Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Makroökonoomika algkursus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intressimäär, inflatsioon, valuuta, intressimäärad, sularaha, inflatsioonimäär, deposiitraha, fisheri, rahabaas, nominaalne, multiplikaator, valuutakurss, reservimäär, reservid, rahapakkumine, real, rate, return, plus, nominaalse, ringluskiirus, kogutoodang, tasakaaluhind, pöördväärtusega, jooksev, konto, kaubandusbilanss, täishõiveLOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi. Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on rahaline fenomeen, mis näitab vahetatavate valuutade suhtelist hinda ehk riigi raha
9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator .
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP
Majapidamissektori isiklik tulu (PI – personal income) PI = RT – sotsiaalkindlustusmaksud - korporatsioonide jaotamata kasum - kasumimaksud Majapidamissektori kasutatav tulu (Yd - disposable income) Yd = isiklik tulu – isiklikud netomaksud Isiklikud netomaksud = tulumaks - riigi ning erasektori toetused majapidamistele. Yd = C + S C-tarbimiskulutused,tarbimine Reaalne SKP ×100 ¿ SKPdeflaator= Nominaalne SKP ¿ Majanduskasv – reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. SKP per capita on sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta. ostukorvimksumusu uuritavaperioodil Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0
SKP sisemajanduse koguprodukt S sääst Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused RPP = RKP amortisatsioon G avaliku sektori kulutused RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised
Rahvatulu RT on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T Majanduskasv reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. Tarbijahinnaindeks THI mõõdab uuritava perioodi tüüpilise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutust võrreldes baasperioodi ostukorvi maksumusega. Inflatsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust. Inflatsioonimäär = (THI1 THI0) / THI0 x 100 Majanduslikult mitteaktiivsed need, kes ei ole võimelised töötama või kes ei soovi töötada, nad on loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd teha. Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100.
9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika Seminarid: seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel, lahendatakse
Et pettused kinni maksta, pannakse see püsihinnale juurde. MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva
seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata. Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR
SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal 8.VersobankAS 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes Ühistulise rahaasutuse eripärad kommertspankadega võrreldes: Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele Liikmetel võrdne hääleõigus Seadusandlus: Hoiu-laenuühistu seadus Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all ! Eraisiku hoiuse intressitulu maksustatakse tulumaksuga 1 Palju kõrgemad hoiuste intressimäärad -kõrgema riski kompenseerimiseks 5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a. Kahjukindlustus(9) - lepingud riskide maandamiseks b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve
Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d
Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude näol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP
KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..............................................................................8 1.6. Majanduskasv..................................................................................................8 2. KOGUPRODUKTI MÄÄRAMINE ..................................................................11 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus
, kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust. 17. Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank ...ostma...riigi võlakirju 18. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub...tööjõu...hulka 19. Inimesi, kes arvavad, et vabu töökohti ei ole ning seetõttu on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, nimetatakse...heidutatud...töötajateks 20
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Rahaloome raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha) Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest
Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7
KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA Elektrooniline raha: EKSISTEERIB VIRTUAALSELT Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teada usaldatakse Raha garanteerimiseks on kasutatud /KATTEVARA/: a) kulda (“kuldajastu”); b) konverteeritavat valuutat; RAHABAAS c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK Emiteerib keskpank Raha emissioon – RESERV EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale
4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul. Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar- ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I Intressimäära
o tulude meetod: o rahvatulu (RT) =palk+rent+intress+kasum o SKP=RT+amortisatsioon+kaudsed maksud o kulude ehk tarbimismeetod: o SKP=tarbimine + investeeringus + valitsuse kulutused + puhaseksport o tootmismeetod: o SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang-vahetoodang= kõigi harude lõpptoodang o Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides SKPno min aa ln e
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
-kohustuste vahet Vahetuskursi otsene noteerimine. Vahetuskursi kaudne noteerimine · Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi: Otsene noteering · Välisvaluuta hind koduvaluutas Kaudne noteering · Koduvaluuta hind välisvaluutas Valuuta kallinemine ja odavnemine · Vahetuskursi muutused: Koduriigi valuuta odavnemine (depreciation) · Välisriigi valuuta hinna kallinemine koduriigi valuutas · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks odavamaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation) · Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad
Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga.
Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: a. hulgihindu b. jooksvaid turuhindu c. hinnaindeksiga korrigeeritud turuhindu d. arvutatakse spetsiaalse meetodi abil ilma, et hindu üldse kasutakse Mis ametkond tegeleb Eestis SKP arvutamisega? a. Eestis arvutab SKP-d konjuktuuriinstituut b. Eestis arvutab SKP Majandusministeerium c. Eestis arvutab SKP-d Statistikaamet d. Eestis arvutab SKP-d Eesti Pank ISLM mudel Firma võttis aastase laenu intressiga 4%. Sama perioodi inflatsioon oli 4.8%. Kui suur on reaalne intress? a. 4,8% b. -0,8% c. 4% d. 9,8% Firma laenas 100’000 eurot viieks aastaks intressiga 20% aastas. Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta pärast? a. 100000 b. 120000 c. 248852 d. 356000 Firma laenas 100’000 € viieks aastaks intressiga 20% aastas. Viie aasta keskmine hinnaindeks oli 13,7% aastas. Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta pärast? a. 100000 € b. 120000 € c
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA
Kompositsiooni viga- ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. Vale põhjuse viga- arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündusele eelneb. Mikroökonoomika- uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika- uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukut, inflatsioonimäär jne. Nõudlustabel- kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluse mõjurid: - Hind - Sissetulek - Teised antud hüvisega seotud hüviste hinnad - Maitse eelistused - Ostja ootused - Tarbijate arv turul Pakkumistabel- kajastab hüviste koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. Pakkumise mõjurid: - Hüvise hind
soovib teha tööd leiab ka tööd. Tööpuuduse määr töötute protsentuaalne osakaal tööjõus. Tööhõive määr- tööga hõivatute protsentuaalset osakaalu tööealises rahvastikus Raha- käsitlus I - üldine maksevahend, mille eest saab omandada kõiki teisi kaupu vastavalt kaupade hindadele ja raha ostujõule. Käsitlus II lisaks eelnevatele komponentidele on ka pangaarved . Emissioon- väljalaskmine, ringlusesse suunamine. Antud kontekstis siis sularaha ringlusesse suunamine keskpanga poolt. Raha loomise protsess Kommertspankade tegevus , mille käigus nad annavad laenudena välja panka hoiustatud raha. Kuna seda kasutatakse mingite tehingute eest tasumiseks jõuab see osaliselt või kogumahus tagasi panka. Selleks et keskpangal oleks ülevaade raha loomise protsessi üle kehtestab keskpank kommertspankadele kohustusliku reservi nõude- see on seaduslik summa mida kommertspangad peavad kohustuslikus korras hoidma keskpangas
Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konvergents ● Solow mudeli kohaselt peaksid vaesed riigid kasvama kiiremini kui rikkad, kuna seal on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul vähenema
annaabi.ee 
