Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturu näitajatega: Põlva maakonna makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturuga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2021, bruto, tööhõive, intressimäär, eluaseme, autorite, korterit, brutokuupalk, andmebaas, korterite, kinnisvaraturu, käesolev, majandusaasta, kvartal, maakonnas, 2018, rahvastik, uuringus, hinnas, tõnu, toompark, tabelite, skeemide, hinnangud, arutlused, tõusma, brutopalk, 2019, kogukäibe, majandustsükli, 2017, vähemaks, pank, aspx, tabelid.................................................................. 22 Lisa 2. Tehingute üldine summa........................................................................23 Lisa 3. Keskmine m2 hind..................................................................................24 Lisa 4. Kinnisvaraportraal www.kv.ee ning Maaameti kinnisvarastatistika erinevus m2 põhiselt......................................................................................... 25 Lisa 5. Jõhvi korterite ost-müük standardhälve.................................................26 Lisa 6. Rahvastiku arv Narvas, Jõhvi vallas ning linnas perioodil 01.01.2012 – 05.06.2015........................................................................................................ 27 Lisa 7. Kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõte müügis olevate korterite kohta 28 1 SISSEJUHATUS
Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil … Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse eriala magistriastme 1. kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut KORTERITE OSTU-MÜÜGITURU ANLÜÜS JA PROGNOOS PÄRNUS JA SELLE LINNAOSADES Kodutöö aines Kinnisvara rahandus Juhendaja: XXXXXX Tallinn 2019 SISUKORD 1.1. Võrdlus piirkonniti................................................................................................................3 1.2. Hinnang muutustele ja nende põhjustele..............................................................................6 2
Kõige suurem töötus on olnud kogu Eestis aastal 2000. 1.3. Brutokuupalga muutused Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmise brutopalgaga Palkade erinevusel võib olla mitmeid erinevaid põhjusi. Peamiseks põhjuseks on piirkonna üldine elatustase, ettevõtte palgapoliitika, piirkondlikust üldisest elatus- ja palgatasemest. Eesti majanduskasv on olnud viimased aastad suur ja see on toonud kaasa brutokuupalga kasvu. Tabel 1. Keskmine brutokuupalk Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 Näitajad Keskmine brutokuupalk, kroonides Tegevusala / aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Tegevusalade keskmine 4907 5510 6144 6723 7287 8073 9407 11336 Põllumajandus, jahindus 2823 3293 3896 4242 4799 5626 6808 8609 Metsamajandus 4379 5048 5219 5912 7267 8365 9105 11014
Viimasel kahel aastal pidurdas kinnisvaraturu arengut majanduslik ja sotsiaalne ebastabiilsus suur tööpuudus, elu kallinemine, madalad palgad ja ebakindlus tuleviku suhtes. 2010. aastal kasvas tehingute arv 2009. aastaga võrreldes 18%. Kinnisvara ostu-müügi huvi kasv oli ühtlane kogu Eestis. Suurimat mõju tehingute arvu kasvule avaldas korteriomanditehingute arv suurenemine ligi 3000 tehingu ehk viiendiku võrra. Võrreldes 2006. aastaga vähenes hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv üle poole. Ostu- müügitehingute koguväärtus kasvas aastaga 6%. Samal ajal oli tehingu keskmine väärtus 2010. aastal 38 857 eurot ehk kümnendiku võrra väiksem kui 2009. aastal ja poole väiksem kui kinnisvaratehingute kõrgajal 2006. aastal. Hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus vähenes aastaga ligi neljandiku ja hoonestatud kinnisasja tehingu keskmine väärtus ligi kümnendiku võrra. Korteriomandi ja eluhoonetega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15 LISA 1.....................................................................17 LISA 2.....................................................................17 1
Tehingute arv 26 42 44 45 20 42 35 Tehingute arv 157 97 Keskmine tehinguhind 70 853 83 690 91 511 58 516 80 393 81 861 73 770 Keskmine tehinguhind 76 540 78 675 Tehingusumma 12 016 853 7 627 977 Allikas: Maa ameti andmebaas. 17 Lisa 2. Ühepere elamute põhinäitajate dünaamika Pärnus 2008-2011 aastatel. Aasta 2008 2009 Kvartal I II III IV I II III IV Tehingute arv 16 21 13 16 10 10 10 18
Kuna vald planeerib uusi elamurajoone, siis on tulevikus Värska vald vägagi atraktiivne elukohana. Seda soodustab ka turvaline ja meeldiva elukeskkonnaga piirkond. Vaja on luua ettevõtluse soodustamine uute töökohtade tekkeks ja seeläbi noorte jäämine piirkonda, luues neile töökoht ja pakkudes elamispinda. 15 5. Tööhõive Töötute arv on pidevas kõikumises. Peamised probleemid, miks inimesed jäävad töötuks, on see, et kohapeal on töökohad kadunud, kuid inimesed ei saa kehva bussiliikluse, autojuhilubade puudusel või auto pidamise kulukise tõttu väljaspool kodukohta tööl käia. Värska valla tööturusurveindeks on suurem kui 1,2. Demograafilise tööturusurveindeksi analüüsi tulemusena võib öelda, et kõige paremas olukorras on tuleviku tööjõu küsimust
5.00 4.50 4.00 3.50 3.00 2.50 2.00 1.50 1.00 0.50 0.00 Australia New Zealand Austraalia kuulub majanduse arengu poolest arenenud riikide hulka. Eelmise kümnendi keskel sai Austraalia nautida kiiret hindade tõusu peamiste toorainete ekspordis ( joonis 3). See tõi kaasa enneolematu õitsengu kaevanduste investeeringutel. Kasu levis mitmel viisil: tööhõive ning palkade tõusu näol erinevates tööstusharudes üle kogu riigi. Joonis 3. Tarbija hinna inflatsioon, väljendatud protsentuaalselt. Allikas : http://www.worldbank.org/ Erinevad statistikad ning prognoosid näitavad, et Austraalia inflatsiooni määra protsent on tulevikus 2,2%- 2,5% vahel stabiliseerumas ( kuni aastani 2020, allikas: http://www.statista.com/ ) Uus Meremaa Keskpank rakendas poliitikat, mis seadis eesmärgiks hoida inflatsioon vahemikus 0– 2%
........................................................ (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja .................................................................. (õppetooli juhataja nimi ja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ........................................ (töö autori allkiri) 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. KINNISVARATURU TSÜKLITE JA NENDE MÕJUTEGURITE
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvasti
Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kättesaadavus ja tase.....
palka teenivaid töötajaid. Miinimumpalgamäära tõstmise kogumõju oli seetõttu tõenäoliselt suurem. Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped, mis olid sõlmitud pärast 2012. aasta sügisesi streike. Palk on kasvanud kiiresti ka mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine brutopalgatase ületab tegevusalade keskmist niigi rohkem kui kolmandiku võrra. Tegevusalade arvestuses kasvaski keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses (20%). Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, survestasid töötajad palgaläbirääkimisi jätkuvalt välismaale töölemineku võimalusega. Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%-lt teises kvartalis 15,4%-ni ja ehituses 6%lt 12,7%-ni. Miinimumpalga kiirem tõus keskmisega võrreldes (vastavalt 10% ja 8,5%) muutis palgajaotuse tõenäoliselt veidi ühtlasemaks. Ka heterogeensus tegevusalade lõikes on aastaga vähenenud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele .......................................
20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ............................ lk 9 Kokkuvõte ................................................................................... lk10 - 11 Kasutatud allikad ........................................................................... lk 12 2 SISSEJUHATUS Õppeaine arengu-uuringud arvestustöö eesmärgiks on vaadelda, võrrelda ja analüüsida tööhõive määra Euroopa Liidus (edaspidi EL) soo järgi 20 64 eluaastaste inimeste seas aastatel 2008 2012. Tööhõive määra leidmiseks tuleb 20 64 -aastaste tööga hõivatute arv jagada sama vanuserühma elanike koguarvuga. Antud arvestustöös esitatud näitajad on arvutatud ELi tööjõu-uuringu andmete põhjal. Uuringusse kuulusid kõik tavaleibkondade elanikud, v.a need, kes elasid antud uuringu perioodil institutsioonis (nt pansionaadis, ühiselamus) või olid haiglas
................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ................................................................................16 2.2.3. Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16
2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS Igas Euroopa riigis, kus esineb noorte tööpuudust, on välja töötatud programme ja meetmeid, et muuta olukorda tööturul paremaks ja anda noortele võimalus leida töötamisvõimalusi. Selleks, et mõista noorte tööpuuduse tõsidust, tuleb lähemalt tutvuda ka riigis rakendatavate tööpoliitika meetmetega. Tööpoliitikad on riigiti väga erinevad ja sageli on erinevaid meetmeid omavahel kombineeritud. Kuna hariduse ja tööhõive vahel valitseb tugev seos, on hariduspoliitikal enamikus riikides keskne roll. Paljudes riikides on hakatud enam panustama kutsehariduse reformimisele ja selle tihedamale sidumisele töömaailmaga. Noorte tööleaitamisel peetakse oluliseks ka õigeaegset nõustamist ja tööotsingute assisteerimist (Jaanus, 2006). 2.1 Tööpoliitika tööpuuduse vähendamiseks Eestis ja Euroopas Üks põhilisem ja edukam tööhõiveprobleemide lahendaja on tööpoliitika,
aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud Laspeyres hinnaindeks 2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana: 150(1.5) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71.5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta on töö leidmisel valmis tööd alustama otsib aktiivselt tööd 10. Eksogeensed muutujad:on fikseeritud ja mudeli välised. 11. Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul rahvusliku
mudeldatakse“ ütles Agnes Naarits. (Postimees 11. veebruar 2016) 2.2 Tööpuuduse tase 35 30 25 20 Eesti 15 Saksamaa 10 5 0 Joonis 5 Ühtlustatud töötuse määr %-des igakuised andmed (Eurostat) Eestis töötuse määr oli 2016. aasta 2. kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9% teatab Statistikaamet. Tööturul aktiivsete inimeste arve tõusis esmakordselt üle 700 000. Võrreldes 2015. aasta 2. kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui 2015. aasta 2. kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000. Võrreldes ja vaadates Saksamaa andmetega on Saksamaal olnud suurem kõikumine kui Eestis. 11 3 SOTSIAALNE KESKKOND
vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud. Majanduslikult aktiivsed ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised seda tegema (hõivatute ja töötute summa). Majanduslikult mitteaktiivsed isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Tööealised rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimise aluseks võetav rahvastik vanuses 1574 ehk tööjõu-uuringu objekt. Tööhõive määr hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus. Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr töötute osatähtsus tööjõus. 7) Rahvastiku majandusliku aktiivsuse hindamine (3 valemit) 1) tööjõus osalemise (ehk aktiivsuse) määr = 2) tööhõive määr = 3) töötuse määr = = 8) Tööturg nõudluse ja pakkumise raamistikus
2008) 4. Leivategija,L. ,,Pestitsiidid taimekaitses" Tartu 1982, 119 lk 5. Majapidamiste tööjõud aastatel 2001, 2005 ja 2007. Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteem. Minu ained. Põllumajandusökonoomika üldkursus. Õppematerjalide vaatamine. Statistilised tabelid [https://ois.emu.ee/pls/ois/tere.tulemast? pn_id_materjal=7795&pn_id_sessioon=43730060633840779780] (20.09.2008) 6. Mereste, U. ,,Majandusleksikon II" Tallinn 2003, 643 lk 7. Mõisted ja metoodika. Statistikaamet. Regionaalarengu andmebaas: majandus. Põllumajandus. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur. Tööjõud. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus_regionaalne/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_maj apidamiste_struktuur/08Toojoud/PMS201.htm] (24.09.2008) 8. Pestitsiidide tarbimine (Pestitcides consumption). FAOSTAT. ResourceSTAT- Pesticides Trade. Pestitcides Consumption [http://faostat.fao.org/site/424/DesktopDefault.aspx?PageID=424#ancor] (20.09.2008) 9. Põllumajanduslik maa (Argicultural area). FAOSTAT
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13
aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud Laspeyres hinnaindeks 2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana: 150 (1,50) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71,5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: vastab üheaegselt kõigile eelpoolnimetatud tingimustele 10. Eksogeensed muutujad: on fikseeritud ja mudeli välised Harjutus 1. Inflatsiooniga korrigeeritud SKP näitaja on: reaalne SKP 2. Pikal perioodil reaalne SKP .................
töökoolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm).[ http://www.stat.ee] Joonis 1 3 Allikas: statistikaameti andmebaas, www.stat.ee/majandus/palk/keskmine brutopalk tegevusalade järgi Joonisel 1 on näha, kuidas on kasvanud avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse osakaal. Kui aastal 1992 on avaliku halduse keskmise brutopalk 533 EEK ja selle osakaal võrreldes teiste tegevusalade keskmisest (549 EEK) on 3 % võrra väiksem, siis 2001. aastal on see juba 23 % võrra suurem tegevusalade keskmisest, kus
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise
1,000 800 600 2007 2010 400 200 0 Joonis 1. Riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused aastatel 2007 ja 2010. Allikas:Eurostati andmebaas; autorite koostatud. Kirjeldav statistika on välja toodud järgmistes tabelites. Tabel 1. Kirjeldava statistika analüüs 2007 aasta kohta. Descriptive Statistics N Minimum Maximum Mean Std. Deviation Variance Statistic Statistic Statistic Statistic Std
Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) SISUKORD SISSEJUHATUS 2007
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUS UURIMUSTÖÖ Koostaja: Tõnis Kaska EV 2. kursus Juhendaja: lektor Ü. Roosmaa Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK.......................................................4 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal..............................4 1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal......................................................................................................6 2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTAMINE EESTIS MAAKONNITI 2001. JA 2005.
Tšehhi Slovakkia Malta Rumeenia Itaalia % 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Eesti Statistika 17 Tööturg 2008. aastal alanud majanduskriisi tõttu vähenes tööhõive järgmisel kahel aastal kiiresti ja 2010. aastal kasvas töötus Eesti taasiseseisvusaja kõrgei- male tasemele. 2011. aastal paranes olukord tööturul märkimisväärselt ja 2012. aastal positiivsed arengud jätkusid. Eurostati andmetel on Eesti kaks viimast aastat olnud Euroopa Liidu kiireima tööpuuduse vähenemisega riik. Vaatamata sellele jäi 2011. aastal töötuse määr Eestis (12,5%) siiski veel EL-i keskmisega (9,7%) võrreldes märkimis- väärselt suuremaks ja alles 2012
Füüsiline isik 168 487 438 237 206 153 119 Juriidiline isik 4 10 16 16 17 27 52 Lammaste arv Kokku 289 2812 6311 6063 8545 11889 51231 Füüsiline isik 282 2759 6085 5683 7875 10170 26774 Juriidiline isik 7 53 226 380 670 1719 24457 Allikas: Statistikaameti andmebaas 9 2.4 Kitsekasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi Eesti kitsekasvatus aastal 2010 oli Karjas 1-9 keskmine karja suurus nii juriidilisel kui ka füüsilisel isikul 3 kitse (Tabel 2.). Keskmine karja suurus >=10 kitsega füüsilisel isikul keskmiselt 22 kitse. Juriidilisel isikul keskmiselt 18 kitse. (PMS009 2010) Tabel 2
Juhul kui sissetulek ei ole piisav, pole mõtet ka end väga palju edasi arendada. Sellisel juhul võiks pigem leida mõne muu tühimiku turul, mis vajab täitmist ning sellele suunale keskenduda. Muidugi on siinjuures oluline, et tehtaks seda, milles tuntakse ennasti kindlalt. Antud valdkonnaga soovib käesoleva töö autor tegeleda ka seetõttu, et niiviisi on võimalik piirkonda luua juurde mõned töökohad. Tabelis 2 on välja toodud perioodil 2009–2013 tööhõive ja töötuse määrad tööealises elanikkonnas. Tööealisteks loetakse neid inimesi, kes on vanusevahemikus 16–24 eluaastat. 14 Tabel 2. Jõgevamaa tööealiste (16-64 eluaastat) hõiveline strutuur (Statistikaamet b) ) Tööjõus osalemise Tööhõive Töötuse Aasta 15-64-aastased määr, % määr, % määr, %
Väga vana lähenemine, Aristotelesel 3, Solonil 9, Confuciusel 6 faasi jne Nii nagu täiskasvanute elu pole „jõgi ühes ja samas voolusängis“, pole ka teismeliste areng liikumine ühte ja sama teed pidi. Teid on mitmeid (palju), on kõrvalteid, on tagasipöördumisi jne. Kui situatsioonid, mida noor läbi elab, on erinevad sellest mida täiskasvanu läbi elab (õppima või tööle asumine, partneriga kooselu alustamine, eluaseme muretsemine), siis on vajalik noorte jaoks erinev poliitika. Kui mitte, siis on noori ja täiskasvanuid eristav joon sündmuse esmakordsus (noored) ja kordus (täiskasvanud). Kui räägime noorte kodutusest (Noored kodutud vanadest eraldatud. Noored – narkarid; vanad üldiselt alko või psüühiliste probleemidega.), rasestumisest, narkotarbimisest vms, siis on vaid osa neid nähtusi kirjeldavaid tunnuseid omased ainult noortele. Noorte subkultuur
brutopalgaga ui – mudeli vealiige i = 1, 2, 3, …, n, kus n on valimi maht (n=60) 1.2. Töös kasutatavad andmed Käesolevas töös kasutatavad andmed on võetud Eesti Statistikaameti kodulehelt. Autorid kasutavad töös andmeid Eesti 15 maakonna kohta aastatel 2005-2008. Seega tegemist on paneelandmetega. Kuna statistikaamet ei väljasta kõiki töös kasutatavaid andmeid suhtarvudena, siis need on leitud arvutuslikult autorite poolt, kasutades Exceli tarkvaraprogrammi. Lisaks osakaaludele on ka brutokuutasu leitud arvutuslikult brutotunnitasu ning keskmise ühe kuu töötundide arvu (168 tundi) korrutisena. Detailsed töös kasutatavad andmed on toodud töö lõpus, lisas 3. Kirjeldava statistika tabelist (vt tabel 1 ja lisa 4) on näha, et keskmise brutopalga väärtus üle kõigi maakondade on 541,9 eurot. Seejuures on brutopalga varieeruvus 467,1 eurot (minimaalne väärtus 381
annaabi.ee 
