aasta reaalne Complete SKP mõõdetuna 1995. aasta püsivhindades on: Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: 40 mlrd dollarit 32 mlrd dollarit 30 mlrd dollarit 36 mlrd dollarit 43,2 mlrd dollarit Question 10 Muutused lõpptoodangu kvaliteedis Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks ei kajastu otseselt SKP-s, kui seda ei kajasta lõpptoodangu turuhindade muutus põhjustavad varude suurenemist on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP
koostada prognoose. -netointressid RKP e rahvamajanduse +valitsuse ülekandemaxed isikutele koguprodukt- kõigi antud riigi +ärinduslikud õlekanded rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud intressidest mingil ajaperioodil (1 aasta) toodetud +isikl. Dividendidelt. kaupade aj teenuste arvestamine. = PI majapidamissektori isiklik Riigisiseselt ja väljapool seda tulu toodetud lõpptoodangu väärtus - isiklikud netomaxud turuhidades.aitab hinnata maj =Yd kasutatav isiklik tulu (DPI) arengut. -eratarbimiskulutused C SKP sisemajanduse koguprodukt- = S isiklikud säästud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses ( resident ja mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod-
aij = ----- xj Kõik otsekulukoefitsendid moodustavad otsekulukoefitsentide maatriksi A: a11 a1n A = an1 ann Kui avaldada otsekulukoefitsentide valemist vahetarbimine, siis saame xij = aij xj. Nüüd saame harude vahetarbimised xij asendada avaldisega aij xj: a11 x1 + + a1n xn y1 x1 + = an1 x1 + + ann xn yn xn Selline asendus võimaldab uurida lõpptoodangu või kogutoodangu muutuste tagajärgi olemasoleva tootmistehnoloogia korral. 3 Vastavalt maatriksite korrutamise reeglile võime kirjutada: a11 a1n x1 y1 x1 + = an1 ann xn yn xn ehk AX + Y = X.
4 Kui riigi SKP väljendatuna 2000. aasta jooksevhindades on 36 mlrd dollarit ja aastail 1995-2000 tõusis üldine hinnatase riigis 20%, siis 2000. aasta reaalne SKP mõõdetuna 1995. aasta püsivhindades on: Vali üks või enam: 32 mlrd dollarit 36 mlrd dollarit 43,2 mlrd dollarit 30 mlrd dollarit 40 mlrd dollarit Tagasiside Reaalse SKP leidmiseks korrigeeritakse jooksva aasta nominaalse SKP väärtust baasaasta hinnaiindeksiga. Küsimus 10 Muutused lõpptoodangu kvaliteedis Vali üks või enam: ei kajastu otseselt SKP-s, kui seda ei kajasta lõpptoodangu turuhindade muutus suurendavad RKP-d, kuid mitte SKP-d kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks põhjustavad varude suurenemist on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP Tagasiside Lõpptoodangu kvaliteeti SKP arvestuses eraldi ei vaadelda. Küsimus 11 Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks:
sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. - Vale Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. - Tõene Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõene Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. - Vale Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõene Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. – Vale Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on maksud. – Tõene Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises
I. SKP arvestamine tulumeetodil Rahvatulu ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu Amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT- MAKSUD SIOON II. SKP arvutamine kulumeetodil Kulude liigid: Investeeringud, Puhaseksport(ekspordi-impordi vahe), Valitsuse kulutused ja Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS=LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada
kulutused eksport Eratarbimine Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoo- dangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS = LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprot- sessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tabel 13.1. Jalgratta hinna kujunemine
Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku
15.Mis on tööjõupuudus? olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine 16.Mis on töörände positiivsed ja negatiivsed küljed? Positiivne: tööpuudusevähenemine, töökogemuse omandamine välismaiste kontaktide loomine. Negatiivne : struktuurne tööpuudus, haritud tööjõu lahkumine teise piirkonda või välismaale 17.Mis on passiivne tööhõivepoliitika? riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega 18.Mis on eratarbimine? Majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. 19.Mis on avalik tarbimine? Avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks 20.Kas Teie olete ratsionaalne tarbija? Põhjendage oma vastust. Jah, kuna rahuldan kõige pealt oma peamised vajadused ning mida saan endale lubada. 21.Kas olete teadlik ja vastutustundlik tarbija? Põhjendage oma vastust. Arvan, et mitte kuna ma tihti pole kindel , kus on tehtud toode mida ostan. Kuid kui ostan mingit teenust uurin
mingi maalapi 1 ha korrutatakse see kahe kaalukordajaga. Topeltarvestus.. Kui mingi maalapp pakub ühteaegu mitut ökosüsteemi teenust, siis läheb neist arvesse vaid üks. Et vältida topeltarvestust, ei tohi omavahel liita vahetoodangu ega lõpptoodangu materjali- ega energiakasutust, sest esimene on ju tegelikult osa teisest. Riikide ököjalajälg Nii maailmas üldiselt kui ka ökojalajälje uuringute raames on luubi all impordi ja ekspordiga kaasnev keskkonnakoormuse ümberjaotus. Riikide ökojalajälge hinnates arvestatakse kindlasti väliskaubandusinfot: riiki imporditud hüved suurendavad ja riigist eksporditud hüved vähendavad riigi ökojalajälge. Eesti koht maailmas
arvatud. Tähistame tarbimise C-ga, investeeringud I-ga, valitsuse kulutused (koos kaudsete maksudega) Gt-ga saame: SKP turuhindades = C + I + Gt. Kõrged kaudsed maksud tõstavad kaupade ja teenuste hindu. Kuigi toodang turuhindades kasvab, võib tegelik kaupade kogus jääda muutumatuks. Seega annab reaalsema pildi SKP tegurikuluna: SKP tegurikuluna Y = C + I + G Ti, kus Ti -- kaudsed maksud ja G -- valitsuse kulutused. Viimase võrduse parem pool on lõppkulutuste ja lõpptoodangu mõõt SKP-s, mõlemad väljendatuna tegurikuluna. Vasak pool on SKP tulude mõõt tegurikuludes. Tegurite eest tasumise ja tulude kaudu saavad majapidamised tulu täpselt võrdselt ettevõtete tegelikult loodud puhastoodangu väärtusega. Seega on koguprodukt, kogukulutused ja kogutulu tegurikuludes mõõdetuna võrdsed suurused. Ettevõtted teevad tegurikulutusi (Y) selleks, et tasuda majapidamistele tootmistegurite eest
ei halvene kui lisanduv täiustus või muutus majanduses parandab 1 in. olukorda samal ajal kui see halvendab kellegi olukorda, siis on majandus sotsiaalmajanduslikult efektiivne või Pareto optimaalne Pareto effektiivsus- ressursside jaotus, mille korral ei saa mitte kellegi olukord ressursside ümberjaotamisel muuta paremaks, ilma et kellegi teise olukord ei muutuks halvemaks SKP (sisemajanduse koguprodukt)- antud riigis enamasti 1 aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma (vaheproduktid ei lähe SKP-sse) SKP= kodumajapidamiste tarbimiskulud (C) + investeeringud (I) + avaliku sektori tarbimiskulud (G) ning netoeksport (X-M) RKP (rahvuslik koguprodukt)- mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (ehk residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda tooetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmast netosissetulekut kodumaiste (residentidele
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 23 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuznets'i hüpoteesi kohaselt võib ebavõrdsuse liigne süvenemine hakata pärssima majanduse arengut. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 24 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 25 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine on seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 26 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
midagi osta. Antud koolkonna väited võib kokkuvõtlikult sõnastada alljärgnevat: 1. Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni); 2. Väliskaubandust tuleks reguleerida soodustamaks väärismetallide riiki sissevoolu; 3. Toetada poliitikaid, mis edendasid odava tooraine sissevedu, lisaväärtuse andmist kohalikus tööstuses ning lõpptoodangu väljavedu (eksporti); 4. Toetada importtolle, mille eesmärgiks on kohalike tootjate kaitsmine ja kulla ning muude väärismetallide väljaveo takistamine; 5. Toetada poliitikaid, mis suurendaksid rahvastiku juurdekasvu; 6. Hoida palgad madalal. Vahendina nähti reguleeritud kaubandust. Kaubanduse abil tugevdada riiki. Merkantilismi termini võttis kasutusele Prantsuse poliitik, krahv MIRABEAU (tegelane Prantsuse revolutsiooni päevilt) 1736. Aastal.
d) isiklikku isiklikku tulu, tulu, millest millest on on lahutatud lahutatud isiklikud isiklikud netomaksud. netomaksud. 14. SKP on: a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta; b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades; c) riigi poolt toodetud vara, millele lisandub sõjasaagina saadud vara (v.a. sõralised ja sarvilised); d) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud 8 (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15. Sisemajanduse puhasprodukt SPP on: a) toodang, toodang mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud;
vastavalt teistele elementidele. Hind on primaarne, siis kui kaubandusvõrk esitab tootjale toote hinna; hind kujundab toote Kulusid, mis jäävad alles ka siis, kui toodang on kahanenud nullini nimetatakse püsivateks kuludeks. ( rent, amortisatsioon, palk). Ideaalkonkurents puuduvad igasugused takistused. Hinna ülempiir välistegurid ( nõudlus, turg) , Hinna alampiir sisetegurid (kulud, toote omahind). Alampiir ja ülempiir samal tasandil, siis kasumit ei teki. TURUSTUS e jaotus Lõpptoodangu/teenuse viimine tarbijani. Turustamine (jaotamine): 1) intensiivne --> kasutatakse kõiki võimalikke väljapääse turule. (helistamine, internet, kataloogid, loosungid jne). 2) Selektiivne e valiv --> kasutatakse paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse turule. 3) Ekslussiivne --> kasutatakse ainult ühte vahendajat, kes toob toote turule. Jaotuskompleksi komponendid: -firma võimalused ( raha ei tohi seista, raha peab tegema )
rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema perioodi jooksul Makroökonoomika tähtsaimad agregaatnäitajad: SKP- antud riigis teatud ajaperioodi jooksul valminud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses, sõltumata kes on sellise toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. RKP- tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse e residentide poolt riigi majandusterritooriumile ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. SKP arvutamise meetodid: *Nominaalne SKP(inflatsiooniga korrigeerimata)- arvutatakse, kasutades antud jooksva aasta hüviste ja teenuste turuhindasid
lõppkokkuvõttes kasu, kuna tekitab inflatsiooni. Antud koolkonna väited võib kokkuvõtlikult sõnastada alljärgnevat: 1. Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni); 2. Väliskaubandust tuleks reguleerida soodustamaks väärismetallide riiki sissevoolu; 3. Toetada poliitikaid, mis edendasid odava tooraine sissevedu, lisaväärtuse andmist kohalikus tööstuses ning lõpptoodangu väljavedu (eksporti); 4. Toetada importtolle, mille eesmärgiks on kohalike tootjate kaitsmine ja kulla ning muude väärismetallide väljaveo takistamine; 5. Toetada poliitikaid, mis suurendaksid rahvastiku juurdekasvu; 6. Hoida palgad madalal. Füsiokraadid Pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisobjektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist.
-saada võimalikult objektiivne ülevaate riigi sise- ning rahvusliku majanduse arengust -teha makromajanduse analüüsi -koostada arenguprognoose. Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil 1.2. Majandusliku aktiivsuse väärtuseline mõõt sisemajanduse koguprodukt SKP Sisemajanduse koguprodukt SKP on antud riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu (lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks, ekspordiks kasutatavate toodete ja teenuste) kogusumma rahalises väljenduses. Sisemajanduse koguprodukt SKP (ingl. GDP) mõõdab riigi majandusterritooriumil asuvate majandusagentide (residentide ja mitteresidentide) majandustegevuse lõppresultaati teatud ajaperioodil. EHK mõõdetakse lõpptoodangut (mis on valmistatud riigi majandusterritooriumil) mingil ajaperioodil (aasta või kvartal)
Alustatud kolmapäev, 20 detsember 2017, 16:14 Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 20 detsember 2017, 17:06 Aega kulus 52 min 27 sekundit Hinne 48.0, maksimaalne 60.0 (80%) Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0
tingitud suurettevõtete puudusest ning pankadest kes pole suutnud laenu andmisele järele anda. Tegelikkuses on majanduslanguse põhjustanud veel väga paljud muud tegurid, mida me niivõrd kohe tähele ei panegi. Niisiis, kas me oleme võimelised majanduskasvu jaoks midagi tegema ja millisena näen oma osa selles? Jälgides eri majandussektorites tööjõu vajadust ning võrreldes seda pakutava tööjõu kvalifikatsiooniga selgub, et tööliste oskused ja sellega seotud lõpptoodangu kvaliteet ei vasta enam tänapäeva konkurentsitingimustele. Tulemuseks ongi tarbija heaolu vähenemine, teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne. Näiteks ehitusbuumi tõttu oli järsult kasvanud vajadus ehitajate järele ning oli kujunenud olukord, kus tahest tahtmata ehitas see, kes oskas kellut käes hoida või saega tööd teha ilma, et selle pärast näpust ilma peaks jääma. Milles on siis probleem
b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 33. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c.* aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel, d. reaal ja nominaalpalga vahel. 35. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b
lahti ja ta asendatakse uue tehnoloogiaimega. See tekitabki inimestes tunde, et raha eest ostetavad reaalsed esemed kujundavad kogu elu ja on tähtsamad kui inimesed. Kellele aga on vaja tehnoloogiat, kui puudub maksujõuline klientuur, sest töökohtadel on masinad.Üha arenev maailm ei tohiks vahetada esimesel kohal olevat inimest mille muu vastu välja, sest kaotatud töökoht tehases võrdub ka kaotatud lõpptoodangu kliendiga. Inimesed peaksid jõudma tõdemuseni, et raha teeb elu vaid lihtsamaks, kui rohkemate pingutustega saavutatud tulemus on iseendale väärtuslikum ja planeedil, kus valitsevad inimesed, ka loomulikum ja tahestahtmata õigem. Raha omamist ei peaks pidama privileegiks, mis toob nii ehk naa kaasa ainult head. Pigem tuleks alati kõik ostud esmalt läbi mõelda, vältimaks ebameeldivaid tagajärgi. Hindamistväärt on võime müüa,osta seda, mis on vajalik ja teeb rõõmsamaks
müügijuhtimine - müügiorganisatsiooni efektiivsuse prognoosimine, jälgimine ja juhtimine Turundus -müügikampaaniate haldamine, sihtrühmade valimine, turunduse efektiivsuse jälgimine ja juhtimine Teenindus - järelteeninduse ja kliendi probleemide haldus. SCM ehk tarneahela juhtimise süsteem Tarneahela hõlmab endasse tooraine, pool- ja valmistoodete liikumist ja ladustamist alates tooraine lähteasukohast kuni lõpptoodangu tarbimiskohani. Tarneahela juhtimise kujutab endast toote või teenuse tootmise ja lõpptarbijale tarnimisega seotud äriüksuste tegevuse koordineeritud juhtimist eesmärgiga tõsta ahela kui terviku ja kõigi tema liimete efektiivsust ja nende poolt loodavat väärtust. SCM on sisseostu-, logistika-, tootmise-, finantsjuhtimise, müügi ning klienditeeninduse integreeritud ühisosa üle kõigi tarneahelas osalevate ettevõtete
väärtust? lisaväärtuse andmist efektiivsusega kaupade vahetuskurss rahvusvahelisel pole homogeensed, kaupu ja töökülluslik kohalikus tööstuses tuleneb kahest riik hakkab ning lõpptoodangu aspektist: nende eksportima väljavedu haruldusest ja nende tööjõumahukaid tootmiseks kaupu
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 43 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 44 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 45 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 46 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
28. Mis on ametiühing? Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel selleks, et töötajate ühisel jõul ja koostöös tööandjaga parandada töö- ja elutingimusi ning kaitsta töötajate õigusi ja huve. Ametiühingud on sõltumatud tööandjatest, riigiasutustest ning teistest organisatsioonidest. Tarbimine 29. Eratarbimine ja avalik tarbimine. Töö mõlemal juhul ka näiteid. Eratarbimine, mis on majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks, nt: ostetakse elektrit. Avalik tarbimine, mis on avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks, nt: tänavavalgustus. 30. Tarbimiskäitumisest Eestis 2011. aastal. Nimeta suuremad kuluartiklid. Saastekvoodi müük ja eurotoetused, investeeringud. 31. Mis on vastutustundlik tarbimine? Nimeta näpunäiteid. Vastutustundlik tarbimine on pigem omatoodete tarbimine, kui mõistusetu laristamine ja
7)Organisatsioonist põhjustatud mastaabisääst. 8)Tootmise üldkulude jagamine 9)Finantssääst ja Profiilisääst. 32. Negatiivse mastaabisäästu põhjused 1)Juhtimisprobleemid 2)Töötaja võib tunda end juhtimisest kõrvalejäetuna, kui tema töö igav on. 3)Ettevõtte sisesed suhted halvenevad. 4)Üks masin seiskub, terve liin siis seisma jääb! 33. Tootmise paiknemine Tootmises tehtavaid kulusid mõjutab ettevõtte asukoht ja geograafiline kaugus tootmisteguritest ja lõpptoodangu turust. Seega ideaalis soovib ettevõte olla võimalikult lähedal nii tootmisteguritele kui ka turule. Üldiselt kehtib reegel, et kui toormaterjali transport on kallim, kui lõpptoodangu oma, siis ettevõte peaks tehase ehitama võimalikult lähedale toormaterjalile ning vastupidi. 34. Tootmistegurite optimaalne kombinatsioon Eeldame, et pikal perioodil on kõik tootmistegurid muudetavad. Seega saab ettevõte valida, milliseid tootmistegurite kombinatsioone ta kasutab
eripärasid. Majandusteoorias näeb tootmisfunktsiooni üldkuju välja alljärgnev: 𝑌𝑡 = 𝐴𝑡 𝑓(𝐾𝑡 , 𝐿𝑡 , 𝑁𝑡 ) kus Yt on põllumajanduses loodud lisandunud väärtus aastal t ning Kt, Lt ja Nt on aastal t kasutatud kapitali, töö ja maa hulk. At iseloomustab majanduse ja tehnoloogia arengust tingitud kasvu, mis ei ole otseses sõltuvuses tootjate otsustest. Erinevatel tootmise sisenditel on aga erinev mõju lõpptoodangu kujunemisele. Tootmisfunktsiooni koostamine aitab sügavamalt mõista erinevate tootmistegurite osatähtsust. Tootmistegurite omavahelisel asendamisel on samuti omad piirid. Hinnates tootmisfunktsiooni parameetreid on võimalik analüüsida, missuguses vahekorras on näiteks võimalik asendada inimtöötunde masintöötundidega, et tootmise tase sealjuures ei muutuks. Lisaks tootja poolt otseselt kontrollitavatele tootmisteguritele mõjutavad lõpptoodangut ka näiteks üldine
SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 18. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd C = -300 + 0,4*500 = -100 a. 600 b. 0 c. -100 d. -300 19. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe- ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c. aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel d. reaal- ja nominaalpalga vahel 21. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b
pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 15 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kasvab. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Muutused lõpptoodangu kvaliteedis on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 17 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis rahabaas kasvab. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 18 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
kuid ettevõtte külastusel selgus, et kohati just tarbija konservatiivsuse tõttu ei saa nii kiirelt uuendustega kaasas käia, kui ettevõte ise suudaks. Nimelt ei pidavat kvaliteedi seisukohast mingisugust vahet olema, kas liiter jäätist on pakendatud papist risttahukasse, plastist topsi või kilest silindri laadsesse pakendisse. Küll pidavat aga pakendist ja selleks kasutatavast tootmisprotsessist väga suur omahinna vahe tulema, mis tingib tegelikult ka suures osas lõpptoodangu hinnaerisused. Papist risttahukate täitmiseks kasutatakse üsna suures oass käsitööd, kui kahe alternatiivi puhul saadakse hakkama masinatega. Premia on proovinud kvaliteetset jäätist ka kilest tuubist müüa, kuid tarbijate vastuseisu tõttu on endiselt kasutusel ka papist karbid. Nad on katsetanud ka papist karpide täitmiseks sobivat tootmisliini, kuid kuna selle veategur karpide kokku liimimisel osutus liiga kõrgeks, siis on sõna otseses mõttes
kasutamisest 29) Kulude tulude ringkäik (joonis) 30) Sisemajanduse koguprodukt SKP (Gross domestic product GDP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 31) Rahvuslik koguprodukt RKP ( 32) Kulutuste lähenemisviis e tarbimiste lähenemisviis (Expenditure approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks vastavalt selle turuväärtusele. a. Tarbimiskulutused C - (Consumption expenditures) on majapidamiste poolt aasta jooksul tehtud kulutused toodetud kaupadele ja teenustele. (Tooted on loodud ja kodumajapidamised on need ostnud) b. Investeerimiskulutused I (Investment expenditure) on kulutused, mis on tehakse kapitalikaupade/püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid totmisprotsesseis pikema aja vältel
tulu/kasu. · NT:ühissaun, koolitoitlustus 7) Investeeringud · kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus · Enamasti raha. Väärtpaberitesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse jne · Investeeringu kasulikkuse mõistmiseks tuleb arvestada ka raha ajaväärtust · Tihti ka uute seadmete, maja jms ost · Tihti ka hariduse omandamisega seotud kulutusi peetakse investeeringuks 8) Eratarbimine · Majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks · Sõltub sellest, kui suur on inimeste sissetulek, kui palju nad säästavad ja kui suure osa valitsus maksude näol ära võtab. 9) Nõudjad · tarbijad, kes turul midagi ostavad Pakkujad · tootjad 10) Asenduskaup · hindu kõrvutades on võimalik asendada kaupa soodsamaga Täienduskaup · kaup, millest inimesed, kes on majanduslikes raskustes, võivad loobuda 11) Subsiidium
tulemuseni jõudmiseks.Eelised:Lihtne:otseses sõltuvuses toodangu hulgast;toodangu omahinnas on töötasu suurus tooteühikule püsiv,mis võimaldab tööandjal säilitada stabiilset hinda;Töö tasustamise aluseks olev resultaat on visuaalselt mõõdetav.Enne tööle asumist k/lepe.Puudused:Tööandjale pole tagatud toodangu valmimine talle sobivaks ajaks,sest aega pole ette antud;Tööline ei pööra tähelepanu kvaliteedi tõstmisele;Igasugune muudatus lõpptoodangu eest tasumise vormides võib kaasa tuua töölise käitumise, mis ei pruugi vastata tööandja huvidele. Ajatasu eelised:Töötasu määramise alused on lihtsad ja selged;Ajakulu määramisel-mis ajal lõpetada töö?Ajaarvestamise korralus on lihtne,vähe kirjatööd ja kulutusi;Etteantud tööaja jooksul saab paindlikult anda lisakorraldusi kui selleks on vajadusi.Puudused:Ei motiveeri töölist tööaega
võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Vali üks: Tõene Väär Üheks kogunõudmise kõvera negatiivset tõusu põhjustavaks teguriks on raha reaalväärtuse efekt - hinnataseme tõus toob kaasa hüviste ostuvõime vähenemise. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudlus suureneb, kui riigi perepoliitika soosib keskmise sünnitusea langemist ning laste arvu suurenemist. Vali üks: Tõene Väär Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Vali üks: Tõene Väär Majanduslangust iseloomustab muuhulgas tööpuuduse suurenemine. Vali üks: Tõene Väär
või müügitulu kui tasu kapitali ja loodusressursside eest). Need moodustavad majapidamiste sissetuleku. Ettevõtted muudavad tootmistegurid hüvisteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Hüviste müügist saadav raha moodustab ettevõtete tulu. Nii kodumajapidamised kui ettevõtted maksavad valitusele makse ja saavad valitsuselt tulusiirdeid (toetused, subsiidiumid). 29. kulutuste lähenemisviis (Koguprodukti arvutamise viisid) korral kasutatakse SKP komponentidena lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutusi: liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete
TEENINDUS JA PUHKEMAJANDUS 75. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi; Teenuste klassifikatsioon: isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne) tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport, reklaam, turvateenus jne) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas avaliku sektori teenused ehk sotsiaalteenused osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt või riigi (omavalitsuse) poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras (haridus, politsei, meditsiin, piirivalve, looduskaitse jne) ja mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest. Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused:
Isikuteenused Tegemist on lõpptarbimisega: Näiteks: juuksur, maniküür, tarbija maksab vahetult saadud restoranis maksad söögi teenuse eest eest jne. Tootja- ehk Osutatakse kaupade või Nt: uurimis- ja arendustöö, äriteenused isikuteenuste tootmiprotsessis ja turustamine, transport jms nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas. Avaliku sektori Riik või omavalitsus korraldab need Nt: riigikaitse, arstiabi, teenused teenused inimestelt ja ettevõttedelt haridus kogutud maksuraha eest. Avalikke teenuseid osutavad kas riigiasutused ise või ostetakse need mõnelt ettevõttelt Avalike teenuste osakaal majanduses kasvas 20. sajandi keskpaigas seoses
samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B · banaanivabariik majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte · bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali
vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B banaanivabariik – majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali
koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest SKP võetakse arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus. Lõpptoodang- hüviseid, mida kasutatakse tarbimiseks, mitte aga edasiseks töötlemiseks/ edasimüügiks. Sisemajanduse koguprodukti koostisesse kuuluvad lõpphüvised arvestatakse kokku nende turuhindade abil. Hüvised, millel ei ole turuhinda, võetakse sisemajanduse koguproduktis arvesse vastavalt nende loomiseks tehtud kulutustele (näiteks haridus ja tervishoid). SKP suurust on võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod.
SKT sisemajanduse koguprodukt, mis moodustub tarbimiskuludest, investeeringutest, puhas ekspordist ja valitsuse kuludest RKT - aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo Kulumeetod hindamisel kasutatakse turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu ja kulumeetodit ning nende meetodite kombinatsioone. Lisaväärtuse meetod tootmiseks kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust 8.Majanduse tasakaalustatud areng. Klassikute ja keyenistide põhiseisukohad. Kogunõudlus ja pakkumine. Mõjutavad tegurid. Joonised. 3 Pakkumiskõver Nõudluskõver Kogunõudlus - majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus Mõjutavad tegurid: Tarbijate eelistuste muutumine, investeeringute taseme
Hiina, Türgi, USA, EL jt. 80. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi; Teenuste klassifikatsioon: isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne) tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport, reklaam, turvateenus jne) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas avaliku sektori teenused ehk sotsiaalteenused osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt või riigi (omavalitsuse) poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras (haridus, politsei, meditsiin, piirivalve, looduskaitse jne) ja mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest. Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused: Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad
T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED Y Y – teguritulud, T – tasu hüviste eest 7. Mis on teguriturg ja toodete turg? a. Teguriturg – Pakuvad majapidamised ettevõtetele tootmistegureid, et teenida tulu. b. Toodete turg - 8. Kulutuste- ja sissetulekute lähenemisviis a. Kulutuste lähenemisviis – Liidetakse kokku kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. b. Sissetulekute lähenemisviis – Tarbimine, säästmine ja investeerimine. 9. Tarbimine, säästmine ja investeerimine. Millistest elementidest koosnevad kogukulutused. Tähised! (säästmine on sisuliselt tänasest tarbimisest loobumine tulevase tarbimise kasuks. Põhimõtteliselt on säästmine see osa sissetulekutest, mida inimesed ei kuluta tarbimiskaupadele
kasutab, on iseasi. Levinud müüdi kohaselt tähendab madalam maksumäär, et rikas läheb rikkamaks ja vaene vaesemaks. Rikkad saavad rikkamaks minna justkui vaid vaeste arvelt. Et kui rikastel läheb hästi, siis läheb vaestel halvasti ja vastupidi – vaeste olukorra parandamine saab toimuda vaid rikaste heaolu kärpides. Tegelikult võidavad majanduskasvust kõik. Sisemajanduse koguprodukt SKP väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP on riigi residentide ja mitteresidentide majandustegevuse lõppresultaat vaadeldava riigi majandusterritooriumil vaadeldaval ajaperioodil. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Reaalne SKP Koguprodukti arvutamisel tuleb eristada nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud SKP-d.
väljendatakse %-des SKP deflaator on kõikide SKP- sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks 5. SKP tootmise meetodil SKP TOOTMISE MEETOD Lisand väärtused Põllumajanduses Tööstuses Teeninduses Valitsussektoris + netomaksud toodetele Tootmise meetod Tootmise meetodi puhul arvutatakse kokku erinevates majandusharudes loodud lisandväärtus. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade ja teenuste ning töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Näiteks võib tuua leivapätsi väärtuse kujunemise - selle hinna sees on põllumehe, pagari ja poemüüja töö, kuid selleks et ei toimuks mitmekordset hindamist, on vaja arvesse võtta ainult iga lüli poolt lisatud väärtus. Tavaliselt esitatakse SKP tootmise meetodil olulisemate majandusharude lõikes. Kui vaadata, millised on Eesti olulisimad majandusharud ja kuidas need on viimase seitsme aastaga muutunud, siis on näha eelkõige primaarsektori (põllumajandus,
eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta liising kapitali ja kasutusrent likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav vara lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks
statistika ei ole võrreldav tänasega), ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis. Teiste arvates ei ole sellisel vahetoodangu eraldi arvestamisel majanduslikku sisu, mistõttu puudub ka vajadus erineva termini jaoks. Tavakasutuses on SKP ning SKT ekvivalentsed (Eesti Keele Instituut soovitab SKT-d) ning arvestavad üksnes lõpptoodangu hulka. Sisemajanduse kogutoodang ja eriti sellest tuletatud näitaja sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kuuluvad kõige kasutatavamate majandusnäitajate hulka. Sotsiaaldemograafilised näitajad 1. Loomulik iive: -1 394 2. Imikusuremus: 3.6 last 3. Laste arv peres: 1,62 lapsi sünnib ühe naise kohta 4. rahvastiku keskmine vanus: 40,8 Teismeliste emadus «Teismeliste (alla 20-aastaste) sünnitajate arv väheneb alates aastast 2008,»
Tootmistehnoloogiat kirjeldatakse otsekulukoefitsientide abil: xik . a = k x ik Otsekulukoefitsient aik näitab, kui palju kulub i-nda tootja toodangut k-nda tarbija ühe tooteühiku valmistamiseks. Kõik otsekulukoefitsiendid moodustavad otsekulukoefitsientide maatriksi A = (aik) Asendades xik = aikxk, saame seose, kus esinevad püsivad suurused: A(xik) + (yi) = (xi) ehk maatrikskujul AX +Y = X, Kus X on kogutoodangu maatriks-veerg; Y on lõpptoodangu maatriks-veerg ja A on otsekulukoefitsientide maatriks. Kui on teada lõpp- ehk realiseeritava toodangu maht ning tootmise tehnoloogia, siis on võimalik avaldada kogutoodang. X AX = Y (E A)X = Y (E A)-1 (E A)X = (E A)-1Y, millest X = (E A)-1Y. Maatriksit (E A)-1 nimetatakse täiskulukoefitsientide maatriksiks, mille elemendid iseloomustavad i-nda tootja toodangu mahtu, mida vajatakse k-nda
annaabi.ee 
