Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduskriis kahe maailmasõja vahel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majanduskriis, pikim, langesid, kiireim, majanduskasv, oldi, depressioon, aktsiad, pankrotti, lootma, riigivõim, aktsiaid, kokkuvarisemine, britid, ajaloolased, majandusteadlased, sekkunud, juhtimiseks, rikkamad, president, delano, roosevelt, tasapisiArutlus Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. aasta oktoobris, kui USA majandust tabas võimas tagasilöök. Majanduskriisi peamisteks põhjusteks olid maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni.....................
nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nii otsustati need asumaad endale jõuga haarata. • Pärast I maailmasõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning et need tuleks tagasi võita. • Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. 8. Miks puhkes USA-s 1929.-1930.a. majanduskriis ehk Suur Depressioon? Mida see endast kujutas? Suur Depressioon kujutas endast 1929. aasta börsikrahhile järgnenud võimast majanduskriisi. Majanduskriis puhkes kuna väärpaberiturgu oli tabanud krahh kokkuvarisemine ning sellele järgnes võimas majanduskriis ehk järsk majanduse langus. Paljud ettevõtted läksid pankrotti, inimesed jäid tööta, enamik tehaseid ja vabrikuid jäi täielikult või osaliselt seisma. Kaupade hinnad langesid, töölised vallandati, vähendati tootmist. Inimestel puudus sissetulek
Saksamaa ja teised kaotajariigid olid oma majandusega hädas. Saksamaal toimus inflatsioon, sest ta printis pidevalt välja raha selleks, et ta jõuaks maksta Prantsusmaale reperatsioonimakse. Majanduslik õitsenguperiood ei kestnud kaua. USA-s tekkis börsil 1929.aastal must päev. USA riigivõim otsustas tõsta laenuprotsente, mistõttu hakkasid aktsionärid oma aktsiaid kiiresti ja madala hinnaga maha müüma, et vältida veel suuremaid kaotusi. Ettevõtted hakkasid minema pankrotti ja enamik tehased ja vabrikud läksid pankrotti. Tekkis ületootmine, sest inimesed ei suutnud osta nii palju kaupa kui toodeti. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Maailmas jäi miljoneid inimesi töötuks ning selletõttu inimeste ostujõud vähenes. Sama toimus ka Euroopas. USA süüdistas Euroopat majanduskriisi tekkimises, öeldes, et eurooplased ei osta
mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuidas tekkis ülemaailmne majanduskriis ning kuidas see inimesi mõjutas? 24. oktoobril 1929. aastal toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus. Hiljem on hakatud seda päeva nimetama “mustaks neljapäevaks“. Sellest saigi alguse ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas ka demokraatia hukku ning diktatuuride teket üle kogu maailma. Esimesena avaldus kriis põllumajandus valdkonnas, kus toimus suur ületootmine. Lisaks sellelevõeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta. 1920. aastatel kasvasid Ameerikas
Suur Depressioon Toomas Veromann Seda väga laiaulatuslikku ja kauakestvat majanduskriisi, mis arvatavasti sai alguse 1929. aastal USAs, nimetatakse Suureks Depressiooniks. Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike. Arenenud riikides jäi kokku töötuks umbes 30 miljonit inimest. Maade finantsolukord oli väga halb. Lõpetati välismaiste laenude tasumine. Paljude riikide valitsused ei suutnud pikka aega leida tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud murrangu paremuse poole. Suure Depressiooni põhjustes ei olda üksmeelel. Kindel on see, et Suur Depressioon oli majanduskriis, mis oma ulatuse ja tagajärgede poolest ületas kõik ajaloos varem aset leidnud kriisid.
VERSAILLES' DIKATAAT rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi. RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja sellpärast langesid hinnad järsult väga madalale. NEW DEAL/UUS KURSS USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava, mis tähendas ulatuslikke majandusreforme. Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest.
.................................................................................... 4 1.2. Kuldsed kahekümnendad ................................................................................................ 4 2. TEKKEPÕHJUSED .............................................................................................................. 6 3. TAGAJÄRJED ...................................................................................................................... 7 3.1. Suur Depressioon ............................................................................................................ 7 3.2. Euroopa ........................................................................................................................... 7 3.3. Inimeste igapäevaelu ....................................................................................................... 8 4. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT................................................................................
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti seletatuna jäi kaup seisma, mistõttu ei saanud tootja oma raha tagasi ning oli sunnitud koondama töötajaid. Sellega langes ka elenike ostujõu langus, mis tõi kaasa veel suurema kriisi süvenemise. PÕHJUSED:
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
* Suur tööpuudus, mis põhjustas nälja, mässe ning muid sotsiaalseid probleeme. * Kriis kestis väga kaua (5 aastat) ning seetõttu oli vaja riigipoolset sekkumist (riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele). 1932. aastal valiti uueks USA presidendiks Roosevelt, kes innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Riigipea asus korraldama enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme (see tõi uusi töökohti ning seetõttu majanduskriis hakkas taanduma). Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult ja seda iga päev. Aktsiaomanikud
Suur Depressioon Miks tõi Suur Depressioon kaasa enneolematu viletsuse? Suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks Musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Seda krahhi peetakse Suure Depressiooni alguseks ja sümboliks. Üheks ajendiks loetakse seda, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult väga madalale. Ühe päevaga kaotasid aktsiaomanikud tohutult suuri summasid. Viis päeva hiljem ehk 29.oktoobril levis müügipaanika kogu USA-s
sõdivatele riikidele sõjavarustust ja andis samuti ka laene. Majandus oli paranemas, inimesed hakkasid väärtpaberitega spekuleerima (ostsid odavalt, aga müüsid kallilt) börsidel, lootuses kiiresti rikastuda, kui aga raha nappis siis laenati see pankadelt. Seoses sellega väärtpaberite hinna muutusid ebanormaalselt kõrgeteks. 24. oktoober 1929. a oli New Yorgi börsil spekuleerijate jaoks must päev (Must Neljapäev), sest järsku soovisid kõik korraga oma aktsiad müüa, kartes raha kaotada. Sellega kaasnes aga aktsia hindade langus ja paljud aktsiatega rikastuda soovijad kaotasid hoopiski väga suuri summasid. Börsi oli tabanud krahh ehk majandus langus. Seejärel halvas majanduskriis tervet USA-d ja peagi ka kogu maailma. Majanduskriisi üks põhjustest oli vale majandamine ehk võeti liialt laene ja pärast ei suudetud tagasi maksta. Paralleele 1929. a krahhiga võib tuua ka tänapäevast, 2009. a alanud kriisiga,
Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K
Natsi-Saksamaa hakkas ka kokkuleppeid sõlmima. 1936. aastal sõlmis Saksamaa Itaaliaga sõjas-poliitilise liidu, mida hakati kutsuma Berliini-Rooma teljeks. Varsti sõlmis Saksamaa kokkuleppe ka Jaapaniga. Selle eesmärk oli võitlus komiterni vastu, sellepärast hakati kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse (Mandzuuriasse ) lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit läks asja uurima ning ei
põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud
rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat. 1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping. 1936-1939 -Hispaania kodusõda ISIKUD Woodrow Wilson - USA president, kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud. See oli mõlemale riigile kasulik, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning vastupidiselt võimaldas Nõukogude Venemaa Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 4. Sõjajärgne majanduskriis, hüperinflatsioon Majandus langes peale I MS-i. Kaubandus maailmas ei taastunud oodatud kiirusega. Saksamaal oli olukord kõige kriitilisem, tuli maksta reparatsioone sõja eest võitja-ehk Antandi liitu kuulunud riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna-Ruhri. See tekitas hüperinflatsiooni, mis tähendab seda, et raha kaotas väärtust kiiremini kui seda trükkida suudeti.
pea kriisi sekkuma. Seetõttu vabariiklaste populaarsus langes. Franklin Delano Roosevelt (1882-1945) oli 20. sajandi algul USAs presidendiks olnud Theodore Roosevelti sugulane. Õppis õigusteadust, kirjandust, ajalugu. Hakkas siiski poliitikuks. 1921 põdes lastehalvatust, sealtpeale jäi ratastooli. Ta on ainuke USA president, kes on kandideerinud ja valitud presidendiks 4 korda (!) järjest. II Majandus Meenutuseks:1929 algas USAst ülemaailmne majanduskriis (ületootmiskriis). USAs oli 17 miljonit töötut. Esimeses kõnes presidendikandidaadina lubas Roosevelt, et presidendiks saades hakkab ta ellu viima nn. uut kurssi (inglise keeles New Deal /diil/). Nii ka läks. NB! Uus kurss oli majanduslike ja sotsiaalsete abinõude süsteem, mis võimaldas riigil otsustavalt sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Teiste sõnadega see on majanduse riiklik reguleerimine. Eesmärgiks oli ületada käesolev majanduskriis ja vältida neid edaspidi
pea kriisi sekkuma. Seetõttu vabariiklaste populaarsus langes. Franklin Delano Roosevelt (1882-1945) oli 20. sajandi algul USAs presidendiks olnud Theodore Roosevelti sugulane. Õppis õigusteadust, kirjandust, ajalugu. Hakkas siiski poliitikuks. 1921 põdes lastehalvatust, sealtpeale jäi ratastooli. Ta on ainuke USA president, kes on kandideerinud ja valitud presidendiks 4 korda (!) järjest. II Majandus Meenutuseks:1929 algas USAst ülemaailmne majanduskriis (ületootmiskriis). USAs oli 17 miljonit töötut. Esimeses kõnes presidendikandidaadina lubas Roosevelt, et presidendiks saades hakkab ta ellu viima nn. uut kurssi (inglise keeles New Deal ). Nii ka läks. NB! Uus kurss oli majanduslike ja sotsiaalsete abinõude süsteem, mis võimaldas riigil otsustavalt sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Teiste sõnadega see on majanduse riiklik reguleerimine. Eesmärgiks oli ületada käesolev majanduskriis ja vältida neid edaspidi
Ühendriigid - nende riigikorralduste autoriteet tõusis. Näiteks Suurbritannias võeti vastu uus valimisseadus, mis suurendas valijaskonda (ka naised said valimisõiguse). Sotsiaaldemokraadid saavutasid võidu liberaalide üle, kaitstes rohkem kodanike huve. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsialistlikud erakonnad, ka Suurbritannias. Uued riigid läksid enamasti üle demokraatiale. 4. Demokraatia õitseaeg 1920ndate USA-s: saavutused ja puudused. Eriti kiire majanduskasv toimus Ameerikas, kus inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid üha rohkem. USA andis laene Saksamaale oma reparatsioonide tagasi maksmiseks, samuti pikendas ta nende tagastamistähtaegu. Prosperty - õitseaeg kuni 20 aastate sügiseni. Ameerika jaoks tundus nagu poleks ükski ettevõtmine võimatu ja nii otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele (kuiv seadus - alkoholi müümise, tarbimise ja kasutamise keeld). Selle
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad
5) Vägivallakampaaniad. 3. Selgita, mida tähendab sundkollektiviseerimine. Talumajapidamiste ühendamine ühismajandustesse e. kolhoosidesse 4. Miks asus Stalin ellu viima vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori nime all? Kes oli selle kampaania ohvrid? Millised vägivallameetodeid Stalin inimeste kõrvaldamiseks kasutas? Et kindlustada oma võimu enne uut maailmasõda. Tema ohvriks langesid samas inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ning osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö.
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
Selle leppega algas ka patsifismi (sõjavastane) ajastu. Tähtsaim leping oli sellel ajal Briand-Kelloggi pakt, kus kohustati loobuma sõjast, kui poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Venemaal samal ajal olid võimul kommunistid ning keegi ei teadnud kui kauaks, sest Venemaa oli poliitiliselt isoleeritud. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel Toimus demokraatia kokkuvarisemine eelkõige uutes Ida-Euroopa riikides. Sõjaoht kasvas, sest maailma valdas majanduskriis, Jaapani agressiivsed taotlused Kagu-Idas, Hitleri võimuletulek Saksamaal ja nende suund sõjale. Saksamaa rikkus aja jooksul ka rahulepinguid, mis ta oli sõlminud. Toimus desarmeerimiskonverents, mis kukkus läbi ja mille tagajärjeks langes ka rahvasteliidu tähtsus. Suurriigid ei suutnud enam jõude omavahel koondada, et rahu hoida. UK arvas, et kui Saksamaale järele anda rahuneb ta maha ja sõda ei tule, kuid see oli ekslik. Fasistlikul Itaalial olid ka agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas
sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must
· Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist · Pani aluse USA uuele välispoliitikale · On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest) USA presidendiks KASUTATUD ALLIKAD Vikipeedia, Vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Delano_Roosevelt, 05.11.2009 Aro. R. Väike Entsüklopeedia (2001) Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, lk1387 Eesti Entsüklopeedia nr. 8 (1995). Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus Suur depressioon 29. oktoobril 1929. aastal toimunud börsikrahhi järel tuleb 1930. aastal pankade sulgemise laine. Tööpuudus jõuab 1932. aastaks peaaegu 24%-ni ning tootmisvõimsust kasutati 40% ulatuses võrreldes börsikrahi eelse ajaga. Rahvuslik sissetulek (SKP) vähenes ligemale poole võrra. Hakkasid levima kommunistlikud meeleolud. Korraldati tööliste demonstratsioonmarsse. Sagenesid verised kokkupõrked politseijõudude ja väljaastujate vahel. Kriisiolukorda süvendasid
Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg
leiutasid ratta ning esimene hakkasid kirjutama piiblis kirjeldatud veeuputust. Otsingud, saavutused: - A. Einsteini üldrelatiivsusteooria (gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri, päikesevarjutus) - Universum paisub - Aatomi tundmaõppimine - Neutroni avastamine - Määramatuse printsiip - Keemilise sideme olemus - Autode ehitus - Raadio 2.Majandus kahe maailmasõja vahel - Majandus pärast I MS, sõjajärgne majanduskriis. Tõusu aastad. Ülemaailmne majanduskriis, selle põhjused, käik ja väljatulek. Pärast sõda oli maailmamajanduses mõjuvõimu saavutanud Inglismaa ja Prantsusmaa asemel Ameerika Ühendriigid, kuna nad olid sõja käigus üsna palju tulu teeninud ning arenesid edasi sõja käigus, kuid Euroopa riigid langesid. Sõja käigus oldi Ameerikalt võlgu võetud, mida üritati tagasi maksta, sama juhtus ka Inglismaa, kes varasemalt oli maailmamajanduse tipus olnud
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne
Franklin Roosevelt USA presidendina. 1933 saab presidendiks Roosevelt (-1945). Demokraat. Juhtis USA-d ratastoolist. ,,Uus kurss" - reformid ja poliitika, mida Roosevelt võimule tulles hakkas kohe ellu viima. Rakendas seda u. 100 päeva jooksul, mil kongress võttis vastu 70 seadust. Nende seaduste eesmärk oli ületada majanduskriis ja saada õigus sekkumaks riigi majandusse. Esimene seaduste blokk puudutas pangandust.1. 1929 oli USA-s 23000 panka. 1930-1932 oli nendest pankrotti läinud 5000. Veel 20 kuuga läks pankrotti 7000 panka. Panganduse päästmiseks kasutati järgmisi võtteid: * dollar devalveeriti (raha kurssi langetati); suurendati riigivõlga (võeti Maailmapangast laenu ning inimestele hakati võlatähti müüma), makse tõsteti, riik sai palju raha ja seeläbi sai ta mõjutada majandust. Nüüd hakati tegelema pankadega ning arvestati nende likviidsust (rahasumma, mida suvalisel ajal välja võib võtta)
annaabi.ee 
