, kurss, 50000, importiValuutakurss tehingu sõlmimise hetkel oli 1,2 /$. Kulud ühe toote tootmiseks moodustavad 6000 . Hinnake, kuidas muutus eksportöri kasum eurodes, kui euro kurss tõuseb 10%. Kursi muutus mõjutas ühikult kasumit järgmiselt: Vali üks: a. Vähenes 758 b. Suurenes 858 c. Suurenes 758 d. Vähenes 858 Tagasiside Õige vastus on: Vähenes 758 . Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Tehinguid maksebilansis, mille tulemuseks on raha sissevool riiki, käsitletakse kui Vali üks: a. deebettehinguid b. forward-tehinguid c. esmaseid transaktsioone d. kreedittehinguid e. teiseseid transaktsioone Tagasiside Õige vastus on: kreedittehinguid. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Olgu riikide A ja B kaupade X ja Y tootmiseks järgmised alternatiivsed võimalused Riik A X 0 12 24 36 Y 54 36 18 0 Riik B X 0 10 20 30
täielikult rakendatud d. potentsiaalne SKP on reaalse ja nominaalse SKP aritmeetiline keskmine Millistel tingimustel on võimalik, tegelik SKP on potentsaiaalsest SKP suurem? a. selline asi pole isegi teoreetiliselt võimalik b. üheks oluliseks faktoriks on nn. tööjõu "ülehõivatus". Tööjõu „ülehõivatus“ tekib siis kui üliõpilased töötavad õhtuti, tehakse massiliselt ületunde, palgatakse lapsehoidjad, et minna tööle jne. c. see on võimalik juhul kui eksport on vähemalt 25 korda suurem kui import d. võimalik ainult valdavalt põllumajandussaadusi tootvates maades Kuidas leida sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtust saadud tulu meetodil? a. liidetakse inimeste poolt antud riigi territoorimil teenitud seaduslik ja ebaseaduslik tulu kokku b. teoreetiliselt võimalik aga praktiliselt ei kasutata, kuna infot pole võimalik kätte saada c
poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele: a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import; c) tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist; d) väliskaubanduses on võimalik saada kasu vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4
Avatud sektori välislaenamist mõjutavad tihti vahetuskursi stabiilsus ja rahvusvaheline likviidsus. Ujuvate vahetuskursside reziimi korral valitsus sellise laenamisega ei tegele. Seega valitsussektori poolne välislaenamine puudub (Bg=0) ning kehtib järgmine seos: CA + B p = 0 Sellise käsitluse kohaselt mõjutab valuutaturgu ja vahetuskursi kujunemist vaid erasektori välislaenamine. Seega mõjutavad valuutaturu tasakaalu maksebilansi jooksvad tehingud (eksport, import jne.) ja erakapitali liikumine (välislaenamine, välisvõla tagasimaksed jne.). Arbitraaz Arbitraaz lähtub geograafilistest kursierinevustest. Kui ühe riigi raha vahetatakse n-1 teise riigi raha vastu, siis tekib meil n-1 vahetuskurssi. Omavaheliselt on kõigil riikidel seega n(n-1)/2 vahetuskurssi. Seega 20 enim kaubeldava valuuta puhul oleks tegemist 190 erineva vahetuskursiga. Näiteks kui Frankfurdis saab
Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses
kindlustada. Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla kaotajaid ja võitjaid. Kindla rahalise sissetulekuga inimesed kaotavad inflatsiooni tõttu oma reaalpalgas, st palga ostujõus, palgamaksjad aga võidavad. Võidavad ka laenuvõtjad, kuid kaotavad laenuandjad. Riik, kellel on fikseeritud vahetuskursid ja kelle siseinflatsioonimäär on kõrgem kui temaga kaubavahetuses olevates riikides, kaotab oma konkurentsivõimes, tema eksport väheneb ja import nendest riikidest suureneb. Inflatsioon vähendab raha akumulatsioonifunktsiooni, sest sageli on inflatsioonimäär suurem kui on pangaintressid - säästmise asemel on otstarbekam investeerida kinnisvarasse. Inflatsioon suurendab automaatselt valitsuse maksutulu, sest töötasude tõstmine inflatsiooni negatiivse mõju kompenseerimiseks suurendab inimeste maksustatavat tulu. Prognoositud
on kliendid, kes raha tooks. Võimalikult palju deposiite. Esimene klient deponeerib meie panka 100 €. Seega kassa on meil siis 100 ning hoius/deposiit on samuti 100. V(ara) K(ohustus) Kassa: 100 Hoius: 100 7 Keskpank on kommertspankadele kehtestatud kohustusliku normatiivi 10%. See hulk rahast/hoiustest, mis tuleb reaalselt panna keskpanga reservi. Ehk see tuleb võtta raha ringlusest välja, see on piltlikult külmutatud. Ehk siis: V K Kassa: 100 Hoius: 100 Kassa: 90 Hoius: 100 Kohustuslik reserv: 10 Edasi on panga huvi raha välja laenata, et intressi teenida. Oletame, et pank laenab nüüd kogu selle raha välja. Laenab ehitajale, kes ostab ehitusmaterjali. Selgub, et ka sellel ehituskauplusel on samuti konto meie pangas. V K
5 v(%) SKP kasv 0 -5 -10 Aastad Eesti SKP kasv aastate lõikes. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduse hetkeseisu hindamiseks kasutatakse majandusaktiivsuse indeksit (ICI - Index of Coincident Indicators). Majanduse baromeetrina kasutatav ICI on koostatud nelja SKP-ga kõige paremini korreleeruva muutuja (rahapakkumine M1 import, M1, import kohalike omavalitsuste tulud ja tööstustoodangu müük) baasil. baasil Indeksi muutused järgivad SKP arengusuundi ning võimaldavad hinnata operatiivsemalt majanduslikku olukorda kui SKP kvartali numbrid.Lembit Viilup PhD IT Kolledz % 1076 4,4 8,3?
4 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Arvestamata on jäänud veel see, et avatud majanduse puhul osa kaupasid ja teenuseid müüakse välismaale, ehk eksporditakse. Kas siis need kaubad jäävad kogutoodangus arvestamata? Teisalt ostetakse ka osa kaupu välismaalt sisse ehk toimub import. See tähendab, et osa tarbimiskulutusi tehakse kaupade peale, mis ei ole üldse selles riigis toodetud. Seega tuleb SKP arvutamisel arvestada ka välissektoriga. Selleks tuleb eelmistele komponentidele (C, I, G) juurde liita eksport (X) ja lahutada import (M). Eksport miinus import on netoeksport (NX). Saadakse järgmine valem: Y = C + I + G + NX, (1)
Kui keskpank ostab valitsuse võlakirju, siis raha pakkumine suureneb. Selle tulemusena võlakirjade hinnad tõusevad ja intressimäärad langevad. · Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. · Kohustusliku reservi nõue - see osa kommertspankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Rahapakkumise suurendamiseks võib keskpank reservikohusust vähendada ehk kommertspankadel tekivad lisareservid raha väljalaenamiseks. · Valitsuse deposiidid valitsuse vabad rahalised vahendid keskpangas, rahapakkumise suurendamiseks kannab keskpank deposiidid üle kommertspankadesse
Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeeringud (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) kulud kaupade ja teenuste ostmiseks; maanteede, politsei, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse). Import (I) on välismaal toodetud kaupade müük kodumaale (viib raha välja). Kui lahutame ekspordist kulutused impordile, saame PUHASEKSPORDI: Ep = E I Import arvestatakse maha seepärast, et kulutusi importkaubale arvestatakse juba eelmise kolme juures
sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid · Kaupade ja teenuste eksport ning import · Finantsvarade ost ja müük · Mõningad muud tegevused, mis toovad kaasa jõukuse siirdumise ühest riigist teise · Tavaliselt turuvälised tegevused · Aga ka näiteks kaubamärkide või autoriõigustega seotud tehingud Majandusterritoorium ja residentsus · Majandusterritoorium Valitsuse poolt hallatav geograafiline territoorium Saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid Tollivabad tsoonid
13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste 6 toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta – ’jänesed’. 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg,
13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste 6 toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta 'jänesed'. 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg,
26. Ujuva vahetuskursiga väikeses avatud majanduses on toob monetaarne ekspansioon (rahapakkumise kasv) kaasa kõik järgnevad, välja arvatud madalamad intressimäärad 27. Kaubanduspiirangud ujuva vahetuskursiga väikeses avatud majanduses ei mõju, kuna vahetuskursi tõus korvab algse netoekspordi kasvu 28. Kui kullastandardi tingimustes müüb USA keskpank Fed untsi kulda 100 dollariga ning Inglise Pank müüb kullauntsi 50 naelaga, siis valuutade vahetuskurss fikseerub tasemel 0,5 naela dollar 29. Ekspansiivne fiskaalpoliitika fikseeritud vahetuskursi korral sunnib riigi keskpanka suurendama raha pakkumist et takistada vahetuskursi tõusu, suurendab reaaltuluvahetuskursi tõus korvab algse netoekspordi kasvu, viib lõppkokkuvõttes IS* ja LM* kõverate nihkele paremale = kõik eelnevad on õiged 30. Kui riigi keskpank proovib suurendada raha pakkumist fikseeritud vahetuskursi korral, siis kogutulu tase ei
SKP väärtust SKP ei kajasta varimajanduse osa 14.SKP arvutamise meetodid (komponendid vaja ära tunda) Sissetulekute e tulude meetod antud territooriumil saadud kogutu Tootmise meetodil e lisandväärtuse meetod - toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimise e kulude meetodil- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind SKP= c+i+g+(x-m) c- erasektori tarbimiskulutused g avaliku sektori tarbimiskulutused i investeeringud x eksport m import x-m = netoeksport 15.SKP deflaator. Mis see on? Milline valem? Üheks oluliseks hinnaindeksiks on ka SKP deflaator. Sisemajanduse koguprodukti käsitlemisel tehakse vahet nominaalse ja reaalse sisemajanduse koguprodukti vahel. Nominaalse SKP näitajat kasutatakse jooksva aasta kogutoodangu väärtuse väljendamiseks turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et
teooria tõestamiseks sellises vormis nagu seda esitas D. Ricardo. · Erinevus absoluutsest teooriast.Isegi kui ühel riigil olemas absoluutne eelis kõikide kaupade ja teenuste suhtes, on kaubavahetus teiste riikidega võimalik. · Ühised seisukohad. Mõlemad riigid saavad kasu kaubavahetusest. Mõlemal riigil absoluutne eelis. Mõlemad riigid spetsialiseeruvad absoluutse eelise tootele. 10. Alternatiivkuludele baseeruv suhtelise eelise teooria: tekkepõhjused, püsivad alternatiivkulud, tootmisvõimaluste raja kuju, täieliku spetsialiseerumise võimalus. · Tekkepõhjused. Aitas seletada Ricardo teooriat- Niisiis omab teatud kauba tootmisel suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem. · Püsivad alternatiivkulud- on muutumatud kogu tootmisvõimaluste raja ulatuses. · Tootmisvõimaluste raja kuju on sirge. Tootmisvõimaluste rada on kõver, mis
aksioom. Selle järgi kõik kaubad vähemalt osaliselt asendavad üksteist. Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksete süsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. Kui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul: mm* = 1 / Rr (Tegemist on potentsiaalse raha multiplikaatoriga, mis annab mm* maksimaalse võimaliku väärtuse.) Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr) kus : Cr - sularaha osatähtsus; Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr Tulemus: Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas olevatest määradest kas või üks suureneb
6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad: on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on ………… Šveitsi hüvist USA hüvise kohta: 2,5 9. Kui nominaalne vahetuskurss langeb 10 protsenti, kodumaine hinnatase tõuseb 4 protsenti ning välismaine hinnatase tõuseb 6 protsenti, siis reaalne vahetuskurss langeb: 12 protsenti 10. Kui vahetuskurss on 10 Mehhiko peesot võrdub 1 USA dollar ning ostujõu pariteet
6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on 2,5 Šveitsi hüvist USA hüvise kohta: 9. Kui nominaalne vahetuskurss langeb 10 protsenti, kodumaine hinnatase tõuseb 4 protsenti ning välismaine hinnatase tõuseb 6 protsenti, siis reaalne vahetuskurss langeb: 12 protsenti 10. Kui vahetuskurss on 10 Mehhiko peesot võrdub 1 USA dollar ning ostujõu pariteet
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peak
Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures
Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU – ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu – erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast. Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast. Alternatiivkulu väljendatakse mikro-ja makroökonoomikas füüsilistes ühikutes 7
teistele majandussubjektidele kättesaadav. Raha võib paigutada ka väärtpaberitesse, osta näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiate müügist saadud tulu kasutavad ettevõtted jällegi investeeringuteks. Säästud muutuvad investeeringuteks finantsturu vahendusel. Finantsturg on turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Tänapäeval on enamik riike avatud majandusega ja sellepärast tuleb tulude ja kulude ringkäigu skeemi lülitada ka eksport ja import. Eksport (X) on oma maa kaupade müük välismaale ja import (Z) välismaal toodetud kaupade ostmine kodumaiseks kasutamiseks. Ekspordi ja impordi vahet nimetatakse puhasekspordiks (NX). Lisaks tähendab välissektori sissetoomine tulude-kulude ringkäiku seda, et me peame arvestama ka välisinvesteeringuid (If). Avatud majandus ei ole mitte ainult väliskaubandus, see on ka kapitali liikumine riikide vahel. Väljendamaks koguprodukti (SKP) väärtust, peame valima, milles seda mõõta. Kas
(2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: • (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. • (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. • (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine • Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud • Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid – kaubandusbilanss
(2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: · (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. · (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. · (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine · Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud · Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid kaubandusbilanss
See vahe ongi tootja hinnavaru. 3.13. tootja hinnavaru erinevus kasumist tootja hinnavaru on tulude ja muutuvkulude vahe: R-VC. Kasum on tulude ja kogukulude vahe: pii=R-VC- FC. Niisiis, kasum ja tootja hinnavaru erinevad püsikulude poolest. Turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal nind kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ja kvaliteediga kaupa. Seda iseloomustavad koht, aeg, hind, ostu ja müügi alternatiivkulud, ostja ja müüja kompensatsioon. Turg on peamine majanduselu reguleeriv institutsioon. Täielik konkurents täidetud on tingimused hüvise homogeensus, ruumilise ja ajalise diferentseerituse puudumine, isiklike eelistuste puudumine, ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste kvaliteedi ja hindade kohta, müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada, turg on avatud, hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. Hüvise nõudluse
kohta. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. Viib ellu riigi keskpank. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Viib llu valitsus. 18. Raha teooriad. 19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 21. Euroraha teke. 1979. a Euroopa rahasüsteem EMÜ valuutakursimehhanism, mis tähendas, et EMÜ liikmesriikide vääringute valuutakursid olid kindlaks määratud, kuid kohandatavad. Loodi arvestuslik koondühik ECU. 1998. A. kinnitas
Mõõdetakse (saamata jäänud) tuluga, millest jäädakse ilma ressursi mõnest muust (alternatiivsest) kasutusviisist loobumise tõttu. Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on diagrammijoon (graafik), mis kujutab kahe erineva hüvise valmistamise erinevaid kombinatsioone, eeldusel, et rakendatakse kõiki olemasolevaid (kättesaadavaid) tootlikke ressursse ja kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Kasvavate alternatiivkulude seadus sätestab, et alternatiivkulud suurenevad sedamööda, kuidas kasvab valmistatava toote ühikute arv. Konstantsed alternatiivkulud Mida, kuidas, kellele toota majanduse põhiküsimused Majandussüsteem on suhete süsteem, milles toimub ühiskonna majanduslik tegevus, kusjuures tavaliselt eristatakse nelja peamist 6 majandussüsteemi: tava-, käsu-, turu- ja segamajandus, kus kõigis neis
SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see SKP/ mida rohekm suudame tarbida, seda jõukamad oleme)
Majandusteadlased põhjendavad võrdelist seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel kahe asjaoluga: kõrgema hinna puhul on tootjad huvitatud suurema koguse kauba pakkumisest, sest antud kauba hind on suhteliselt kõrgem võrreldes teiste toodetavate kaupade hindadega kasvava alternatiivkulu seadus (Law of Increasing Opportunity Cost), mille kohaselt suudab tootja rohkem toota kõrgema hinna korral. Selgitus: kasvava alternatiivkulu seadus Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et ettevõte peab loobuma kasvavas koguses ühe kauba tootmisest, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Samuti võib tõlgendada, et ettevõtja peab loobuma kasvavas koguses ühest investeerimisvõimalusest, selleks, et vabastada piisavalt ressursse tema omanduses olevas ettevõttes täiendava ühiku kauba tootmiseks Kasvavate alternatiivkulude põhjus on et ressursidvõi tootmistegurid pole homogeensed
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse
asümmteetri.a 41. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika? Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemalt määral- sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi- töötu abiraha, pension, lapsehoolduspuhkus. Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest?
annaabi.ee 
