Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusteooria I seminari vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüvis, atsi, piirkasulikkus, majapidamine, korvpalli, eelarvejoon, tarbimiseelarve, teoorias, seminar, hamburger, majandusteooria, majandusteooriasse, mjri, seminariülesanded, ratsionaalne, ratsionaalse, tarbitav, ostmise, komplektid, ostmiseks, kogused, tuletis, majapidamisteooria, lisakasu, proportsioon, pidude, korvpallitreening, leibkond, hüvisedKumb variantidest vastab paremini reaalelus kehtivale seaduspärasusele kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel? Teoreetiliselt A, aga sisuliselt B, sest iga kauba jaoks on lühiajaliselt mingi ,,mõistlik" hinnapiirkond. Kui hind tõuseb liiga kõrgeks, siis selle kauba ostmisest praktiliselt loobutakse (tegelikku sissetulekut ja teiste kaupade hind arvestades, näiteks 100 eurot pudeli piima eest?). Samuti ei ole lühiajaliselt võimalik kaupa väga suures koguses tarbida ega ratsionaalne tagavaraks koguda. Kujutage eeltoodud nõudluskõverad joonistel (kaks eraldi joonist). 14420715420128.doc 1 Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 Ülesanne 1.2. Juhan Julgel on puhkepäeval kuus tundi vaba aega ja ratsionaalse inimesena püüab ta seda kõige otstarbekamalt sisustada. Juhanil on kolm põhilist hobi: metsajooks, aiatöö ja
toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; · koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; · maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); · ühiskond on "ettevõte koostöökasude saamiseks" (J Rawls). Mikroökonoomilise majanduskäsituse arengust:
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon)
- Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel - Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus: - Majapidamise eesmärk on- on oma kogukasu maximeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. - Kaulikkus- kui inimese õnne ja heaolu mõõt. - Kaulikkus- rahulolu, mida saadakse tarbimisest - Kasulikkus on subjektiivne, hinnang sõltub indiviidist - Eeldatakse, et maitse ja eelistused ei muutu on stabiilsed. TU ja MU · Kogukasu- (Total utility) TU · Piirkasulikkus- (Marginal utility) MU
Lineaarsel nõudluskõveral on konstantne tõus, ED on muutuv nõudluskõveral liikudes, kuna see on protsentuaalsete muutuste jagatis. IV TEEMA TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS TRADITSIOONILINE PIIRKASULIKKUSE TEOORIA Tarbimine; Kaalutud tarbimisotsused; Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Majapidamise eesmärk- oma kogukasu maksimeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. Kasulikkus - kui inimese õnne ja heaolu mõõdupuu Kasulikkus rahulolu, mida saadakse kauba või teenuse tarbimisest Kasulikkuse teooria loojad: Avaldasid oma tööd peaaegu samaaegselt Hans Gossen (1810 1858) William Stanley Jevons (1835 1882) Carl Menger (1840 1921) Leon Walras (1834 1910) Alfred Marshall töötas samuti välja piirkasulikkuse teooria alused, kirjastas alles 1890.
X kogus, aga väheneval määral (positiivne, normaalkaup – esmatarbekaup), sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga kasvaval määral (positiivne, normaalkaup – luksuskaup). Gosseni I seadus – Selle kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse piirkasulikkus muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0. Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = MUn/pn. Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (price-consumption curve) kujutab
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang
Kui nõudlus D suureneb, nihkub kõver üles paremale. Kui nõudlus väheneb, siis nõudluskõver nihkub alla vasakule. Nõudluse derminandid e nõudluse mõjurid on need nõudluse suurust mõjutavad tegurid, mis suurendavad või vähendavad mingi kauba nõudlus e muudavad seost nõutava koguse ja hinna vahel. Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid koguseid. Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised
4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem on järgmine:
· Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad · Kui ülesandes pole sõna pikkperiood, siis lahendatakse lühiperioodi. · Optimaalsuseprintiip - ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalsete kuludega. Kahest eesmärgist on võimalik kätte saada üks maksimaalne tulemus või
matemaatilisi seoseid. Makroökonoomikas analüüsitakse rahvamajanduslikke agregaate vastastikuseid suhteid ja tuletatakse nende abil majanduse üldiseid seaduspärasusi. Kuna miljonite individuaalsete majandussubjektide käitumist üksikult pole võimalik uurida, kasutatakse makroökonoomikas asendusena kolme lahendust. 1)püütakse mõista üksikute ettevõtete ja majapidamiste teoreetilisi aluseid. Selleks kasutatakse lihtsutavat eeldust, et majanduses eksisteerib keskmine majapidamine ja ettevõte. Viimase käitumist uuritakse seejärel mikroökonoomika vahenditega. Majanduse kui tervikliku käitumisele liidetakse kõigi üksikute majapidamiste ja ettevõtete käitumine. ( lk 28) Mikroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel. Tervikuna vaadeldakse ka tööjõuturgu, eristamata lihttöölisi ja tipptöötajaid. Sama kehtib kapitalituru kohta ei tehta vahet aktsia ja võlakirjaturul
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus majapidamise hinnang
vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus printsiip). Kuna miljonite individuaalsete majandussubjektide käitumist üksikult pole võimalik uurida, kasutatakse makroökonoomikas asendusena kolme lähenemist. 1. Kõigepealt püütakse mõista üksikute ettevõtete ja majapidamiste käitumise teoreetilisi aluseid. Selleks kasutatakse tavaliselt lihtsustavat eeldust, et majanduses eksisteerib teatud keskmine (esinduslik) majapidamine ja ettevõte. Viimase käitumist uuritakse seejärel mikroökonoomika vahenditega. 2. Majanduse kui terviku käitumise uurimiseks liidetakse (agregeeritakse) kõigi üksikute majapidamiste ja ettevõtete käitumine. Agregeeritud põhinäitajate (hinnad, tootmismahud, tarbimine jne.) alusel tuletatakse seosed nende näitajate vahel ja analüüsitakse nimetatud seoseid. 3. Teooriat täiendatakse empiiriliste andmetega, mis kajastavad tegelikku olukorda ja seoseid majanduses
Ülesannete lahendamisel esitage ka vajalikud valemid, arvutused ja tuletuskäigud! MJRI.09.003 "SISSEJUHATUS MAJANDUSEOORIASSE" EKSAMITÖÖ 1. Millised väited on tõesed mikroökonoomilise majanduskäsituse puhul kehtivatel eeldustel koostatava majandusmudeli korral (märkige väite kõrval olevasse lahtrisse tõese väite märk "+" ja väära väite korral märk "", iga õige valik üks punkt)? Kui majapidamise tarbimiseelarve suureneb, siis Eelarvejoone tõus leitakse hüviste hindade jagatise kasvab kõigi hüviste nõudlus kaudu Ratsionaalselt käituv majandussubjekt kasutab Kui toodetav hüvistekomplekt paikneb tootmis- oma käitumise põhjendamiseks erinevaid teoree- võimaluste piiril, siis on tasakaaluhindade suhe
Mudeli tulemuste tõlgendamisel tuleb sellega arvestada. Teoreetiline mudel mõtteeksperiment, mis aitab tegelikkuse teatud aspekte mõista. Põhineb oletustel nähtuste põhjuste ja tagajärgede kohta. (kontrollimine vaatluse ja eksperimentide põhjal pole võimalik). Ökonomeetriline mudel tuletatud tegelikust majandussituatsioonist, võrrandiks on tõesed põhjuse ja tagajärje seosed. (järeldusi on võimalik praktikas kontrollida) Homo oeconomicus täiesti ratsionaalne, majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik, tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud Majandussubjektid sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid majapidamised, riik ja välismaa Majandussektorid iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja
konkreetse võrrandina. 4. Selgitage optimaalsusprintsiibi olemust ja selle erinevaid vorme (Pareto- optimaalsus, maksimaalne tulemus minimaalsete ressurssidega ja vastupidi). Optimaalsusprintsiip püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. 1) Püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressurisse juures (nt kindla sissetulekuga majapidamine makimeerib ostudes saadavat rõõmu, kas, heaolu) 2) Püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus min kulude ehk ressurssidega (nt soovib majapidamine saada kõhu täis min kulutades) 5. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline majanduskäsitlus? Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesside üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt. 6
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3
tõuseb,võib ettevõte tootmist vähendada ehk pakkuda) · Hüvise tootmistehnoloogia (parem tehnoloogia [vähem kulusid] võimaldab toota rohkem) · ootused (ennustades tootele lähitulevikus hinnatõusu,võib pakkuda praegu vähem ja suurendada tootmist hiljem) 7) Hüviste tüübid (normaal-,inferioorne,asendus- ja täiendhüvis) o normaalhüvis- hüvis,mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades o inferioornehüvis- hüvis,mille nõudlus väheneb sissetuleku kasvades o asendushüvis-ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise (õunad pirnid,kohv tee) o täiendhüvis- ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise (autod ja kütus)
piiratud eelarvega, firmad kasumit piiratud tootmisvõimalustega, valitsus ühiskonna 10 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 heaolu piiratud riigieelarvega. Loomulikult saab probleemi püstitada ka vastupidi, kus minimeeritakse kulutusi, et saavutada soovitud eesmärk (nt majapidamine soovib käia turismireisil Indias minimaalsete kuludega jne). Ø Alternatiiv- ehk loobumiskulu Ressursside piiratusega kaasneb alati ka alternatiivkulu ehk loobumiskulu, sest piiratud ressursside tingimustes on inimesed sunnitud pidevalt tegema valikuid. Valides õhtul kinoseansi asemel teatrietenduse, on teatri alternatiivkulu kinoseanss. Seega inimeste igapäevaste valikutega kaasneb alati ka alternatiivkulu, mis on
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d
Üks õige: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist b. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist Küsimus 6 Küsimuse tekst Tarbija valikuteooria eeldab, et Vali üks: a. tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust b. tarbijatel on piiratud sissetulek c. tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust d. kõiki nimetatuid Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata joonist) Vali üks: a. teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne b. liikuma punkti N c. ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X d. ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y Küsimus 8 Küsimuse tekst Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus
Tarbija kohanemisaeg Hinnatase Elastsus = suhteline muutus koguses / suhteline muutus hinnas Q Q = p p Sõltumata hinnast joon iga päev 5 tassi kohvi mitte-elastne Rongipileti hinna langemine suurendab reisijate arvu ent see ei kata tulemi vähenemist ? Kui õunte hing langeb 10% siis söön ma neid poole rohkem elastne Ülesanne: P=10-Q 26.02 Majapidamisteooria Majapidamine - majandusüksus millel on ühine eelarve ja sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbivate hüviste nõudlus o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumis turul Kasulikkus (U) Kogukasulikkus on kasu või rahulolu mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest
Valmis jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne b. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega c. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune d. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed Küsimus 30 Piirkasulikkuse all mõistetakse: Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija
Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär 12. Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14
Valmis koordinaatide alguspunktist. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. Küsimus 17 Kui tarbija sissetulek on 20 € ning tarbimist kirjeldab juurersolev Valmis eelarvejoon, siis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: kauba A hind on 2 € ja B hind 4 € kauba A hind on 4 € ja B hind 2 € tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 € eest seda 10 tk, seega hüvise
Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku tarbimisest saadud täiendavat kasulikkust (teisisõnu - piirkasulikkust), mis aga tarbimismahu suurenedes järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud, siis järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka kogukasulikkus kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist. Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab. Küsimuse tekst Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
valmistama rohkem neid kaupu, millel suurem nõudlus ja hinnad on seetõttu kõrgemad 3) tulude jaotaja ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa odavamalt, saavad rohkem kasumit Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Piirkasulikkuse teooria mõõdab täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadavat kasulikkus. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga Samasuskõverate teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuste alusel. Konkreetse majapidamise eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon (iga majapidamise jaoks erinev), mis seab erinevad
c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki lo
d. Keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu kõverad e. Keskmine püsikulu ja keskmine muutuvkulu kõverad Tagasiside Õige vastus on: Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist b. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku c
- Ressursside piiratus ajas muutub - Inimene läheb tootmisest välja masinad - Homo oeconomicus tundetu, ratsionaalselt käituv inimene, taotleb oma eesmärke Opportunity cost selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma. Alternatiiv ehk loobumiskulu. · Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine. Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria Household = majapidamine Ühine eelarve ja ühised majanduslikud oskused majanduslik inimeste grupp. Homo economicus tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv. Tarbimiskomplekt/pakett toiduained, peavari, transport, prillid. Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb. Inimene valib endale tarbimiskomplekti (mille järgi?), iga majapidamise tootmisotsused : 1) Kasulikkus 2) Hind 3) Sissetulek
c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3 Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : Vali üks: a. kõik variandid on õiged b. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Küsimus 4 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit: Vali üks: a. töö b. maa c. kapital d. raha e. ettevõtlus Tagasiside
annaabi.ee 
